← Eesti

3-18-843/14

Obsah (5)§ 182§ 116§ 81§ 20§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-843 28. juuni 2019 Karin Jõks OÜ Casa In

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-18-843 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi
  2. veebruaril 2018 maksuotsuse nr 12.2-3/038706-76, millega kohustas OÜ-d Casa Investment (edaspidi kaebaja) tasuma maksusumma 318 001,04 eurot. Maksuotsuse lahutamatuks osaks on
  3. detsembri
  4. a kontrollakt nr 12.2-3/038706-
  5. MTA tuvastas, et hoolimata vastavate arvete olemasolust ei ole kaebaja tegelikult perioodil jaanuar kuni detsember 2015 soetanud teenuseid OÜ-lt Conwell Constructions, Oa3 Kinnisvara OÜ-lt, Seveniks Grupp OÜ-lt, SIA-lt „VVV COMPANY“ ja „STRAIT“ SIA-lt ning kaebaja oli sellest teadlik, soovides fiktiivsete arvete abil vähendada oma maksukohustust. MTA kohustas kaebajat tasuma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 60 243,13 eurot. Samuti tuvastas MTA, et kaebaja on perioodil jaanuar kuni detsember 2015 tasunud OÜ Conwell Constructions pangakonto kaudu töötasusid enda töötajatele, jättes töötasudelt maksud tasumata. Lisaks tuvastas MTA, et kaebaja on nii enda kui ka OÜ Conwell Constructions pangakontodelt teinud töötajatele väljamakseid selgitustega „päevarahad“ ja „majanduskulu kompensatsioon/majandusavanss“, kuid tegelikult ei olnud päevaraha tasumine ega väidetavate majanduskulude hüvitamine õigustatud. MTA leidis, et kõik kaebaja ja OÜ Conwell Constructions pangakontodelt töötajatele tehtud väljamaksed tuleb lugeda töötasuks ning maksustada tööjõumaksudega (tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse). MTA kohustas kaebajat tasuma tööjõumakse summas 257 757,91 eurot.
  6. Kaebaja esitas MTA
  7. veebruari
  8. a maksuotsuse peale vaide. MTA jättis
  9. märtsi
  10. a vaideotsusega nr 6-1/4031-2 vaide rahuldamata.
  11. Kaebaja esitas
  12. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA
  13. veebruari
  14. a maksuotsuse tühistamiseks.
  15. Kohus võttis
  16. augusti
  17. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
  18. Vastustaja palus
  19. septembri
  20. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
  21. Kohus jättis
  22. märtsi
  23. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
  24. Kaebaja esitas
  25. mail 2019 täiendava seisukoha.
  26. Vastustaja esitas
  27. juunil 2019 kohtu nõudmisel täiendava seisukoha. KAEBAJA SEISUKOHAD
  28. Kaebajale ei tagatud maksumenetluses ärakuulamisõigust. Kaebaja sai kontrollakti kätte
  29. detsembril
  30. Kontrollaktiga määrati eriarvamuse esitamise tähtpäevaks
  31. jaanuar
  32. Kaebaja esitas
  33. jaanuaril 2018 taotluse kontrollitoimikust koopia väljastamiseks ja eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks nii, et kaebaja saaks eriarvamuse esitada 21 päeva 2 3-18-843 jooksul alates koopia väljastamisest. Vastustaja väljastas koopia
  34. jaanuaril 2018 ja määras eriarvamuse esitamise tähtpäevaks
  35. jaanuari
  36. Arvestades tõendite mahtu ja kontrollakti sisu, oli tegu ilmselgelt ebamõistliku tähtajaga. Samuti ei pidanud vastustaja enne maksuotsuse koostamist vajalikuks kaebajaga kohtuda, kuigi kaebaja oli selleks soovi avaldanud. Seega ei tagatud kaebajale täiendavat suulist ärakuulamist.
  37. Arvetel kajastatud tehingud OÜ-ga Conwell Constructions, Oa3 Kinnisvara OÜ-ga, Seveniks Grupp OÜ-ga, SIA-ga „VVV COMPANY“ ja „STRAIT“ SIA-ga on toimunud.
  38. See, et kaebaja ja nimetatud äriühingute vahel ei sõlmitud kirjalikke lepinguid, ei tähenda, et tehinguid ei toimunud. Arvetel märgitud teenuste osutamise lepingutele ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vorminõuet. Seega võivad kokkulepped olla sõlmitud ka suulises vormis. Nii ka tehti. Ideaalis võiksid arved olla täpsemad, kuid ei saa väita, et arved ei vastaks esitatud nõuetele.
  39. Vastustaja on põhjendamatult asunud seisukohale, et kaebaja juhatuse liikme selgitused ei ole usaldusväärsed. Asjaolust, et juhatuse liige on oma varem mälu järgi antud selgitusi hiljem täpsustanud, ei saa teha järeldust, et ütlused on ebausaldusväärsed. Olukorras, kus isik peab suuliselt andma vastuseid mälu järgi mitme erineva tehingupartneri ja tehingu kohta, on täiesti normaalne, et isik ei pruugi suuta peast kõiki üksikasju meenutada. Hilisemal kontrollimisel on üksikasjad tuvastatud ja vastustajale edastatud.
  40. Asjaolu, et äriregistris kajastatud info kohaselt on OÜ Conwell Constructions põhitegevusalaks jaemüük posti või interneti teel, ei anna alust väita, et OÜ Conwell Constructions ei saanud ehitusteenust osutada. Tegevusala registris ei piira kuidagi isiku õigust tegeleda muudel endale sobivatel tegevusaladel. Samuti ei saa sellest, et OÜ-l Conwell Constructions on esitamata majandusaasta aruanded ning OÜ Conwell Constructions ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, teha järeldust, et tegemist ei olnud reaalset majandustegevust omava äriühinguga. Olukorras, kus OÜ Conwell Constructions kogu käibe moodustas Rootsis tekkinud käive, puudus OÜ-l Conwell Constructions kohustus end Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerida. Ekslik on vastustaja väide, et OÜ-l Conwell Constructions puudusid töötajad, kellega teenust kaebajale osutada. Kaebajale jääb selgusetuks, mis põhjusel on OÜ Conwell Constructions töötajad suuliste selgituste protokollides kinnitanud, et nende töökohaks oli üksnes OÜ Casa Investment. Sellised suulised selgitused võisid saada kirja põhjusel, et töötajad, kellelt on suulised selgitused võetud, ei valda eesti keelt ning seega sai vastustaja protokollides kajastada enda seisukohta toetavat infot.
  41. Põhjendamata on vastustaja seisukoht, et Oa3 Kinnisvara OÜ tehingupartner ei saanud teenust osutada. Kaebaja on juba selgitanud, miks on põhjendamata vastustaja seisukoht, et OÜ Conwell Constructions ei saanud ehitusteenust ja seega ka ehitusteenuse alltöövõtu teenust osutada.
  42. Sellest, et Seveniks Grupp OÜ
  43. märtsi
  44. a ja
  45. aprilli
  46. a arvetel on märgitud äriühingu eelmine nimi Inostranets Grupp OÜ ning et arvetel on kajastatud käibemaksukohustuslase number, kuigi äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist
  47. märtsil 2015, ei saa järeldada, et arvetel märgitud tehinguid ei toimunud. Eksimused arvete vormistamisel võisid olla tingitud asjaolust, et arvete koostajal puudus täpne info äriregistris ja käibemaksukohustuslaste registris toimunud muudatuste kohta. Vastustaja väide Seveniks Grupp OÜ majandustegevuse puudumise kohta ei ole põhjendatud, sest Seveniks Grupp OÜ pangakontolt nähtub mitme makse tegemine. 3 3-18-843
  48. Vastustaja loeb Läti äriühingute puhul üheks peamiseks tehingute mittetoimumist tõendavaks asjaoluks selle, et SIA „VVV COMPANY“ ja „STRAIT“ SIA ei deklareerinud Rootsi kinnisasjaga seotud käivet Lätis. Euroopa Liidus käibemaksuga seonduvat reguleeriva nõukogu
  49. novembri
  50. a direktiivi nr 2006/112/EÜ art 45 kohaselt on kinnisasjaga seotud teenuse kohaks kinnisasja asukoht. Seega ei tekkinud äriühingutel käivet Lätis ja puudus ka vajadus Lätis käivet deklareerida.
  51. Asjaolust, et SIA-l „VVV COMPANY“ ei olnud töötajaid, ei saa teha järeldust, et SIA „VVV COMPANY“ ei saanud teenust osutada. SIA „VVV COMPANY“ soetas alltöövõttu.
  52. Otsitud on vastustaja väide, et „STRAIT“ SIA-l puudusid töötajad, kellega teenust osutada, ning seetõttu teenust ka ei osutatud. Vastustaja on ise tuvastanud, et „STRAIT“ SIA-l oli juhatuse liige, kes sai teenust osutada ja selle osutamist koordineerida ning kes seda ka tegi.
  53. Kaebaja eesmärgiks oli osutada ehitusteenust Eestis. Väljakujunenud soodsa turusituatsiooni ja heade pakkumiste tulemusena tasus kaebajal osutada kontrolliperioodil ehitusteenust Rootsis. Sellest tulenevalt lähetati töötajad Rootsi. Samas tegutses kaebaja selle nimel, et leida konkurentsivõimelisi pakkumisi Eestis, et lõppeesmärgina fokusseerida oma tegevus just Eesti turule. Seega oli kaebajal õigus töötajatele päevaraha maksta.
  54. Vastustaja on valesti järeldanud, et OÜ Conwell Constructions töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad. Vastustaja on oma seisukoha kujundanud üksnes töötajate suuliste selgituste protokollide alusel. Väidetavalt on enamik töötajaid teatanud, et nad töötasid kaebaja juures ning neile jääb mõistetamatuks, miks tasus neile töötasu OÜ Conwell Constructions. Isikute ütlustest ei nähtu, et olukorras, kus neile laekusid maksed tundmatult isikult, oleksid nad maksed tagastanud või pöördunud OÜ Conwell Constructions poole selgitamaks makse olemust, vaid jätsid raha endale. Seesugune käitumine ei ole kooskõlas isikute väidetavate ütlustega, et nad ei töötanud OÜ-s Conwell Constructions.
