lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Marcus Nurmeots isikukood: 50008022761 XXX elukoht: XXX XXX kriminaalkorras karistamata (ühel korral kohaldatud alaealise mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist), väärteokorras karistatud tõkendit ei ole kohaldatud Süüdistatav Kaitsja abiprokurör Evelin Rene Varul - lepinguline kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Marcus Nurmeots
lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (päevamäär 10 eurot), so 2000 (kaks tuhat) eurot.
lg 1, 2 ja 3 alusel tuleb Marcus Nurmeotsal koheselt ära tasuda rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (päevamäär 10 eurot), so 1000 (üks tuhat) eurot ning rahalise karistuse ülejäänud osa 100 (ükssada) päevamäära, so 1000 (üks tuhat) eurot jätta Marcus Nurmeotsa suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Marcus Nurmeots ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank ASis, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99919400002810 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises. II Prokuröri ettepanek Prokurör teeb kohtule ettepaneku tunnistada Marcus Nurmeots süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära (1 päevamäär = 10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.
alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t Marcus Nurmeotsal tuleb kohe tasuda rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot ja rahalise karistuse 100 päevamäära, s.o 1000 eurot ei pöörata täitmisele, kui Marcus Nurmeots ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. III Kohtu seisukoht süüdistuse kvalifikatsiooni ja tõendatuse osas 2
Marcus Nurmeotsa poolt 24.11.2018.a kella 02.00 paiku S.S. kaks korda rusikaga näopiirkonda löömine on tõendatud kannatanu S.S. ütlustega, samuti tunnistajate K.M.L. ja R.V. ütlustega, mille kohaselt viibisid S.S, K.M.L, R.V, M.K. , R.R. ja E.E. 24.11.2018.a kella 02.00 paiku Rock n Roll klubi ees Tartu linnas Tiigi tn
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanu ütluste kohaselt tabas süüdistatava rusikalöök teda nina kohale otsa ette ja teine löök tabas vastu paremat prilliklaasi. Löökide tagajärjel oli paremalt poolt nina pealt ja otsa eest nahk katki ja verd jooksis. Järgmine päev märkas, et need kohad, kuhu teda löödi, olid ka paistes. Seega pidi süüdistatav olema teadlik, et rusikaga kahel korral näopiirkonda lüües võib selline tegevus põhjustada kannatanule valuaistingu ja tervise kahjustuse ja sellise tegevusega paneb ta toime süüteokoosseisule vastava teo. Seega möönis Marcus Nurmeots oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega kannatanu kehaline väärkohtlemine subjektiivse koosseisu tunnused ning pani toime
Kohus ei tuvastanud Marcus Nurmeotsa teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 1 näeb kehalise väärkohtlemise eest vastutusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marcus Nurmeotsa karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Marcus Nurmeotsa ei ole kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on Marcus Nurmeotsa karistatud neljal korral. Kohtu hinnangul on Marcus Nurmeotsa võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Marcus Nurmeotsa ei ole varem kehalise väärkohtlemise eest ega ka üldse kriminaalkorras karistatud. Arvestades Marcus Nurmeotsa teo iseloomu, st et tegu oli isikuvastase süüteoga, kus süüdistatav lõi kannatanut kahel korral rusikaga nöopiirkonda, peab üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt temale mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali, et selline tegu ei ole tolereeritav. Seetõttu ei tohi süüdistatavale kuriteo eest mõistetav karistus olla miinimummääras, mis
lg 1 kohaselt on 30 päevamäära, vaid teda on põhjendatud karistada prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses, s.o 200 päevamäära suuruse rahalise karistusega.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Marcus Nurmeotsa keskmise päevasissetuleku suurus 2017.a pärast seadusega ettenähtud 4
lõikest 2, mille kohaselt arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär ehk 10 eurot. Arvestades Marcus Nurmeotsa süü suurust, on võimalik süüdistatavat mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega ning seda osaliselt tingimisi. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Marcus Nurmeotsale rahalise karistuse 200 miinimumpäevamäära.
lg 1, 2 ja 3 alusel tuleb Marcus Nurmeotsal koheselt ära tasuda rahaline karistus 100 päevamäära, so 1000 eurot ning rahalise karistuse ülejäänud osa 100 päevamäära, so 1000 eurot jätta Marcus Nurmeotsa suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Marcus Nurmeots ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Marcus Nurmeotsa menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 810 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et süüdistataval kuulub tasumisele ka rahaline karistus, käib Marcus Nurmeotsale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Marcus Nurmeotsa varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 810 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VI Kohtu seisukoht asitõendi osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat Häirekeskusele 24.11.2018.a tehtud kõne salvestisega (pakend HK-1). Nimetatud CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. VII Kannatanu teavitamine Kannatanu S.S. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 tuleb teavitada kannatanut S.S. Marcus Nurmeotsa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.