Obsah (7)

§ 1131§ 203§ 200§ 227§ 197§ 113§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13424 Hagi es

) § 113 lg 1 teise lause järgsele viivisemäärale. Hageja on seda viivisenõuet täiendavalt vähendanud. Hageja nõuab

§ 1131lg 1 järgi sissenõudmiskulu.

Hageja leidis, et kostjal ei ole tema vastu tasaarvestatavat nõuet. Kohtuistungil tugines hageja kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude aegumisele.

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel lepingu sõlmimist. Ei ole tuvastatav hageja esitatud arvetel toodud summade vastavus tegelikule toote ja teenusehinnale. Hageja esitatud arvetel kajastatud tasud transpordi eest ei kattu teenuseosutaja esitatud arvetel oleva tasuga. Kostja leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud nelja arve osas, mille maksetähtaeg on
2. juulil 2015 või varem. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise ja viivisenõue vähemalt summas 12 723,3 eurot, mis tuleneb sellest, et hageja on rikkunud poolte sõlmitud printeri müügilepingut. Kostja tasaarvestab nimetatud nõude hageja nõudega. Kostja taotleb ka viivise vähendamist. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus käsitleb esmalt kostja vastuväidet nõude aegumisele. Kostja on taotlenud osaliselt aegumise kohaldamist arvete osas, mis muutusid sissenõutavaks
4. juulil 2015 või varem. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõuab ostuhinna tasumist ning teenuste eest maksmist, on tegemist tehingust tulenevate tasu maksmise nõuetega, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 kohaselt aeguvad kolme aasta jooksul kalendriaasta lõpust, millal nad sissenõutavaks muutusid. Kuivõrd hageja nõuab tasu kõige varasemalt
5. a-l sissenõutavaks muutunud nõuete eest, said need nõuded olla aegunud kõige varem
6. a lõpus. Hagi on esitatud
7. septembril
8. Seega ei saanud need nõuded olla hagi esitamise ajal aegunud.
9. Hageja nõuab kostjalt kümnel arvel märgitud summade tasumist. Hageja nõude esmaseks eelduseks on lepingu olemasolu poolte vahel. Kostja on sellele vastu vaielnud, leides, et hageja ei ole lepingute sõlmimist tõendanud. 2/5
10. Hageja on esitanud kuue arve osas lepingu sõlmimise tõendamiseks (nr-d XXX , XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) kostja saadetud e-kirjad kaupade tellimiseks ning Cargobus OÜ-ga sõlmitud veolepingud, millest nähtub, et hageja on sõlminud veolepingu kauba kostjale saatmiseks. Kostja on ka ise kohtuistungil asunud seisukohale, et loobub nimetatud arvete osas oma vastuväitest lepingu sõlmimise kohta. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et pooled olid sõlminud lepingu nimetatud arvetel märgitud kaupade müügiks hagejalt kostjale.
11. Arvetel nr XXX, ja XXX märgitud toodete osas ei ole hageja esitanud e-kirju, millest nähtuks, et kostja on nimetatud kaubad tellinud. Samas on hageja esitanud Cargobus OÜ-ga sõlmitud veolepingud (I kd, tl 12 ja 27), millest nähtub, et hageja on vastavalt
12. aprillil 2015 ning
13. veebruaril 2016 andnud Cargobus OÜ-le saadetised kostjale, mis on välja saadetud esimesel juhul samal päeval ning teisel juhul päev hiljem. Nimetatud kuupäevad kattuvad eelnimetatud arvetel toodud tarnimiskuupäevadega. Hageja väitel on kostja nimetatud arvetel märgitud kaubad tellinud telefonitsi. Kohus leiab, et kuigi nende arvete osas ei ole tõendeid, millest otseselt nähtuks poolte tahteavalduste tegemine lepingu sõlmimiseks, viitavad eelnimetatud tõendid kostjale kauba saatmise kohta koostoimes hageja esitatud tõenditega (varasemad tellimused, arved, kontoväljavõtted arvete maksmise kohta I kd, tl 93-98, 127-134) selle kohta, et pooltel olid pikaajalised lepingulised suhted, mille raames kostja korduvalt tellis hagejalt kaupu, et pooled olid sõlminud lepingu ka nimetatud arvetel märgitud kaupade müügiks hagejalt kostjale.
14. Arvel nr XXX osutatud printeri hooldusteenuse osutamine on tõendatud tunnistaja R. L. i ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et talle andis hageja korralduse minna hooldada kostja asukohas olevaid printereid. Kuivõrd teenuse osutamine toimus kostja ruumides, siis pidi kostja printerite hooldamist võimaldama, mis viitab sellele, et poolte vahel oli sõlmitud vastav leping. Samuti nähtub hageja esitatud arvetest ja kontoväljavõtetest varasemate perioodide kohta, et kostja on ka varem tellinud hagejalt printeri hooldusteenust ning selle eest tasunud. Seega leiab kohus, et tõendatud on, et pooled olid sõlminud lepingu, mille kohaselt pidi hageja hooldama kostja printereid.
15. Arvel nr XXX kajastatud toodete tellimise ega kostjale üleandmise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei piisa ainuüksi arvest ja poolte varasemast suhtlusest selles osas müügilepingu olemasolu tõendamiseks. Ka hilisemas kohtule esitatud e-kirjavahetuses ei ole kostja sõnaselgelt nõuet tunnustanud. Kohtu hinnangul ei vasta poolte suhe

§ 203lg-s 1 toodud jooksva arve mõistele.

Seda eelkõige seetõttu, et poolte esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal olnuks mingeid jooksvaid kohustusi kostja ees, mistõttu ei saa lugeda nimetatud osas lepingu tuvastamiseks piisavaks ka asjaolu, et kostja ei esitanud vastuväiteid hageja esitatud saldoteatisele. Seega tuleb hagi jätta nimetatud osas, st 156,2 euro osas rahuldamata.

1. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei ole tõendanud poolte hinnakokkulepet. Kohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud varasemad arved ja kontoväljavõtted, millest nähtub nende tasumine kostja poolt. Varasematel arvetel kajastuvad sarnased tooted sarnaste ja suures osas samade hindadega, mis vaidlusalustel arvetel. Kohtu hinnangul on vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele poolte varasem praktika piisav tõendamaks seda, et arvetel kajastatud hind vastas poolte kokkuleppele.
2. Kostja on eraldi esitanud vastuväite veoteenuse hinnale, leides, et see ei vasta OÜ-ga Cargobus sõlmitud veolepingutel kajastatule. Võrreldes arvetel kajastatud veoteenuse ja OÜ-ga Cargobus sõlmitud veolepingutes märgitud tasude suurust on hageja esitatud arvetel tasu suurus kokku 18,51 eurot suurem kui tegelikult transpordi eest tasutud. 3/5 Kohtu hinnangul tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Arvetelt nähtub selgelt, et tasu on transpordi eest OÜ-g Cargobus, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks hageja väidet, et tasu sisaldas ka tasu toodete transportimise eest hageja asukohast OÜ-le Cargobus üleandmiseks. Poolte kokkulepet tegelikust kulust suurema veotasu maksmise osas ei näita ka asjaolu, et kostja on varasemad hageja veoteenuse tasu sisaldavad arved tasunud. Kohtule ei ole selles osas esitatud tõendeid selle kohta, et ka nende arvete puhul oli erinevusi veotasudes. Samuti erinevalt saadetud kaupadest, mille olemasolu sai kostja kontrollida enne arvete tasumist, kui ta oli kaubad kätte saanud, oli kostjal ilmselgelt ka keeruline kontrollida veoteenuse tasu vastavust tegelikule kulule.
3. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles soovib hageja nõude enda nõudega tasaarvestada. Kostja väitel põhineb tema nõue asjaolul, et ta ostis hagejalt printeri AGFA ANAPURNA, millel ilmnesid puudused. Seega heidab kostja hagejale ette printeri müügilepingu rikkumist. Hageja on tuginenud sellele, et kostja tasaarvestuseks kasutatud nõue on aegunud.

§ 200

lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Seega tuleb tuvastada, millal kostja nõue aegus ning, kas selleks hetkeks oli kostjal õigus enda nõue hageja nõudega tasaarvestada. Müügilepingu rikkumisest tulenev nõue on tehinguline nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat.

§ 227

kohaselt algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Tunnistaja Olev Pooli ütluste kohaselt ostis kostja printeri Anapurna hagejalt 2010. a-l. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg 2010. a-l ning kostja nõue aegus 2013. a-l.

§ 197

lg 1 järgi tekib õigus tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt tasumist aastatel 2015 ja 2016 müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest, siis oli kostja võimalik nõue aegunud enne seda, kui kostjal tekkis õigus see hageja nõudega tasaarvestada, mistõttu ei ole täidetud

§ 200

lg 2 eeldused tasaarvestamiseks ning kostja tasaarvestusavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjal ei olnud õigust enda nõuet tasaarvestada aegumise tõttu, siis kohus kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude sisulist põhjendatust ei kontrolli. 12. Kostja on taotlenud ka viivise vähendamist. Samas on hageja arvestanud viivist seaduses sätestatud määras ning on seda hagis esitatud nõudes sellega võrreldes enam kui poole võrra vähendanud. Hageja nõutud viivis moodustab vähem kui 10% põhivõla suurusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivis sellises olukorras ilmselgelt ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel alust viivist vähendada.

Kuivõrd hageja on hagi esitamisel viivisenõude esitanud oluliselt väiksemas summas, kui seadusejärgne viivisemäär võimaldaks, ei mõjuta hageja viivisenõude rahuldamist ka asjaolu, et hageja põhinõue jäi osaliselt ca 1% osas rahuldamata. Seega tuleb hageja viivisenõue

§ 113

lg 1 alusel rahuldada.

§ 1131lg 1 alusel tuleb rahuldada ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

13. Kuivõrd kostja ei ole väitnud, et ta oleks hageja nõude täitnud, tuleb hagi lähtudes eeltoodust

§ 108lg 1, § 113 lg 1 ja § 1131 lg 1 järgi rahuldada 14 825,29 euro osas.

Hagi jääb rahuldamata 174 euro 71 sendi osas. 14. Kohus jätab poolte menetluskulud, mis on seotud hageja taotlusega kolmanda isiku kaasamiseks TsMS § 169 lg 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kanda 4/5 proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, st hageja menetluskuludest ning kostja kanda 99% menetluskuludest. kanda jääb 1% Hageja esitatud menetluskulu nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 650 eurot, esindajakulu 1324 eurot ning sõidukulu 20 eurot. Sellest esindajakulu seoses taotlusega kolmanda isiku kaasamiseks on 80 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks esindajatasu kokku 1510 eurot, sh kolmanda isiku kaasamisega seoses 100 eurot. Kohus peab poolte esindajakulusid arvestades asja mahtu ning seda, et esindajate aja ja rahaline kulu on mõlemal poolel võrreldava suurusega põhjendatuks. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et kostja hageja taotlusele kolmanda isiku kaasamiseks kirjalikku seisukohta ei esitanud, oli ilmselgelt tal vajalik sellega tutvuda ja seisukoht kujundada, mille kostja kohtuistungil esitas. Kostja kanda jääb seega hageja menetluskuludest 1894,86 eurot ning hageja kanda kostja menetluskuludest 114,1 eurot. Tasaarvestades poolte menetluskulud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1780,76 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5/5