  55. Isegi kui nõustuda vastustajaga selles, et kaebaja töötajad täitsid tööülesandeid üksnes Rootsis ja tegemist ei olnud lähetusega ning et OÜ Conwell Constructions töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad, kes täitsid samuti tööülesandeid Rootsis, ei kuulu isikutele tehtud väljamaksed maksustamisele mitte Eestis, vaid Rootsis. Seda kinnitab Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu art 15 ja Euroopa Nõukogu määruse nr 883/2004 art
  57. Kuna maksuotsus mõjutab nii kaebaja kui ka OÜ Conwell Constructions töötajate maksukohustust, on vastustaja rikkunud menetlusnormi, jättes isikud maksumenetlusse kaasamata. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  58. Kaebajale tuldi eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamise osas vastu. 14-leheküljelise kontrollakti puhul oli 14-päevane ärakuulamistähtaeg piisav. Kaebaja ei ole esitanud taotlust, et teda kuulataks enne maksuotsuse koostamist suuliselt ära. Eriarvamuses väljendatud soov kohtuda vastustajaga viitab pigem soovile vastustajat mõjutada, mitte soovile esitada eriarvamusele lisaks täiendavaid argumente. Kui kaebajal oleks olnud lisaargumente, oleks ta need esitanud vaides. Eriarvamuses ja vaides esitatud seisukohad aga kattuvad suuremas osas ning uusi argumente vaides ei ole. 4 3-18-843
  59. Ei ole usutav, et kaebaja soetas OÜ-lt Conwell Constructions ehitusteenust suulise lepingu alusel. Äris on tavapärane, et ehitusteenuse soetamisel koostatakse lepingud kirjalikult ning objektil üleantavad tööd akteeritakse. Arvel ega muudes dokumentides ei ole teenust piisavalt kirjeldatud ega näidatud ära selle mahtu. Samuti ei saa usutavaks pidada seda, et ehitusteenuseid pakkuv äriühing märgib äriregistris oma tegevusalaks jaemüügi posti või interneti teel. OÜ Conwell Constructions pangakontodelt ei nähtu, et ta oleks tellinud teistelt ettevõtetelt kaupu ja teenuseid ning tasunud rendi, telefoni või mõne liisingu eest. Samuti ei ole ta esitanud majandusaasta aruandeid ega ole registreeritud käibemaksukohustuslaste registris. See kõik tekitab tugeva kahtluse, et OÜ Conwell Constructions ei olnud tegelikult tegutsev äriühing. Suurem osa isikutest, kes said OÜ Conwell Constructions pangakontodelt töötasu väljamakseid, olid töötamise registri andmetel
  60. aastal või enne või pärast seda kaebaja töötajad. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli OÜ Conwell Constructions pangakonto ainuke allkirjaõiguslik isik. Asjakohatu on kaebaja väide, et maksumenetluses vene keelt kõnelevatelt kolmandatelt isikutelt võetud suulised selgitused ei ole korrektsed. Ütlusi on andnud ka eesti keelt kõnelevad kolmandad isikud, kusjuures isikute ütlused kattuvad. Maksumenetluses andsid ütlusi 20 töötajat, kes kõik nimetasid kaebajat enda tööandjaks. Kahekümne inimese kattuvatel ütlustel on piisavalt kaalu, et pidada neid tõeseks. Seega puudusid OÜ-l Conwell Constructions ehitusteenuse pakkumiseks töötajad ning tööd tehti tegelikult ära kaebaja töötajatega, makstes neile palka läbi OÜ Conwell Constructions ning jättes tööjõumaksud maksmata. Maksumenetluses leidis tõendamist, et kaebaja ei ole deklaratsioonidel esitanud tegelikke andmeid oma töötajate ja neile tehtud väljamaksete kohta. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud kontrollitaval perioodil tööjõumakse Rootsis. Seega on põhjendamatu kaebaja väide topeltmaksustamise kohta. Juhul kui kaebaja esitab andmed tööjõumaksude tasumise kohta Rootsis, saab vastustaja võtta meetmeid topeltmaksustamise vältimiseks.
  61. Oa3 Kinnisvara OÜ esitatud arvetelt ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete teenustöödega oli tegemist ning millises mahus ja kus objektil töid tehti. Kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole, mis on ehitusteenuste puhul tavapäratu, eriti juhul, kui teenuste maksumus on üle 200 000 euro. Ilmar Veiman, kes oli nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liige, ei osanud täpsemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid.
  62. Seveniks Grupp OÜ esitatud arvetelt ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete teenustega oli tegemist ning millises mahus ja kus objektil töid tehti. Ilmar Veiman, kes oli nii kaebaja kui ka Seveniks Grupp OÜ juhatuse liige, ei osanud täpsemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid. Teenuste osutamist ei nähtu ka Seveniks Grupp OÜ pangakontolt. See, et Seveniks Grupp OÜ ei ole esitanud alates
  63. aastast majandusaasta aruandeid, ning see, et ta kustutati
  64. märtsil 2015 käibemaksukohustuslaste registrist, toetab järeldust, et tegelikult arvetel näidatud tehinguid ei toimunud.
  65. SIA „VVV COMPANY“ esitatud arvetest ei selgu teenuse sisu ega maht. Ilmar Veiman, kes oli nii kaebaja kui ka SIA „VVV COMPANY“ juhatuse liige, ei osanud täpsemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid.
  66. „STRAIT“ SIA esitatud arvetelt ei ole võimalik tuvastada, milliste konkreetsete teenustega oli tegemist ning millise mahus ja kus objektidel teenuseid osutati. Kaebaja ja „STRAIT“ SIA vahel lepingut ei sõlmitud. Kaebaja juhatuse liige ei osanud täpsemalt selgitada teenuste osutamisega seotud asjaolusid. Läti maksuhalduri edastatud teabe kohaselt ei 5 3-18-843 deklareerinud „SRAIT“ SIA kontrollitaval perioodil teenuste müüki kaebajale. „STRAIT“ SIA-l puudusid töötajad, kellega teenust osutada.
  67. Vastustaja ei pidanud kaebaja töötajaid maksumenetlusse kaasama. Vaidlustatud maksuotsuse kui haldusakti puhul on igaühele kohustuslik ainult selle resolutiivosa ning selle põhjendavas osas tuvastatud asjaoludel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Vaidlustatud maksuotsuse resolutsioon ei mõjuta kaebaja töötajate õigusi või kohustusi viisil, millest tuleks tuletada kohustus kaasata nad maksumenetlusse. Vastustaja ei ole teinud kaebaja töötajate suhtes maksukontrolli ega ole koostanud neile maksuotsuseid ega plaani seda ka teha. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT I Ärakuulamisõiguse tagamine enne maksuotsuse tegemist
  68. Kaebaja on seisukohal, et talle ei tagatud maksumenetluses ärakuulamisõigust, mis tõi kaasa õigusvastase maksuotsuse andmise. Kaebaja selgitas, et ta sai kontrollakti kätte
  69. detsembril
  70. Kontrollaktiga määrati eriarvamuse esitamise tähtpäevaks
  71. jaanuar
  72. Kaebaja esitas
  73. jaanuaril 2018 taotluse kontrollitoimikust koopia väljastamiseks ja eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks nii, et kaebaja saaks eriarvamuse esitada 21 päeva jooksul alates koopia väljastamisest. Vastustaja väljastas koopia
  74. jaanuaril 2018 ja määras eriarvamuse esitamise tähtpäevaks
  75. jaanuari
  76. Kaebaja hinnangul oli tõendite mahtu ja kontrollakti sisu arvestades tegu ilmselgelt ebamõistliku tähtajaga. Lisaks viitas kaebaja sellele, et vastustaja ei pidanud enne maksuotsuse tegemist vajalikuks kaebajaga kohtuda, kuigi kaebaja oli selleks soovi avaldanud. Seega ei tagatud kaebajale ka suulist ärakuulamist.
  77. Kaebajal oli kontrollitoimiku koopia saamisest alates aega 14 päeva, et tutvuda maksuhalduri kogutud materjalidega ning esitada arvamus kontrollakti kohta. Kohus leiab, et kontrollakti sisu ja sellega seotud materjalide hulka arvestades ei saa kontrollaktile vastuväidete esitamiseks antud aega pidada selgelt liiga lühikeseks. Kaebajale võimaldati piisav aeg kontrollaktile vastamiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui kõrvutada kontrollakti kohta esitatud eriarvamust ja hiljem esitatud vaiet, ilmneb, et kaebaja on jõudnud kõikidele põhilistele aspektidele juhtida tähelepanu juba eriarvamuses. Seega pole alust väita, et kaebajal oleks talle antud tähtaja tõttu jäänud eriarvamuses mõni oluline aspekt esile toomata.
  78. Kaebaja märkis kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses järgmist: „Kokkuvõtteks palun maksuametil väga tõsiselt kaaluda eriarvamuses toodud seisukohti ja täiendava maksukohustuse panemist Casa Investment OÜ-le. Eriarvamuse esitaja märgib, et kontrollaktis määratud ulatuses täiendava maksukohustuse määramine tähendab äriühingu jaoks tegevuse lõpetamist, kuna tegemist on sedavõrd suure maksukohustusega, mida firmal ei ole kuidagi võimalik täita. Sellest lähtuvalt ja soovist teha maksuhalduriga koostööd, peab eriarvamuse esitaja mõistlikuks ja vajalikuks enne, kui maksuhaldur asub koostama maksuotsust kohtuda, et püüda saavutada mõlemat poolt rahuldav õiglane ja õige kontrolli lõpptulem.“ Kaebaja on eriarvamuses tõepoolest väljendanud soovi vastustajaga kohtuda, kuid kohtu hinnangul ei nähtu eriarvamusest, et kohtumise eesmärgiks oleks olnud täiendavalt selgitada maksu määramisel olulisi asjaolusid. Kohus soostub vastustajaga selles, et pigem jääb eriarvamusest mulje, et kaebaja soovis vastustajaga pidada läbirääkimisi, et saavutada talle sobivam kontrollimenetluse tulemus. Lisaks on oluline see, et vastustajal ei ole tingimata kohustust võimaldada isikule lisaks kirjalikule ärakuulamisele ka suuline ärakuulamine. Kohus leiab, et praegusel juhul oli piisav see, et kaebajal võimaldati oma arvamus ja vastuväited esitada kirjalikult. 6 3-18-843
  79. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ärakuulamisõigus oli tagatud. II Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt
  80. OÜ Conwell Constructions, Oa3 Kinnisvara OÜ, Seveniks Grupp OÜ, SIA „VVV COMPANY“ ja „STRAIT“ SIA nimel on kaebajale perioodil jaanuar kuni detsember 2015 esitatud mitu arvet, millest nähtuvalt soetas kaebaja nendelt äriühingutelt teenuseid. Vastustaja on kontrollimenetluse tulemusena asunud seisukohale, et tegelikult arvetel näidatud tehinguid ei toimunud. Vastustaja käsitas nimetatud äriühingutele tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Kuna kaebaja ei olnud nendelt väljamaksetelt tulumaksu tasunud, kohustas vastustaja kaebajat tasuma tulumaksu 60 243,13 eurot. Kaebaja on rõhutanud, et kõnealused tehingud toimusid ning tulumaksu määramine on alusetu.
