← Eesti

1-18-7691/25

Obsah (6)§ 289§ 310§ 181§ 175§ 182§ 126

1-18-7691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019. a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7691 (17251000001) Kohtukoosseis Kohtunik Piia

§ 289käsitleb tunnistaja usaldusväärsuse kontrolli.

Kohus leiab, et tunnistaja usaldusväärsust on võimalik kontrollida ristküsitluse käigus ja tunnistaja mõnes muus menetluses (kohtueelses, kohtus teise kriminaalasja arutamisel vms) antud ütlusi saab kohtulikul uurimisel avaldada vaid siis kui need on vastuolus kohtus antud ütlustega. Sellist taotlust ei ole ükski menetlusosaline ristküsitluse käigus esitanud. Kohus peab uurima kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis ja seeläbi annab hinnangu ka tunnistajate ütluste usaldusväärsusele. Kohtupraktikas ei avaldata ju ka tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi kui need on kokkulangevad kohtus antud ütlustega. Kohus leiab, et ühelt tõendiallikalt pärineva ühesuguse tõendi korduv esitamine ei muuda tõendit 3 1-18-7691 usaldusväärsemaks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus tõendite kogumist välja tunnistajate M. N, H. H ja R. H teises kriminaalmenetluses kohtuistungil antud ütlused. Tunnistajate D. V, G-K. Kja S. V ütlustest tuleneb, et nii nemad kui XX viibisid

  1. aastavahetusel koos peol, kus tarvitati ka alkoholi ja ka XX tarvitas seal alkoholi. H. H kirjeldas, XX oli sel õhtul joobes. M. N sõnade kohaselt XX joobes, silmavaade ja kõik see ei olnud selge. R. H sõnade kohaselt on XX varem ka näinud, sel õhtul tundus, et ta oli tulles kõvasti joonud ja silmad olid pahupidised, kaine ta kindlasti ei olnud. SS kirjeldas, et XX oli umbjoobes, algul ei saanud arugi, mis ta rääkis. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis (akt nr 17E-PõI0004 03.03.2017) /kd I tl 66-73/ on ekspert andnud arvamuse, et XX veres oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholi; ravimite ja narkootilise aine sisaldus XX veres kuriteo toimepanemise ajal ei ole määratav. Eelkirjeldatud kinnitab kokkulangevalt, et XX oli 01.01.2017 alkoholijoobes. Tunnistajate M. N, H. H, J. S ja süüdistatava YY ütluste kohaselt toimus 2016-
  2. aastavahetusel x kinnine pidu, kuhu XX ei olnud kutsutud. R. H rääkis, et XX ei olnud kutsutud sinna peole, ta ilmus järsku. XX ütles, et keegi oli talle „tont“ öelnud või midagi sellist. Kuna teadis XX, oli suhelnud temaga mingil määral, siis kutsus XX eemale, rahustas maha, rääkisid lihtsalt juttu. Siis tuli R. H x M. N, kes rääkis XX. R. H läks ise sisse tagasi, XX sisse ei tulnud. H. H kirjeldas, et kõigepealt käis XX seal baari juures jalgsi, räuskas. Rääkis temaga ja palus lahkuda, sel momendil XX läks rahulikult minema. SS sõnade kohaselt ilmus sinna baari juurde XX, tahtis sinna peole sisse saada, selgitas talle, et on kinnine perekondlik üritus. Tundus et XX sai nagu aru sellest. Mingi aja pärast tuli R. H sisse ja ütles, et kõik on korras, et „X sai aru ja läks ära“. YY sõnade kohaselt keegi peo seltskonnast ütles, et XX oli ukse taga ja tahtis sisse tulla. Läks välja, vist oli R. H, kes rääkis XX ja pärast tema poeg SS läks ka XX rääkima. S. S pärast ütles, et kõik on korras, XX läks ära. Sai aru, et XX tehti selgeks, et ta ei ole oodatud sinna peole. Tunnistaja M. N rääkis, et sinna baari juurde tuli XX, ta ei olnud sinna kutsutud. Ta lihtsalt arvas, et tuleb ja on. Talle öeldi algul ilusti, et teda ei ole sinna kutsutud, et see on erapidu ja siis XX läks mingi hetk ära. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, kuidas ja kelle poolt oli xu baaris toimunud aastavahetuspidu kokku kutsutud, kas kutse ringles ka Facebookis. Tunnistajate ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et XX käis 01.01.2017 x baari juures ja talle selgitati, et ta ei ole sinna peole kutsutud, see on erapidu ja peale neid jutuajamisi XX lahkus. Tunnistaja GK sõnade kohaselt XX helistas talle, et tal on abi vaja, kas saavad talle appi tulla, läksid koos S. V ja D. V. Kõik kolm on rääkinud, et võtsid XX XXXXXX peale, sõitsid x baari juurde, keegi kolmest ei näinud, et XX oleks mingi ese kaasas olnud. S. V istus autos, teised läksid välja. GK sõnade kohaselt autost väljudes nemad D. V jäid seisma parkla juurde, XX läks üles. GK sõnul sel hetkel kui XX maja poole läks, seal väljas kedagi ei olnud. Tema meelest seal baari ees mingit valgustust ei olnud. GKsõnade kohaselt kui XX maja poole läks, nägi tal käes mingit relvataolist eset. D. V sõnade kohaselt väljusid tema ja GKautost paar minutit hiljem kui XX, läks autost välja siis kui paugud olid juba käinud. S. V ütles, et kuulis paari pauku ja peale seda sõitis eemale. Hiljem võttis D. V ja GK. auto peale, kes talle ütlesid, et XX sai peksa. Seega S. V sündmuse juures ei viibinud. Prokurör esitas kohtule 04.01.2017 äratundmiseks esitamise protokolli /kd I tl 91-93/, kus S. V on äratundmiseks esitatud võimalik isik, kes käis tema auto juures peale süüdistuses 4 1-18-7691 kirjeldatud sündmust ja käskis tal lahkuda. Kohus leiab, et nimetatud tõend tuleb tõendikogumist kõrvale jätta kuna ei puuduta süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid. Eelkirjeldatu tõendab, et XXsaabus teist korda 01.01.2017 baari juurde autoga. Tal oli kaasas tulirelv. Autost väljusid ka XX koos saabunud GK ja D. V. GK sõnade kohaselt kuulis ta mõnda lasku maja suunas, siis jooksid inimesed välja. Kuna inimesi ennem väljas ei olnud, siis tema meelest XX inimesi ei sihtinud, lasud olid maja poole suunatud, ühte klaasiklirinat oli kuulda. R. P rääkis, et seisis x baari ukse ees (valgustatud oli baari ukseesine ainult). Nägi, et mingi auto tuli, üks inimene tuli sealt välja, sai aru, et XX, midagi ütles ja siis 20-30 meetri kauguselt hakkas tulistama. Algul käis jahipüssist üks pauk, siis teine pauk, tulid järjest peaaegu, tulistamise ajal XX liikus edasi. R. H oli ka väljas, keelasid, et ära lase, ära lase, tundis hirmu. Ka peale keelamist tuli veel üks pauk, arvab, et kuskile nende suunas, aken oli sisse lastud. Torust sähvakaid näed, siis ikka sinu suunas. Kui lasud ära olid, siis tulid SS ja YY baarist välja. Läksid XX rääkima, mis edasi sai, ei näinud. Oli trepi peal ja kükitas maha, ootas, et see asi mööda läheb. RH kirjeldas, et oli väljas koos R. Pa ja siis teist korda sel õhtul nägi XX kui ta saabus valge maasturiga, eest kõrvalistuja uks läks lahti ja XX tuli sealt välja (tema ei näinud et keegi veel