← Eesti

2-19-174/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 12.07.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-19-174 Kohtuasi KB hagi AB vastu abiel

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja esinevad PKS § 67 lg 1 esimeses lauses 2 nimetatud eeldused abielu lahutamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest nähtuks vastupidine olukord. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja kooselu lõppes enam kui pool aastat tagasi. Viimati käis kostja Eestis

  1. aasta detsembris, kuid Eestis ei ole ta elanud alates 20.09.2018, kui kolis tagasi xxxxxxx, ning suured abikaasade vahelised tülid ja arusaamatused, mida pooled käsitlesid abielusuhte lõppemisena, toimusid
  2. aasta suvel. Kostja väitel on hagejal uus elukaaslane. Lisaks nähtub apellatsioonkaebusest, et kostjal on Eestis koos hagejaga halb olla: väidetavalt esitab hageja tema peale valekaebusi politseisse ja on kostja suhtes ründav, Eestis olles kardab kostja oma elu pärast. Hagiavaldusest ja ärakuulamisel arutatust nähtus hageja tõsine ja kaalutletud soov abielusuhe kostjaga lõpetada. Maakohus leidis õigesti, et leppimisaja andmine oli ebamõistlik ning kostja nõustus abielu lahutamisega kohtu poolt. Asjaolu, et kostja on vahepeal oma positsiooni muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 168lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.