  81. TuMS § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48−
  82. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks TuMS § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu dokumenti (näiteks ostumüügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte) (Riigikohtu halduskolleegiumi
  83. jaanuari
  84. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11, p 10). Raamatupidamise seaduses (RPS) reguleerivad majandustehingute dokumenteerimist ja algdokumenti §-d 6 ja
  85. Nõuetekohasel algdokumendil tuleb muu hulgas märkida tehingu majanduslik sisu kirjeldus (RPS § 7 lg 2 p 2).
  86. Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse (sh ehitustööde) eest, kuid teenuse saamise fakt pole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  87. mai
  88. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 18).
  89. Kui juriidiline isik pole ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu tasunud, määrab maksusumma maksuotsusega maksuhaldur. Seejuures on maksukohustuslasel maksumenetluses üldine kaasaaitamiskohustus (maksukorralduse seaduse (MKS) § 56). MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 56 lg 2 esimene lause sätestab: "Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.“ Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (Riigikohtu halduskolleegiumi
  90. juuni
  91. a otsus asjas nr 3-3-1-34-07, p 12). Ka MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. a) Tehingud OÜ-ga Conwell Constructions
  92. OÜ Conwell Constructions on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud järgmised arved (maksutoimiku dokumendid 8−13): 
  93. jaanuari
  94. a arve nr 0101 – sisu: teenustööd Rootsis, hind: 27 100 eurot, kogus: 1 7 3-18-843     
  95. veebruari
  96. a arve nr 0102 – sisu: teenustööd Rootsis, hind: 27 106 eurot, kogus: 1
  97. märtsi
  98. a arve nr 0103 – sisu: teenustööd Rootsis, hind: 26 410 eurot, kogus: 1
  99. aprilli
  100. a arve nr 0104 – sisu: teenustööd Rootsis, hind: 34 920 eurot, kogus: 1
  101. mai
  102. a arve nr 0105 – sisu: teenustööd Rootsis, hind: 50 850 eurot, kogus: 1
  103. juuni
  104. a arve nr 0106 – sisu: teenustööd Rootsis, hind: 59 010 eurot, kogus: 1
  105. Niisiis on arvetel tehingu sisuna märgitud üldsõnaliselt „teenustööd Rootsis“. Arvetel ei ole vähimalgi määral täpsustatud, mida need teenustööd hõlmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas
  106. veebruaril 2017 tehingute kohta suuliselt, et „Soetati alltöövõttu ehitustööde osas Rootsis. Nad tegid Rootsis betoonitöid. Nad tegid töid Malmös ja Stockholmis. Nad tegid tööd Streve AB ja KRS Contracting AB objektil.“ (maksutoimiku dokument 14, p-d 34 ja 36). Samuti selgitas Ilmar Veiman, et teenuste osutamise kohta akte ei vormistatud, ning lubas hiljem e-kirja teel täpsustada, mis dokumendid siis vormistati (maksutoimiku dokument 14, p 39). Ekirja teel teatas Ilmar Veiman, et ainsateks dokumentideks, mis vormistati, olid arved (maksutoimiku dokument 15, p 12). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille põhjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. OÜ Conwell Constructions esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
  107. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ehitusteenuste soetamine 225 396 euro ulatuses lepingut sõlmimata ja peale arvete muid dokumente vormistamata (nt aktid tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta) on äris väga ebatavaline. Õige on kaebaja viide sellele, et ehitusteenuse osutamise lepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. Samas tuleb maksukohustuslasel arvestada sellega, et teenuse osutamise dokumenteerimata jätmise korral võtab ta endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse tekkimisel teenuse saamist tõendada (Riigikohtu halduskolleegiumi
  108. detsembri
  109. a otsus asjas nr 3-3-1-57-13, p 16). MKS § 56 lg‑st 2 tulenevalt on maksukohustuslasel kontrollitavuse tagamiseks kohustus koguda ja säilitada tõendeid eriti ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi
  110. juuni
  111. a otsus asjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Vastustaja on õigesti märkinud, et ainuüksi arvete vormistamine ja nende alusel raha kandmine pangakontole ei tähenda veel vältimatult, et tehingud tegelikult ka toimusid. Arveid saab vormistada ja raha üle kanda ka ainult selleks, et jätta mulje tehingute toimumisest.
  112. Lisaks on vastustaja viidanud sellele, et kuigi väidetavalt osutas OÜ Conwell Constructions kaebajale ehitusteenust, on selle äriühingu tegevusalaks äriregistri andmetel hoopis jaemüük posti või interneti teel. Kaebaja on õigesti märkinud, et tegevusala registris ei piira kuidagi isiku õigust tegeleda muudel endale sobivatel tegevusaladel. Samas võib see, kui äriühing on arvetelt nähtuvalt osutanud teenust hoopis teistsuguses valdkonnas võrreldes sellega, mis on märgitud tema tegevusalaks äriregistris, olla üheks asjaoluks, mis seab kahtluse alla arvetel näidatud tehingute tegeliku toimumise.
  113. Ilmar Veiman ei osanud
  114. veebruaril 2017 suuliste selgituste andmisel vastata küsimustele, kellega ta sõlmis kokkuleppeid OÜ-s Conwell Constructions, milliseid sidevahendeid kasutades ta OÜ Conwell Constructions inimestega suhtles, kes isikuliselt arvetel kajastatud teenuseid osutas ning kes koostas ja väljastas OÜ Conwell Constructions nimel arveid (maksutoimiku dokument 14, p-d 31, 32, 40 ja 44). Ilmar Veiman selgitas, et „Ma olen need arved saanud Rootsis käest kätte või on kuhugi siis jäetud. Ma ei mäleta, kelle käest ma arved sain. Ma ei ole nende inimestega kunagi kohtunud.“ (maksutoimiku dokument 14, p 8 3-18-843 44). Hiljem täpsustas Ilmar Veiman e-kirja teel, et kontaktisikuks OÜ-s Conwell Constructions oli Bilovus Vasil (maksutoimiku dokument 15, p 9). Kaebaja on OÜ Conwell Constructions käest väidetavalt soetanud teenuseid korduvalt ja suure summa ulatuses. Kohtu hinnangul on ebatavaline, et kaebaja juhatuse liige ei oska nii olulise tehingupartneri puhul suuliselt absoluutselt selgitada, kellega ta OÜ-s Conwell Constructions kokkuleppeid sõlmis ja milliseid sidevahendeid ta suhtlemiseks kasutas. Kohtu hinnangul toetab see ühe asjaoluna kahtlust, et tegelikult arvetel näidatud tehinguid ei toimunud.
  115. Vastustaja on kontrollimenetluse tulemusena jõudnud järeldusele, et OÜ-l Conwell Constructions ei olnud tegelikult töötajaid, vaid OÜ Conwell Constructions kaudu maksti töötasu kaebaja töötajatele. 43.
  116. Vastustaja tuvastas, et OÜ Conwell Constructions on teinud väljamakseid 24 inimesele, kes olid
  117. aastal töötamise registri andmete kohaselt registreeritud kaebaja töötajatena. Lisaks on teistel OÜ-lt Conwell Constructions väljamakseid saanud inimestel olnud töötamise registri andmete kohaselt seos kaebajaga enne või pärast kontrolliperioodi: kahe inimese puhul on kaebaja juures töötamist kajastatud kuni
  118. aastani ning nelja inimese puhul alates
  119. aastast. Üheksa väljamakseid saanud inimest on jäetud töötamise registris registreerimata. Niisiis ei ole OÜ-lt Conwell Constructions väljamakseid saanud inimesi töötamise registris selle äriühingu töötajatena registreeritud, vaid suur osa neist on töötamise registri kohaselt olnud kontrolliperioodil või enne või pärast seda hoopis kaebaja töötajad. 43.
  120. Vastustaja on kontrollimenetluses küsinud suuliselt selgitusi OÜ-lt Conwell Constructions väljamakseid saanud isikutelt (maksutoimiku dokumendid 41−83). Alexander Furmanchuk, Valeri-Terenti Slogis, Indrek Paabo, Roman Shurygin, Timo Huudi, Vladimir Družtšenko, Tanel Kutti, Endel Kutti, Aleksandr Švets, Juri Paškov, Tiit Oinus, Raimu Kuuseorg, Rene Voigt, Jüri Serko, Alexei Vasiliev, Eduard Sosonkin ja Boris Vassiljev on kinnitanud, et töötasid
  121. aastal OÜ-s Casa Investment ning suur osa neist ei teadnud OÜ-st Conwell Constructions midagi. Kõigi jaoks oli tundmatu Olga Babošina, kes oli kontrolliperioodil OÜ Conwell Constructions juhatuse liige. Küll aga teadsid paljud Ilmar Veimani, kes oli kontrolliperioodil kaebaja juhatuse liige ning kellega neil oli tööalastes küsimustes kokkupuuteid. Mitu inimest nimetas Ilmar Veimani oma ülemuseks. Samuti jäi kõigile eelmainitud inimestele arusaamatuks, miks neile maksti töötasu OÜ Conwell Constructions kaudu. Timo Huudi selgitas, et ta küsis tööandjalt, miks tuleb osa töötasust OÜ Conwell Constructions arvelt, aga sai ümmarguse vastuse. Ka Roman Shurygin tõi esile, et töötajad ei saanud sellele küsimusele selget vastust. Ka Juri Paškov esitas sama küsimuse ning sai vastuseks, et tööandja ei saa kogu summat OÜ Casa Investment arvelt tasuda ning sellepärast tasuti osa palgast OÜ Conwell Constructions kontolt. Tiit Oinus selgitas, et tema ei saanud aga sellele küsimusele mingit vastust. Samuti kinnitas suur osa selgitusi andnud inimestest, et töövahendid ja -riided ning majutus oli tagatud OÜ Casa Investment poolt. 43.
