Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue 1
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus 2 (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Kohtuotsuse põhjendustel peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Esmalt tuvastas kohus asjaolud, millised olid aluseks kompromissi tegemisel. Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17, p 11). Tsiviilasja nr 2-15-1016 (NNa hagi JJ vastu elatuse suurendamiseks) materjalide kohaselt olid hageja kulutused üle 400 euro kuus (eluasemekulud 122,50 eurot, kulutused toidule 50 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 139 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot). Kostja oli esile toonud, et ta ei olnud 2 aastat töötanud ja hetkel töötas oma firmas miinimumpalgaga. Veel selgitas kostja, et ta ülalpidamisel on 3 alaealist last: S, G ja M. Neil tingimustel nõustus hageja 25.05.2015 istungil tasuma kostjale elatist alates jaanuarist 2015 miinimumsuuruses. Praeguses vaidluses on hageja välja toonud elatise vähendamise aluseks oleva asjaoluna, et tal on peale kostja veel kaks alaealist last ning et hageja varaline seisund on muutunud. Maakohus leidis, et kui kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal lisaks kostjale veel 2 alaealist last, siis olukord praegusega ei ole muutunud. Lisaks on poeg S saanud 16.06 2018 täisealiseks. Hageja ei ole ka välja toonud, et teiste ülalpeetavate kulud oleksid võrreldes
Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja
lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 4
järgi on võimalik muuta jõustunud kohtuotsust korduvate perioodiliste maksete suuruse osas juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja need asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel
lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p-d 32, 36). Hageja kohustus tasuma elatist Harju Maakohtu 25.05.2015 kompromissi kinnitava määruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-1016 PKS-is ettenähtud miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Maakohus olulist põhjust elatise suuruse muutmiseks ei tuvastanud. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud väiteid, millised ta esitas maakohtu menetluses ja neid kõiki on maakohus menetluses käsitlenud ning otsuses veenvalt ja jälgitavalt selgitanud, miks hagi rahuldamisele ei kuulunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole muutunud asjaolud, mis annaksid aluse muuta kompromissimääruses määratud elatise suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on
kohaldamise aluseks olevate asjaolude hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on võimalik sekkuda vaid diskretsiooni piiride ületamise korral. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus alust seda maakohtule ette heita. Hageja tugines peamiselt kahele asjaolule: tema ülalpidamisel on kolm last ja ta sissetulek on vähenenud. Maakohus on hageja väiteid hinnanud ja õigesti märkinud, et kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal ülalpidamisel kolm alaealist last, kuid tänaseks on hagejal ülalpidamiskohustused vähenenud, kuna maakohtu menetluse kestel sai üks laps täisealiseks ja tema suhtes ei kohaldu PKS § 101 lg 1. Seega ei andnud esimene argument alust järeldada, et asjaolud on muutunud sedavõrd, mis annaks aluse hagi rahuldada. Sissetuleku väidetava vähenemise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja sissetulekute kõikumised, sissetulekuallikate vahetused ja ajutine töötus ei ole sellised asjaolud, mis tooksid kaasa seadusega kehtestatud minimaalmäärast oluliselt väiksema elatise maksmise. Hageja otsus kord tegeleda ettevõtlusega ja siis jällegi töötada töölepingu alusel, ei tohi kahjustada alaealiste laste huve. Valides vahendeid ja viise sissetuleku hankimiseks, peab vanem alati arvestama ka alaealiste laste ülalpidamiskohustusega. Pelgalt vanema soov teostada end ettevõtluses, mitte kellegi teise alluvuses, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse laste ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-160 12, p 17). Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud 5 7.
lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad
Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt
lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.