  122. Sergei Saikonen ja Gennadi Pavlov andsid oma selgitused kirja teel vene keeles. Vastustaja ei ole neid selgitusi kontrollimenetluses eesti keelde tõlkinud ega esitanud tõlkeid ka koos vastusega kaebusele. Kohus kohustas
  123. märtsi
  124. a määrusega vastustajat esitama nende selgituste tõlked eesti keelde (p 8), kuid vastustaja ei ole seda siiani teinud. Tõlgete esitamist ei saa vastustaja jaoks pidada võimatuks ega ebamõistlikult keeruliseks. Kohus jätab Sergei Saikoneni ja Gennadi Pavlovi selgitused tähelepanuta (

§ 81lg 4).

43.4. Kaebaja märkis, et talle jääb selgusetuks, mis põhjusel on OÜ Conwell Constructions töötajad suuliste selgituste protokollides kinnitanud, et nende töökohaks oli üksnes OÜ Casa 9 3-18-843 Investment. Kaebaja oletas, et sellised suulised selgitused võisid saada kirja põhjusel, et töötajad, kellelt on suulised selgitused võetud, ei valda eesti keelt ning seega sai vastustaja protokollides kajastada enda seisukohta toetavat infot. Protokollidest võib aru saada, et vastustaja on selgitusi andnud inimestega suhelnud vastavalt nende keeleoskusele kas eesti või vene keeles. Vene keeles suhtlemisse on vastustaja kaasanud tõlgina maksuaudiitorit, kes valdab mõlemat keelt. Kõik selgitusi andnud inimesed on allkirjaga kinnitanud, et protokollid on kirja pandud nende ütluste järgi õigesti ja on tõesed. Puudub mõistlik põhjus arvata, et vastustaja kajastas protokollidest ebaõiget või üksnes tema seisukohta toetavat teavet. Vastustaja on õigesti osutanud sellele, et nii eesti kui ka vene keeles suhelnud inimeste selgitused kattuvad suures osas. Eesti keeles selgitusi andnud inimesed on saanud protokolli ise üle lugeda ning kontrollida, kas selgitused on õigesti kirja pandud. See, et eesti ja vene keeles antud selgitused on sarnased, annab kohtu hinnangul tunnistust sellest, et ka vene keeles antud selgitused on kirja pandud korrektselt. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja väited venekeelsete selgituste kohta koostatud protokollidega manipuleerimisest on alusetud. 43.5. Kaebaja tõi veel esile, et tema jaoks on kummaline, et kui OÜ-st Conwell Constructions väljamakseid saanud inimesed ei töötanud enda sõnul selles äriühingus, siis miks nad ei tagastanud neid makseid ega pöördunud OÜ Conwell Constructions poole selgitamaks makse olemust. Kaebaja meelest ei ole selline käitumine kooskõlas nende inimeste väidetavate ütlustega, et nad ei töötanud OÜ-s Conwell Constructions. Kohus on eespool viidanud Timo Huudi, Roman Shurygini, Juri Paškovi ja Tiit Oinuse selgitustele, mille kohaselt töötajad küsisid enda tööandjalt, miks neile makstakse töötasu OÜ Conwell Constructions kaudu, kuid selget ja ammendavat vastust nad ei saanud. Seega tundsid töötajad huvi, miks osa töötasust laekub teise äriühingu kaudu. Töötajate selgitustest ilmneb, et nende jaoks oli oluline, et nad saaksid töötasu kätte ning seetõttu ei uurinud nad rohkem, miks tehakse väljamakseid OÜ Conwell Constructions kaudu. Töötajate selline käitumine ei sea kahtluse alla nende selgituste usaldusväärsust ega järeldust, et tegemist oli kaebaja töötajatega. 43.6. Kohus on seisukohal, et käesoleva otsuse punktides 43.1 ja 43.2 kajastatud asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades on põhjendatud vastustaja järeldus, et OÜ-l Conwell Constructions tegelikult töötajaid ei olnud, vaid OÜ Conwell Constructions kaudu maksti töötasu kaebaja töötajatele. 44. Samuti on vastustaja põhjendatult viidanud sellele, et OÜ Conwell Constructions pangakonto väljavõttest ei nähtu tavapärast majandustegevust. OÜ Conwell Constructions ei ole teinud kulutusi, mida võiks ehitusteenust osutava äriühingu puhul mõistlikult eeldada (näiteks kulutused ehitusteenuse osutamiseks vajalike materjalide soetamiseks ja sideteenuste kasutamiseks). Kontoväljavõttest nähtuvad sisuliselt ainult laekumised kaebajalt, väljamaksed töötajatele ning sularaha väljavõtmised (maksutoimiku dokument 16). Samuti osutas vastustaja sellele, et OÜ Conwell Constructions ei ole 2011. aastast alates esitanud majandusaasta aruandeid ning tal puudub registervara. Kaebaja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Samuti on kohus eelnevalt usutavaks lugenud vastustaja järelduse, et OÜ-l Conwell Constructions tegelikult töötajaid ei olnud. Juba eelnevalt nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et OÜ-l Conwell Constructions puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus. Seda arvestades puudub vajadus võtta seisukoht, kas OÜ Conwell Constructions pidanuks ennast registreerima käibemaksukohustuslaste registris. 45. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva otsuse p-des 40−44 kajastatud asjaolud ja tõendid kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tegelikult ei soetanud kaebaja OÜ-lt 10 3-18-843 Conwell Constructions otsuse p-s 38 loetletud arvete alusel teenuseid. Vastustaja on selles osas maksuotsust nõuetekohaselt ja veenvalt põhjendanud ning tõendamiskoormus läks üle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, miks lükkaks vastustaja seisukoha ümber. 46. Kuna OÜ Conwell Constructions esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele ning kuna kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja põhjendatud kahtlust, et tegelikult ei ole kaebaja OÜ-lt Conwell Constructions teenuseid soetanud, tuleb käesoleva otsuse p-s 38 loetletud arvete alusel tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, mis tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. 47. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral aga viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Vastustaja nimetab maksuotsuses, et ta kohaldab tulumaksu määramisel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt viieaastast aegumistähtaega, põhjendused selle osas esitas vastustaja kontrollaktis. Samas leiab vastustaja, et tulumaks oleks tulnud deklareerida 10. jaanuaril 2016 esitamisele kuuluval maksudeklaratsioonil. Maksuotsus tehti 7. veebruaril 2018 ning tulumaksu deklareerimise tähtpäevast ei olnud selleks ajaks möödunud kolme aastat. Isegi kui tulumaks oleks tulnud deklareerida igakuiselt, oli varaseim maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäev 10. veebruar 2015. Seega puudus kohtu hinnangul alus viieaastase aegumistähtaja kohaldamise kaalumiseks. Kuivõrd vastustaja on tulumaksu määramisel ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kaebaja tahtlust käsitlenud, siis annab kohus sellele hinnangu. 48. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja on osutanud sellele, et kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli OÜ Conwell Constructions juhatuse liige ja osanik kuni 4. märtsini 2014. Seejärel sai juhatuse liikmeks Venemaa Föderatsiooni kodanik Olga Babošina, kellega vastustajal ei ole olnud võimalik ühendust võtta. Nordea Bank AB Eesti filiaal on vastustajale teatanud, et kuni kliendisuhte lõpetamiseni 26. augustil 2016 oli OÜ Conwell Constructions allkirjaõiguslikuks isikuks ning internetipanga ja kaardi kasutajaks Ilmar Veiman (maksutoimiku dokument 16). Sellest järeldub, et tegelikult oli OÜ Conwell Constructions ka 2015. aastal kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani kontrolli all – ta sai otsustada äriühingu raha käsutamise üle. Kuna nii OÜ Casa Investment kui ka OÜ Conwell Constructions olid Ilmar Veimani kontrolli all, teadis ta sellest, et OÜ-l Conwell Constructions ei ole töötajaid ega reaalset majandustegevust ning et jäetakse üksnes mulje teenuste osutamisest kaebajale. Ilmar Veimani ja seega ka kaebaja tegevus tulumaksu tasumata jätmisel tuleb lugeda tahtlikuks. Kaebaja eesmärk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja.

  1. b)Tehingud Oa3 Kinnisvara OÜ-ga 49. Oa3 Kinnisvara OÜ on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud järgmised arved (maksutoimiku dokumendid 84−90):  1. märtsi 2015. a arve nr 010315 – sisu: Rootsi tööd veebruaris, hind: 9400 eurot, kogus: 1  1. juuni 2015. a arve nr 010615 – sisu: teenustööd Rootsis mais, hind: 23 300 eurot, kogus: 1  1. juuli 2015. a arve nr 010715 – sisu: teenustööd Rootsis juunis, hind: 35 700 eurot, kogus: 1  1. augusti 2015. a arve nr 010815 – sisu: teenustööd Rootsis juulis, hind: 12 600 eurot, kogus: 1  1. septembri 2015. a arve nr 010915 – sisu: teenustööd Rootsis augustis, hind: 40 348 eurot, kogus: 1 11 3-18-843   1. oktoobri 2015. a arve nr 011015 – sisu: teenustööd Rootsis septembris, hind: 23 000 eurot, kogus: 1 1. detsembri 2015. a arve nr 011215 – sisu: teenustööd Rootsis novembris, hind: 60 360 eurot, kogus: 1 50. Niisiis on arvetel tehingu sisuna märgitud üldsõnaliselt „Rootsi tööd“ ja „teenustööd Rootsis“. Arvetel ei ole vähimalgi määral täpsustatud, mida need tööd hõlmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sõnul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 34). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille põhjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. Oa3 Kinnisvara OÜ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2). 51. Kohus nõustub vastustajaga selles, et teenuste soetamine 204 708 euro ulatuses lepingut sõlmimata on äris väga ebatavaline. Õige on kaebaja viide sellele, et teenuse osutamise lepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. Samas tuli kaebajal arvestada sellega, et tal oli kohustus teenuste saamist piisavalt põhjalikult dokumenteerida, et hiljem vajaduse korral tehingute toimumist tõendada (vt ka käesoleva otsuse p-s 40 viidatud kohtupraktika). Vastustaja on õigesti märkinud, et ainuüksi arvete vormistamine ja nende alusel raha kandmine pangakontole ei tähenda veel vältimatult, et tehingud tegelikult ka toimusid. Arveid saab vormistada ja raha üle kanda ka ainult selleks, et jätta mulje tehingute toimumisest. 52. Ilmar Veiman oli kontrolliperioodil nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liige. Ilmar Veimani selgitused kaebaja ja Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena on olnud väga üldsõnalised. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas 7. veebruaril 2017 tehingute kohta suuliselt, et „tehingute sisuks oli vahendusteenus ning Oa3 Kinnisvara OÜ läbi soetati mingit teenust või kaupa“ (maksutoimiku dokument 14, p-d 77, 78). Ilmar Veiman selgitas veel, et ta osutas ise arvetel näidatud teenuseid ning et Oa3 Kinnisvara OÜ-lt soetatud teenuse soetas Oa3 Kinnisvara OÜ omakorda kolmandalt isikult (maksutoimiku dokument 14, p 83). Samuti selgitas Ilmar Veiman, et koostas ja väljastas ise arveid Oa3 Kinnisvara OÜ nimel (maksutoimiku dokument 14, p 87). Hiljem täpsustas Ilmar Veiman kaebaja esindajana e-kirja teel, et Oa3 Kinnisvara OÜ-lt soetati alltöövõttu objektidel (maksutoimiku dokument 15, p 31). Küsimusele, kes isikuliselt Oa3 Kinnisvara OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuse osutas, vastas Ilmar Veiman, et kaebaja ei pea arvet teiste ettevõtete töötajate üle ning ei nõua töötajate nimekirjade esitamist oma alltöövõtjatelt (maksutoimiku dokument 15, p 35). Ilmar Veiman selgitas 2. mail 2017 Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena suuliselt, et Oa3 Kinnisvara OÜ oli alltöövõtja, kellel ei olnud töötajaid (maksutoimiku dokument 92, p-d 5 ja 7). Ilmar Veiman ei osanud selgitada, mida Oa3 Kinnisvara OÜ poolt kaebajale väljastatud arvetel nimetatud tööd hõlmasid. Ta märkis, et „on võimalik, et tööjõudu, töid või ka materjali või projektijuhtimist või tööde juhtimist“ (maksutoimiku dokument 92, p 10). Hiljem esitas Ilmar Veiman arved, millest nähtuvalt soetas Oa3 Kinnisvara OÜ teenuseid omakorda OÜ-lt Conwell Constructions (maksutoimiku dokument 93). Nendel arvetel on soetatud teenuseks märgitud „teenustööd Rootsis“. Eeltoodust on näha, et Ilmar Veiman ei ole suutnud vastustajale esitada piisavalt põhjalikke selgitusi Oa3 Kinnisvara OÜ esitatud arvetel näidatud teenuste kohta. Ilmar Veiman ei ole suutnud vähimalgi määral selgitada teenuste sisu, vaid on umbmääraselt rääkinud vahendusteenusest ja alltöövõtust ning oletanud, et tööd võisid hõlmata tööjõudu, töid või ka materjali või projektijuhtimist või tööde juhtimist. Kuna Ilmar Veiman oli nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liige, pidi tal olema väga hea ülevaade kõnealustest tehingutest. 12 3-18-843 Tehingute reaalse toimumise korral ei oleks eluliselt usutav, et Ilmar Veiman ei mäletaks sisuliselt midagi tehingute kohta, mida tehti korduvalt ja suure summa ulatuses. Kohtu hinnangul annab Ilmar Veimani suutmatus täpsustada tehingutega seonduvat ühe asjaoluna alust järelduseks, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. 53. Ilmar Veiman selgitas, et Oa3 Kinnisvara OÜ-l ei olnud töötajaid, vaid ta osutas vahendusteenust. Ilmar Veiman esitas vastustajale arved, millest nähtuvalt soetas Oa3 Kinnisvara OÜ teenuseid omakorda OÜ-lt Conwell Constructions. Kohus on eespool jõudnud järeldusele, et OÜ-l Conwell Constructions ei olnud töötajaid ega reaalset majandustegevust. Seetõttu ei saanud OÜ Conwell Constructions Oa3 Kinnisvara OÜ-le teenust osutada ning Oa3 Kinnisvara OÜ ei saanud teenust ka kaebajale edasi vahendada. 54. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva otsuse p-des 51−53 kajastatud asjaolud ja tõendid kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tegelikult ei soetanud kaebaja Oa3 Kinnisvara OÜ-lt otsuse p-s 49 loetletud arvete alusel teenuseid. Vastustaja on selles osas maksuotsust nõuetekohaselt ja veenvalt põhjendanud ning tõendamiskoormus läks üle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, miks lükkaks vastustaja seisukoha ümber. 55. Kuna Oa3 Kinnisvara OÜ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele ning kuna kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja põhjendatud kahtlust, et tegelikult ei ole kaebaja Oa3 Kinnisvara OÜ-lt teenuseid soetanud, tuleb käesoleva otsuse p-s 49 loetletud arvete alusel tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, mis tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. 56. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ilmar Veiman oli kontrolliperioodil samaaegselt nii kaebaja kui ka Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liige. Ilmar Veiman selgitas, et Oa3 Kinnisvara OÜ teine juhatuse liige ei teinud äriühingus otseselt midagi (maksutoimiku dokument 92, p 6). Ilmar Veimani sõnul koostas ja väljastas ta ise arveid Oa3 Kinnisvara OÜ nimel. Eelnevast on näha, et just Ilmar Veiman tegeles Oa3 Kinnisvara OÜ poolt vaidlusaluste arvete koostamise ja väljastamisega ning OÜ Casa Investment poolt arvete alusel raha tasumisega Oa3 Kinnisvara OÜ-le. Lisaks on kohus eespool kindlaks teinud, et OÜ Conwell Constructions oli kontrolliperioodil samuti Ilmar Veimani kontrolli all. Kõike eelnevat arvestades teadis Ilmar Veiman, et tegelikult ei ole Oa3 Kinnisvara OÜ OÜ-lt Conwell Constructions teenuseid soetanud ja Oa3 Kinnisvara OÜ ei ole kaebajale teenust edasi müünud. Ilmar Veiman soovis kaebaja ja Oa3 Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena jätta mulje tehingute toimumisest. Ilmar Veimani ja seega ka kaebaja tegevus tulumaksu tasumata jätmisel tuleb lugeda tahtlikuks. Kaebaja eesmärk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja.
  2. c)Tehingud Seveniks Grupp OÜ-ga 57. Seveniks Grupp OÜ (endise nimega Osaühing Inostranets Grupp) on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud järgmised arved (maksutoimiku dokumendid 95−96):  1. märtsi 2015. a arve nr 010315 – sisu: teenused, hind: 8645 eurot, kogus: 1  1. aprilli 2015. a arve nr 010415 – sisu: teenused, hind: 30 000 eurot, kogus: 1 58. Niisiis on arvetel tehingu sisuna märgitud üldsõnaliselt „teenused“. Arvetel ei ole vähimalgi määral täpsustatud, mida need teenused hõlmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sõnul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 20). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille põhjal saaks tehingu majanduslikku sisu 13 3-18-843 tuvastada. Oa3 Kinnisvara OÜ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2). 59. Kui vastustaja küsis 7. veebruaril 2017 kaebaja juhatuse liikmelt Ilmar Veimanilt, kellega ta sõlmis kokkuleppeid Seveniks Grupp OÜ-st ja kuidas ta selle isikuga suhtles, vastas Ilmar Veiman, et „ma arvan, et iseendaga“ (maksutoimiku dokument 14, p-d 47−48). Muus osas ei osanud Ilmar Veiman absoluutselt kõnealustel arvetel kajastatud tehingute kohta selgitusi anda. Hiljem e-kirja teel antud selgitustes väitis Ilmar Veiman, et Seveniks Grupp OÜ-lt soetati alltöövõttu Rootsis (maksutoimiku dokument 15, p 17). Samas märkis Ilmar Veiman, et ei oska öelda, kes koostas ja väljastas Seveniks Grupp OÜ nimel arveid, sest arved saabusid posti teel tavakirjaga (maksutoimiku dokument 15, p 24). Samuti ei osanud ta öelda, kes isikuliselt Seveniks Grupp OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuseid osutas, sest kaebaja „ei pea alltöövõtjate töötajate kohta arvestust“ (maksutoimiku dokument 15, p 21). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui kõnealustel arvetel kajastatud tehingud oleksid tõepoolest toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige ei oska sisuliselt üldse selgitada tehingutega seonduvat. Ilmar Veimani hilisem selgitus, et tegu oli alltöövõtuga Rootsis, on liiga üldsõnaline. Tehingu konkreetset sisu ei ole kaebaja kontrolli- ega kohtumenetluses avanud. Kohtu hinnangul annab Ilmar Veimani suutmatus täpsustada tehingutega seonduvat ühe asjaoluna alust järelduseks, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. 60. Samuti on vastustaja osutanud sellele, et kõnealustel arvetel on arve väljastanud äriühingu nimeks märgitud INOSTRANETS GRUPP OÜ, ehkki alates 25. veebruarist 2015 oli äriühingu nimi Seveniks Grupp OÜ. Samuti on 1. aprilli 2015. a arvel nr 010415 märgitud käibemaksukohustuslaste registri number, kuigi alates 18. märtsist 2015 kustutati Seveniks Grupp OÜ vastavast registrist. Kohus soostub vastustajaga selles, et eeltoodud eksimused viitavad ühe asjaoluna sellele, et arved koostati vaid formaalselt ning seetõttu ei pööranud tehingupooled nende korrektsusele tähelepanu. 61. Samuti on vastustaja põhjendatult viidanud sellele, et Seveniks Grupp OÜ pangakonto väljavõttest ei nähtu tavapärast majandustegevust. Pangakonto väljavõtetest nähtuvalt ei ole Seveniks Grupp OÜ teinud kulutusi, mida võiks tegutseva äriühingu puhul mõistlikult eeldada (näiteks regulaarsed kulutused sideteenustele ning kaupade ja muude teenuste soetamiseks). Kontoväljavõtetest on näha, et Seveniks Grupp OÜ kontodelt on raha kantud eelkõige Sirje Veimanile ja Ilmar Veimanile ning üksikud maksed on tehtud ka teistele isikutele (maksutoimiku dokumendid 97−98). Lisaks osutas vastustaja sellele, et Seveniks Grupp OÜ ei ole alates 2010. aastast esitanud majandusaasta aruandeid, tal puudub registervara, ta kustutati 18. märtsil 2015 käibemaksukohustuslaste registrist ning tal puudus tööjõud, kellega arvetel kajastatud teenuseid osutada. Kaebaja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Eelnevalt nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et Seveniks Grupp OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus. 62. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva otsuse p-des 59−61 kajastatud asjaolud ja tõendid kogumis tekitavad põhjendatud kahtluse, et tegelikult ei soetanud kaebaja Seveniks Grupp OÜ-lt otsuse p-s 57 loetletud arvete alusel teenuseid. Vastustaja on selles osas maksuotsust nõuetekohaselt ja veenvalt põhjendanud ning tõendamiskoormus läks üle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, miks lükkaks vastustaja seisukoha ümber. 63. Kuna Seveniks Grupp OÜ esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele ning kuna kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja põhjendatud kahtlust, et tegelikult ei ole 14 3-18-843 kaebaja Seveniks Grupp OÜ-lt teenuseid soetanud, tuleb käesoleva otsuse p-s 57 loetletud arvete alusel tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, mis tuleb maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. 64. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja on osutanud sellele, et kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli seotud ka Seveniks Grupp OÜga. Ilmar Veiman oli kuni 25. veebruarini 2015 Seveniks Grupp OÜ juhatuse liige. Seejärel sai juhatuse liikmeks Venemaa Föderatsiooni kodanik Aleksei Harkov, kellega vastustajal ei ole olnud võimalik ühendust võtta. AS SEB Pank on vastustajale teatanud, et kuni 4. juunini 2015 oli Seveniks Grupp OÜ konto allkirjaõiguslik isik Ilmar Veiman ning internetipanga kasutajad Ilmar Veiman ja Sirje Veiman (maksutoimiku dokument 97). Swedbank AS on vastustajale teatanud, et Seveniks Grupp OÜ konto allkirjaõiguslikud isikud ja internetipanga kasutajad olid Ilmar Veiman ja Sirje Veiman (maksutoimiku dokument 98). Sellest järeldub, et tegelikult oli Seveniks Grupp OÜ ka 2015. aastal kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani kontrolli all – ta sai otsustada äriühingu raha liigutamise üle. Kuna nii OÜ Casa Investment kui ka Seveniks Grupp OÜ olid Ilmar Veimani kontrolli all, teadis ta sellest, et Seveniks Grupp OÜ-l ei ole reaalset majandustegevust ega töötajaid ning et jäetakse üksnes mulje teenuste osutamisest kaebajale. Ilmar Veimani ja seega ka kaebaja tegevus tulumaksu tasumata jätmisel tuleb lugeda tahtlikuks. Kaebaja eesmärk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja.
  3. d)Tehing SIA-ga „VVV COMPANY“ 65. SIA “VVV COMPANY“ on 12. novembril 2015. aastal esitanud kaebajale arve nr 15001, millel on teenuse kirjelduseks märgitud tööd Stockholmis, hinnaks 26 000 eurot ja koguseks 1. 66. Niisiis on arvel tehingu sisuna märgitud üldsõnaliselt „tööd Stockholmis“. Arvel ei ole vähimalgi määral täpsustatud, mida need tööd hõlmasid, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingu sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sõnul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 42). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille põhjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. SIA „VVV COMPANY“ esitatud arve ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele, kuna arvel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2). 67. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas 7. veebruaril 2017 suuliselt, et sõlmis kokkuleppeid SIA-st „VVV COMPANY“ iseendaga ning koostas ja väljastas ise arveid SIA „VVV COMPANY“ nimel (maksutoimiku dokument 14, p-d 90 ja 105). Samas ei osanud ta kõnealusel arvel kajastatud tehingu kohta absoluutselt muid selgitusi anda. Hiljem e-kirja teel saadetud vastuses teatas Ilmar Veiman, et SIA-lt „VVV COMPANY“ soetati alltöövõttu Rootsi objektidel ning ta ei oska öelda, kes isikuliselt SIA „VVV COMPANY“ nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuseid osutas, sest kaebaja „ei pea arvet alltöövõtjate poolt objektile saadetud töötajate isikuandmete üle“ (maksutoimiku dokument 15, p-d 39 ja 43). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui kõnealusel arvel kajastatud tehing oleks tõepoolest toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige, kes enda sõnul esindas ka SIA-t „VVV COMPANY“, ei oska sisuliselt üldse selgitada tehinguga seonduvat. Ilmar Veimani hilisem selgitus, et tegu oli alltöövõtuga Rootsi objektidel, on liiga üldsõnaline. Tehingu konkreetset sisu ei ole kaebaja kontrolli- ega kohtumenetluses avanud. Kohtu hinnangul annab Ilmar Veimani suutmatus täpsustada tehinguga seonduvat alust järelduseks, et arvel näidatud tehingut tegelikult ei toimunud. Vastustaja on selles osas maksuotsust nõuetekohaselt ja veenvalt põhjendanud ning tõendamiskoormus läks üle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, miks lükkaks vastustaja seisukoha ümber. 15 3-18-843 68. Vastustaja on kohtule esitanud Läti maksuhalduriga peetud ingliskeelse kirjavahetuse SIA „VVV COMPANY“ kohta. Vastustaja ei ole seda kirjavahetust kontrollimenetluses eesti keelde tõlkinud ega esitanud tõlget ka koos vastusega kaebusele. Kohus kohustas 13. märtsi 2019. a määrusega vastustajat esitama selle kirjavahetuse tõlke eesti keelde (p 8), kuid vastustaja ei ole seda siiani teinud. Tõlke esitamist ei saa vastustaja jaoks pidada võimatuks ega ebamõistlikult keeruliseks. Kohus jätab kõnealuse kirjavahetuse tähelepanuta (

§ 81lg 4).

  1. Vastustaja soovis selle kirjavahetusega tõendada, et SIA „VVV COMPANY“ ei ole Lätis deklareerinud kaebajale esitatud arve alusel teenuse osutamist ning SIA-l „VVV COMPANY“ puudusid kontrolliperioodil töötajad, kellega teenust osutada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nendele väidetele vastu vaielnud. Seega polegi vastustajal vaja neid asjaolusid tõendada. Kaebaja rõhutas, et kuna SIA „VVV COMPANY“ osutas teenust Rootsis asuva kinnisasjaga seoses, ei pidanudki ta käivet Lätis deklareerima. Samuti märkis kaebaja, et SIA „VVV COMPANY“ soetas omakorda alltöövõttu, mistõttu tal polnudki endal töötajaid vaja. Kohtu hinnangul puudub vajadus hakata kindlaks tegema, kas SIA „VVV COMPANY“ pidanuks Lätis kaebajale väidetavalt osutatud teenust deklareerima. Kohtupraktika kohaselt on piisav alus maksustamiseks TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel juba see, kui tehingu kohta vormistatud dokumendid ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p 15). Praegusel juhul on kohus käesoleva otsuse p-s 66 tuvastanud, et SIA „VVV COMPANY“ esitatud arve ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele. Sellest järeldusest piisab, et arve alusel tehtud väljamakse TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel maksustada. Vastustaja on kontrollakti ja maksuotsuse tegemisel lisaargumendina käsitlenud ka seda, et praeguses asjas vaidluse all olevatel arvetel kajastatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud. See lisaargument tugevdab maksuotsuse lõppjäreldust tulumaksu määramise põhjendatuse kohta, kuid ei ole selles osas määrav. Maksuotsuse põhialuseks tuleb pidada majandustehingute sisu puudulikku kajastamist algdokumentidel. Lisaargumendiga seotud põhjendused võivad rolli mängida siis, kui on vaja otsustada, kas MKS § 98 lg 1 alusel on põhjendatud kohaldada maksusumma määramisel viieaastast aegumistähtaega.
  4. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Vastustaja on osutanud sellele, et kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman oli ka SIA „VVV COMPANY“ juhatuse liige. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Vastupidi, Ilmar Veiman on
  5. veebruaril 2017 samuti kinnitanud, et tegi kaebaja juhatuse liikmena SIA-st „VVV COMPANY“ tehinguid iseendaga. Kui arvel näidatud tehing oleks reaalselt toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et Ilmar Veiman, kes osales tehingu tegemisel nii kaebaja kui ka SIA „VVV COMPANY“ poolt, ei oska täpsemalt selgitada tehinguga seotud asjaolusid, muu hulgas tehingu sisu. Kohus peab usutavaks vastustaja järeldust, et kaebaja ja SIA „VVV COMPANY“ vahel tegelikult tehingut ei toimunud ning et Ilmar Veiman ja seega ka kaebaja teadis seda. Kaebaja eesmärk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja. e) Tehingud „STRAIT“ SIA-ga
  6. „STRAIT“ SIA on kaebajale kontrollitaval perioodil esitanud järgmised arved (maksutoimiku dokumendid 102−106): 
  7. veebruari
  8. a arve nr 15/2-1 – sisu: nõustamine, hind: 300 eurot, kogus: 1 
  9. aprilli
  10. a arve nr 15/4-1 – sisu: nõustamine, hind: 11 340 eurot, kogus: 1 
  11. juuli
  12. a arve nr 15/7-1 – sisu: nõustamine, hind: 9500 eurot, kogus: 1 16 3-18-843  
  13. septembri
  14. a arve nr 15/9-1 – sisu: nõustamine, hind: 260 eurot, kogus: 1
  15. oktoobri
  16. a arve nr 15/10-1 – sisu: nõustamine, hind: 1201 eurot, kogus: 1
  17. Niisiis on arvetel tehingute sisuna märgitud üldsõnaliselt „nõustamine“. Arvetel ei ole vähimalgi määral täpsustatud, mida nõustamine hõlmas, ega viidatud muudele dokumentidele, kust saaks aimu tehingute sisu kohta. Kaebaja juhatuse liikme Ilmar Veimani sõnul ei vormistatud peale arvete muid dokumente (maksutoimiku dokument 15, p 50). Seega ei ole poolte vahel vormistatud dokumente, mille põhjal saaks tehingu majanduslikku sisu tuvastada. „STRAIT“ SIA esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele, kuna arvetel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta (RPS § 7 lg 2 p 2).
  18. Kaebaja juhatuse liige Ilmar Veiman selgitas
  19. veebruaril 2017 suuliselt, et suhtles „STRAIT“ SIA-st Margusega (maksutoimiku dokument 14, p-d 108−109). Kui vastustaja palus kirjeldada „STRAIT“ SIA-ga tehtud tehinguid, vastas Ilmar Veiman, et „ma pean täpsustama, kas on konsultatsioon või on ehitustööriistad“ (maksutoimiku dokument 14, p 111). Muus osas ei osanud ta aga absoluutselt tehingutega seonduvat selgitada. Hiljem teatas Ilmar Veiman ekirja teel, et „STRAIT“ SIA-lt soetati tööriistu ja konsultatsiooni Rootsi objektidel ning ta ei tea, kes isikuliselt „STRAIT“ SIA nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuseid osutas, sest kaebaja „ei pea arvet alltöövõtjate töötajate kohta“ (maksutoimiku dokument 15, p-d 47 ja 51). Kohtule esitatud kaebuses väitis kaebaja, et tegu oli konsultatsiooni ja projektijuhtimise teenusega, mida osutas „STRAIT“ SIA juhatuse liige. Eeltoodust on näha, et kaebaja selgitused on ajas muutuvad ning kohati ebajärjekindlad. Suulisi selgitusi andes ei osanud kaebaja juhatuse liige midagi konkreetset tehingute kohta öelda, hiljem e-kirja saates märkis ta, et tegu oli tööriistade soetamise ja konsultatsiooniga Rootsi objektidel ning kohtumenetluses on ta rääkinud konsultatsiooni ja projektijuhtimise teenusest. Kontrollimenetluses väitis kaebaja juhatuse liige, et ei tea, kes „STRAIT“ SIA arvetel näidatud teenused osutas, kuid kohtule esitatud kaebuses rõhutas kaebaja, et seda tegi „STRAIT“ SIA juhatuse liige. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kui kõnealustel arvetel kajastatud tehingud oleksid tõepoolest toimunud, ei oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhatuse liige ei oska kontrollimenetluses sisuliselt üldse selgitada tehingutega seonduvat. Arvetelt nähtuvalt soetati „STRAIT“ SIA-lt nõustamisteenust korduvalt ja kohati päris suure summa ulatuses. Seda arvestades peaks teenuse osutamisega seonduv kaebaja juhatuse liikmele teada ja meeles olema. Samuti on kohus seda meelt, et kui „STRAIT“ SIA juhatuse liige oleks tõepoolest arvetel näidatud teenused osutanud, oleks kaebaja juhatuse liige seda ka kontrollimenetluses mäletanud. Kohtu hinnangul on Ilmar Veimani hilisem selgitus, et „STRAIT“ SIA-lt soetati tööriistu ja konsultatsiooni Rootsi objektidel, liiga üldsõnaline. Samuti on liialt üldsõnaline kohtule esitatud kaebuses tehtud viide konsultatsiooni ja projektijuhtimise teenusele. Tehingu konkreetset sisu ei ole kaebaja kontrolli- ega kohtumenetluses avanud. Kohtu hinnangul annab kaebaja selgituste muutlikkus ajas ja suutmatus täpsustada tehingutega seonduvat alust järelduseks, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Vastustaja on selles osas maksuotsust nõuetekohaselt ja veenvalt põhjendanud ning tõendamiskoormus läks üle kaebajale. Kaebaja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, miks lükkaks vastustaja seisukoha ümber.
  20. Vastustaja on kohtule esitanud Läti maksuhalduriga peetud ingliskeelse kirjavahetuse „STRAIT“ SIA kohta. Vastustaja ei ole seda kirjavahetust kontrollimenetluses eesti keelde tõlkinud ega esitanud tõlget ka koos vastusega kaebusele. Kohus kohustas
  21. märtsi
  22. a määrusega vastustajat esitama selle kirjavahetuse tõlke eesti keelde (p 8), kuid vastustaja ei ole seda siiani teinud. Tõlke esitamist ei saa vastustaja jaoks pidada võimatuks ega ebamõistlikult keeruliseks. Kohus jätab kõnealuse kirjavahetuse tähelepanuta (

§ 81lg 4).

17 3-18-843 75. Vastustaja soovis selle kirjavahetusega tõendada, et „STRAIT“ SIA ei ole Lätis deklareerinud kaebajale esitatud arvete alusel teenuste osutamist ning „STRAIT“ SIA-l puudusid kontrolliperioodil peale juhatuse liikme töötajad, kellega teenuseid osutada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja nendele väidetele vastu vaielnud. Seega polegi vastustajal vaja neid asjaolusid tõendada. Kaebaja rõhutas, et kuna „STRAIT“ SIA osutas teenust Rootsis asuva kinnisasjaga seoses, ei pidanudki ta käivet Lätis deklareerima. Samuti on kohus eespool juba käsitlenud kaebaja väidet selle kohta, et kõnealustel arvetel näidatud teenuseid osutas „STRAIT“ SIA juhatuse liige. Kohtu hinnangul puudub vajadus hakata kindlaks tegema, kas „STRAIT“ SIA pidanuks Lätis kaebajale väidetavalt osutatud teenuseid deklareerima, sest juba sel põhjusel, et „STRAIT“ SIA esitatud arved ei vasta algdokumendile esitatavatele nõuetele, tuleb arvete alusel tehtud väljamaksed maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (vt põhjendust selle kohta käesoleva otsuse p-st 69). 76. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus nõustus eespool vastustaja järeldusega, et „STRAIT“ SIA arvetel näidatud tehinguid ei ole tegelikult toimunud. On mõeldamatu, et kaebaja juhatuse liige ja seega ka kaebaja seda ei teadnud. Kaebaja eesmärk oli viia raha tulumaksuvabalt ettevõtlusest välja. III Tööjõumaksud

  1. a)Töötajatele tehtud väljamaksed 77. Kohus on eespool jõudnud järeldusele, et inimesed, kellele maksti töötasu OÜ Conwell Constructions kaudu, olid tegelikult kaebaja töötajad. Kaebaja on oma töötajatele teinud enda ja OÜ Conwell Constructions pangakontode kaudu väljamakseid, mille selgitusena on erinevates variatsioonides märgitud, et tegu on töötasuga, päevarahaga, majandusavansiga või majanduskompensatsiooniga (maksutoimiku dokumendid 16−40). 78. TuMS § 13 lg 3 p 1 esimese lause kohaselt ei maksustata tulumaksuga töötajale makstavat töölähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 p-st 1, töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 2 p-st 4 ja kogumispensionide seaduse § 7 lg-st 2 tulenevalt ei tasuta nimetatud summadelt sotsiaalmaksu ega töötuskindlustus- ega kohustusliku kogumispensioni makseid. 79. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei olnud õigust oma töötajatele maksuvaba päevaraha maksta. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Töölepingu seaduse § 21 lg-st 1 tulenevalt seisneb lähetus töötaja saatmises tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töötegemise kohta. Kaebaja töötajate selgitustest ilmneb, et mõnede töötajatega sõlmiti töölepingud suuliselt ning mõnedega kirjalikult. Töötajate selgitustest tuleb esile ka see, et töö tegemise kohaks lepiti kokku ainult Rootsi ning nad täitsidki tööülesandeid üksnes Rootsis erinevatel ehitusobjektidel. Erandiks on Rene Voigt, kes selgitas, et töötas 2015. aastal Eestis ning käis Rootsis tööl ainult kolmeks päevaks. Samas ei ole Rene Voigtile 2015. aastal tehtud väljamakseid selgitusega „päevaraha“. Niisiis saab järeldada, et ülejäänud töötajate puhul ei ole toimunud lähetust välisriiki töölepingu seaduse tähenduses. Seda järeldust ei muuda ka kaebaja selgitused selle kohta, et tal oli soov osutada teenuseid Eestis, kuid turusituatsioon ei võimaldanud seda teha. Praegusel juhul on määrav see, kus tööd tegelikult tehti, mitte see, kus kaebaja oleks seda ideaalis teinud. Kõik töötajatele tehtud väljamaksed selgitusega „päevarahad“ tuleb lugeda töötasuks ning maksustada tööjõumaksudega (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse). 18 3-18-843 80. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses selgitanud, mida täpsemalt kujutasid endast töötajatele tehtud väljamaksed selgitusega „maj avanss vastavalt lepingule“ ja „maj. komp“. Vastustaja on neid mõistnud hüvitistena tööga seotud kulude kandmise eest. Kaebaja ei ole sellele tõlgendusele vastu vaielnud. Vastustaja on õigesti osutanud sellele, et töötajatele tööga seotud kulude hüvitamine on põhjendatud ainult siis, kui on olemas dokumendid, mis tõendavad vastavate kulude tegemist (vt ka RPS §-d 6 ja 7). Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses selliseid dokumente esitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodust lähtuvalt tuleb kõnealused väljamaksed lugeda töötasuks ja maksustada tööjõumaksudega. 81. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik kaebaja ja OÜ Conwell Constructions pangakontode kaudu töötajatele tehtud väljamaksed lugeda töötasuks ning maksustada tööjõumaksudega.
  2. b)Tulumaks 82. Kaebaja on seisukohal, et töötajate töötasusid võib tulumaksustada ainult Rootsis. Kaebaja tugines Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) art 15 lg-tele 1 ja 2. 83. Maksulepingu art 15 lg 1 sätestab: „Olenevalt 16., 18. ja 19. artikli sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult lepinguosalises riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.“ Maksulepingu art 15 lg 2 sätestab: „Olenemata 1. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
  3. a)tasu saaja viibib teises riigis ajavahemikul või ajavahemikel, mis ei ületa kokku 183 päeva ükskõik millise kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja
  4. b)tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja
  5. c)tasu ei maksa püsiv tegevuskoht ega kindel asukoht, mis tööandjal on teises riigis.“ TuMS § 13 lg 4 sätestab, et kui isik saab välisriigis töötamise eest sama paragrahvi lg-tes 1, 11 või 2 nimetatud tulu või erisoodustust (§ 48), ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: - isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul (p 1); - välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null) (p 2). 84. Kohus märkis 13. märtsi 2019. a määruses, et TuMS § 13 lõikest 4 ilmneb, et Eestis tulumaksustamise vältimiseks ei piisa ainult sellest, kui teha kindlaks Rootsis töötamise eesmärgil viibimine vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kohus rõhutas, et kaebajal tuleb veel dokumentaalselt tõendada, et kõnealuste töötajate töötasusid on juba Rootsis tulumaksuga maksustatud. Kohus märkis, et on otstarbekas esmalt kindlaks teha, kas just viimati mainitud eeldus on täidetud. Kaebaja ei ole kohtule siiani esitanud tõendit selle 19 3-18-843 kohta, et töötajate töötasudelt on tulumaks tasutud Rootsis. Seega võimaldab TuMS § 13 lg 4 töötasudelt nõuda tulumaksu Eestis. 85. Ka maksulepingu art 15 lg-d 1 ja 2 ei välista kaebaja tulumaksustamist Eestis. Viidatud sätetest tuleneb vastupidi, et teatud juhul on töötasu osas aktsepteeritud topeltmaksustamine, st töötasu maksustamine toimub üldreeglina töötaja residentsusriigis (Eesti), kuid seda võib teatud juhul täiendavalt maksustada ka tuluallika riigis (Rootsis). Küll aga sätestab maksulepingu art 23 lg 2, et kui Eesti resident saab tulu, mida vastavalt samale lepingule võidakse maksustada Rootsis, ja kui tema kodumaises seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, võimaldab Eesti mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Rootsis makstud tulumaksule. Järelikult võib nii residentsusriigil kui tuluallika riigil teatud juhul korraga tekkida õigus töötasu maksustada, kuid Eesti peab residentsusriigina võimaldama Rootsis makstud tulumaksu Eesti tulumaksust maha arvata. Maksulepingu järgi on seega topeltmaksustamise vältimise kriteeriumiks tulumaksu reaalne maksmine Rootsis. Seega on Rootsiga sõlmitud maksulepingu regulatsioon töötasu tulumaksustamist puudutavas osas analoogne TuMS § 13 lg-ga 4. Eeltoodud käsitlus kattub Tallinna Halduskohtu 8. märtsil 2016 haldusasjas nr 3-15-3001 tehtud otsuses märgituga, kus analüüsiti sarnase sisuga sätteid Eesti ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi vahel sõlmitud maksulepingust (otsuse p 14). Selles asjas jättis Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata ning Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. 86. Eeltoodud käsitlust maksulepingu sätete kohta ei lükka ümber ka kaebaja viidatud väljavõtted OECD maksulepingute mudellepingu kommenteeritud väljaandest (kättesaadav veebiaadressil https://read.oecd-ilibrary.org/taxation/model-tax-convention-on-income-andon-capital-condensed-version-2017_mtc_cond-2017-en). Kõnealuses kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et selles toodud tõlgendused ei ole maksulepingut sõlminud pooltele mingil viisil kohustuslikud (lk 18). Kohus on arvestanud OECD väljendatud põhimõttega, et üldjuhul tuleks tulumaksu maksta riigis, kus tööd reaalselt tehakse (praegusel juhul Rootsis), kuid on pidanud oluliseks ka seda, et vastavas riigis tulumaksu tasumist tuleb tõendada, et vältida tulumaksukohustust töötaja residentsusriigis. 87. Eeltoodust tulenevalt soostub kohus vastustajaga, et kuna kaebaja pole esitanud tõendit Rootsis tulumaksu tasumise kohta, tuleb tal töötajate töötasudelt kogu tulumaks tasuda Eestis.
  6. c)Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse 88. Kaebaja on seisukohal, et töötajate töötasudelt võib sotsiaalkindlustusmaksete tasumist nõuda üksnes Rootsis. Kaebaja tugines Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 art-le 11. 89. Otsustamaks, kas sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid tuleb tasuda Eestis või Rootsis, on asjakohane juhinduda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 883/2004 (põhimäärus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 987/2009 (rakendusmäärus). Euroopa Liidu toimimise lepingu art 288 (endine EÜ asutamislepingu art 249) kohaselt on määrus liikmesriikides vahetult kohaldatav. Määruse nr 883/2004 art 11 lg 1 järgi kohaldatakse määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Sama artikli lg 3 punkti a kohaselt kohaldatakse liikmesriigis töötava isiku suhtes selle liikmesriigi õigusakte, arvestades art-tes 12–16 sätestatut. Sama määruse art 12 lg 1 sätestab: „Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lähetab teise 20 3-18-843 liikmesriiki selle tööandja nimel tööd tegema, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning teda ei saadeta teist isikut asendama.“ Määruse nr 987/2009 art 14 lg 1 sätestab: „Põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki”, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise eesmärgil, tingimusel et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba selle liikmesriigi õigusakte, kus asub teda tööle võtnud tööandja.“ 90. Kohus leidis eespool, et töölepingu seaduse tähenduses ei ole töötajate lähetamist Rootsi toimunud. Sellest ei saa aga teha järeldust, et ka kõnealuste määruste tähenduses ei ole lähetust toimunud. Tõlgendus lähetusest võib riigisiseses õiguses ja Euroopa Liidu õiguses (praegusel juhul viidatud määrustes) erineda. 91. Kaebaja näol on tegu Eestis asutatud äriühinguga, kelle aadressiks on äriregistris märgitud Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Turu plats 3-15, 44310. Kaebaja selgitas, et tema eesmärgiks oli osutada ehitusteenust Eestis. Väljakujunenud soodsa turusituatsiooni ja heade pakkumiste tulemusena tasus kaebajal osutada kontrolliperioodil ehitusteenust Rootsis. Sellest tulenevalt saadeti töötajad Rootsi. Samas tegutses kaebaja selle nimel, et leida konkurentsivõimelisi pakkumisi Eestis, et lõppeesmärgina fokusseerida oma tegevus just Eesti turule. Töötaja Rene Voigti selgitustest nähtuvalt toimus kaebajal teatud määral tegevus ka Eestis. Kaebaja töötajate selgitustest nähtuvalt olid neil elukohad Eestis ning Rootsis käisid nad ainult töötamise eesmärgil. Töötajad töötasid graafiku alusel, tööst vabal ajal viibisid nad Eestis. Seega kohaldusid enne töötajate Rootsi tööle asumist nende suhtes Eesti õigusaktid. Töötajate selgitustest nähtuvalt töötasid nad kaebaja juures Rootsis lühiajaliselt ning töötamine seal ei ületanud 24 kuud. Kõike eelnevat kogumis arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud järeldada, et määruse nr 883/2004 art 12 lg 1 ja määruse nr 987/2009 art 14 lg 1 alusel kohaldusid Rootsi tööle võetud töötajate suhtes ikka veel Eesti õigusaktid. See tähendab omakorda seda, et töötajate töötasudelt tuli sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid tasuda Eestis. Kaebaja ei ole seda aga teinud. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud ka seda, et ta oleks vastavad maksud juba tasunud Rootsis. Seega on vastustaja õigesti määranud vastavad maksud tasumisele Eestis. IV Töötajate kaasamine maksu- ja kohtumenetlusse 92. Kaebaja on seisukohal, et kuna vaidlustatud maksuotsus mõjutab ka tema töötajate maksukohustust, tulnuks nad maksumenetlusse kaasata. Kaebaja rõhutas, et töötajate kaasamisena ei saa käsitada neilt suuliste selgituste võtmist kolmanda isikuna. Kaebaja hinnangul on vastustaja töötajate maksumenetlusse kaasamata jätmisega rikkunud menetlusnormi. 93. Vastustaja märkis, et ta ei nõustu kaebaja seisukohaga. Vastustaja toonitas, et vaidlustatud maksuotsuse kui haldusakti puhul on igaühele kohustuslik ainult selle resolutiivosa ning selle põhjendavas osas tuvastatud asjaoludel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Vastustaja leidis, et vaidlustatud maksuotsuse resolutsioon ei mõjuta kaebaja töötajate õigusi või kohustusi viisil, millest tuleks tuletada kohustus kaasata nad maksumenetlusse. Vastustaja selgitas, et ta ei ole 21 3-18-843 teinud töötajate suhtes maksukontrolli ega ole koostanud neile maksuotsuseid ega plaani seda ka teha. 94. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha järgi tuleb töötajad maksu- ja kohtumenetlusse kaasata ainult siis, kui äriühingule maksude määramine võib mõjutada füüsiliste isikute maksukohustust (9. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-86-10, p 30). Vaidlustatud maksuotsusega pandi maksukohustus ainult kaebajale. Vastustaja on kinnitanud, et ta ei ole sellest maksuotsusest lähtuvalt teinud kaebaja töötajate suhtes maksukontrolli ega maksuotsuseid ega plaani seda ka teha. Seega ei mõjuta vaidlustatud maksuotsus töötajate maksukohustust ning järelikult ei saa ka praeguses asja tehtav kohtuotsus mõjutada töötajate õigusi ega kohustusi. Eeltoodut ning MKS § 43 p-s 3 ja

§ 20

lg-s 1 sätestatut arvestades puudus vajadus kaasata töötajaid maksu- ja kohtumenetlusse. Kohus märgib lisaks, et kuivõrd töötajatele ei saa tulumaksu või töötamisega seotud maksude arvestamisel või tasumisel ette heita tahtlust ehk õigusvastaste tagajärgede saabumise soovi, siis on neile maksukohustuse panemine MKS § 98 lg 1 alusel praeguseks ka aegunud. V Kokkuvõte ja menetluskulud 95. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja 7. veebruari 2018. a maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 96.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.