oleks väljunud), kukkus karjuma ja kohe lasi lasu, oli umbes 40 meetrit eemal, tuli järjest lähemale, ilmselgelt oli vihahoos, täiesti agressiivne. Pikemat sorti relv oli (nii meeter ja natuke peale), meenutas pumppüssi. Ei saanud aru, mida XX ütles, pidi vaatama, kuidas ennast kaitsta või eemale hoida, ei saanud seal midagi mõelda. Tõstis käed, sest XX suunas relva tema ja R. P suunda. Siis XXlasi uue lasu kuskile suhteliselt lähestikku. Pärast vaatas, et lask oli tulnud koridori aknasse, seina peal olid jäljed ja nemad olid sealt 2-3 meetrit eemal. Tunnistaja H. H sõnade kohaselt oli tema majas ja kuulis laske, üks lask tabas akent, aknaklaas purunes, majas oli 7-8 inimest sel ajal. Aken oli talle rinnust saadik. Hüüdis inimestele, et pikali ja varju, nii ka inimesed tegid. Oli aru saada, et inimestel on paaniline hirm. Kartis, et tulistatakse uuesti. Kui lasud kõlasid, läksid välja SS ja YY. Tunnistaja M. Nsõnade kohaselt tuli XX x baari juurde relvaga tagasi, sai sellest teada, sest oli majas sees, kuulis pauke. Üks kuul tuli aknast läbi, mis oli täpselt peade kõrgusel, seal tuli neid pauke ikka mitu. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kui XX tagasi tuli x baari juurde, liikus ta maja suunas ja hakkas kohe kaasas olnud relvast tulistama. Tunnistajad räägivad mõnest lasust (K), paukudest (V), kuulis paari pauku (V), kolmest paugust (P), kahest lasust (H), laskudest, üks tabas akent (H), kuulis pauke, üks tabas akent (N). Tunnistajad on kirjeldanud, et üks lask tabas maja akent ja see asjaolu on tuvastatud ka vaatlustega /kd I tl 37-44, tl 45-59/, hoone otsaseinas asuval aknal (alumine serv on maapinnast 1,9 m kõrgusel) oli akna alumisest vasakust nurgast klaasi läbiv vigastus. Majas sees akna vastasseinas oli näha seinal kolme ümara kujuga vigastust, mis näitab, et lask läbis akna. Kohus leiab, et vastuvaidlematult oli alates hetkest kui XX autost väljudes maja poole liikudes tulistama hakkas, olukord äärmiselt ohtlik. Tunnistajad R. P ja R. H olid majast väljas välisukse juures. Kuna tunnistajad on andnud kokkulangevaid ütlusi, et vaid majaesine uks oli valgustatud (mistõttu maja ees olevaid valgusõõrist väljas olevaid inimesi ei olnud eemalt näha), siis olukorras, kus XX huupi maja suunas tulistas, seadis ta ohtu kõikide inimeste elu ja tervise, kes viibisid nii majas sees kui maja ees väljas. R. P ja R. H on rääkinud, et neil oli hirm, keelasid XX, tõstsid käed üles ja sellest hoolimata tegi XX veel ühe lasu nende suunas. 5 1-18-7691 Tunnistajate ütlused laskude arvu kohta on erinevad, aga kohus leiab, et sedavõrd ohtlikus olukorras ilmselgelt inimesed ei suuda talletada kõiki asjaolusid täpselt (näiteks lugeda laskude arve), tunnistajate ütlustest tuleneb, et neil oli surmahirm ja nad tegutsesid enda kaitsmiseks. Kohus leiab, et XX tegi majale lähenedes mitu lasku (kaks kuni kolm), aga kõik need lasud ei olnud tulistatud õhku, üks neist tabas maja akent, mille ka läbistas, üks lask oli sihitud R. P ja R. H väga lähedale. Seejärel on süüdistuses kirjas, et sündmustesse sekkus YY vihase ja endast välja viiduna. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et YY oleks olnud vihane ja endast välja viidud. Sündmustesse sekkumise kohta on YY enda kirjeldus, et uksest väljudes nägi relvaga. YY ja tema tegutsemise eesmärk oli relv XX käest kätte saada. Edasine sündmuste kirjeldus süüdistusesYY „võttes relvatorust kinni ja pannes selle endale lõua alla, öeldes samal ajal „Lase, kui nii kõva mees oled“ ja võttis samal ajal ka relvast kinni, väänates seda kõrvale eesmärgiga relv enda kätte saada, mille käigus kukkusid nad mõlemad pikali. Samal ajal tuli YY appi tema poeg SS, kes XX rüseledes karjus teistele, et relv võetaks XX käest ära ning sai veeretada end XX peale, mille käigus YY võttis XX käest tulirelva ära ja sai selle enda kätte.“ Kohus leiab, et T. Ki, SS, R. H, M. N, R. Pütlustega on tõendamist leidnud, et peale esimesi laske väljusid baarist YY ja SS. M. N - läks välja, nägi, XX seisis mingi pikema relvaga (jahirelva moodi) seal ja sihtis inimesi. XX oli natukene vasakut kätt, mõni meeter, trepi ees. Õues olid veel R. P, R. H YY ja SS. Inimesed üritasid XX rääkida, R. H ja R. P olid mingi hetk käed üleval. XX liigutas natuke relva kõrvale ja lasi. X (R. H) lükkas M. N sisse tagasi. YY rääkis, et järgmine kord nägi XX kui aken oli sisse tulistatud ja välja läks. XX seisis relvaga trepi ees. Ei näinud rohkem kedagi väljas, trepi ees põles lamp, eemal oli pime.XX. hoidis relva enda ees horisontaalselt puusa kõrgusel. Relv oli suunatud tema ehk siis uksest tulijate poole. See oli pikemat sorti püss, pumppüss. Läks võttis püssitorust käega kinni ja suunas selle endale lõua alla ja ütles kui kõva mees oled, tulista. Tegi nii, et relv kätte saada. XX ei tulistanud, väänas püssitoru kõrvale, samal hetkel tuli tema poeg (SS) kõrvalt selja tagant ja lõi XX. Vajusid kõik sinna trepi kõrvale maha ja üritas samal ajal püssitoru kõrvale väänata, et lasku ei tuleks. Samal ajal SS lõi XX, püssitoru liikus kogu aeg, ei suutnud püssi kätte saada, kartis, et kui liiga kõvasti tõmbab, võib XX tulistada ja saab pihta. Ühel hetkel see lask toimus, algul ei saanud aru, kuhu see läks (hiljem sai teada, et auto sai pihta ning SS olid tabanud haavlid kätte). Lasu ajal vist XX oli all ja SS peal. Peale lasku õnnestus püss kätte saada, XX kas ehmatas või midagi, haare vabanes, sai püssi XX kätte. D. V sõnade kohaselt kui tema baari juurde jõudis, kakles XX SS. XX oli SS peal ja siis YY võttis maast relva. GK rääkis, et XX tekkis baarist välja tulnud inimestega mingi sõnelus, mis muutus kakluseks. SS jooksis XX pikali, siis XX ja SS omavahel kaklesid, kaklus kaua ei kestnud. Kakluse ajal kuulis ka lasku, kui nad pikali olid, kuskilt kõhu alt oli näha sähvatust. Keegi sekkus kaklusesse, võttes relva. R. H, kes rüselust ei näinud, kinnitab, et kuulis veel ühte lasku, kui teised nurga taga olid. SS kirjeldas, et oli baaris, kuulis, et R. P, kes oli õues, karjus, et tulistatakse, siis käis kaks lasku ja aknaklirin. H. H käskis varjuda, inimesed peitsid end asjade taha. YY jooksis välja vaatama, mis toimub, läks talle järgi. Täpselt ei mäleta, kumb enne läksYY või tema. Nägi enne välisust garderoobis, et läbi akna oli tulistatud, seina sees oli kaks kuuliauku. Uksest välja minnes nägi, et XX oli suur jahi- või pumppüss (meetri või pooleteistmeetrine), suunanud selle YY otsette, karjus XX, et mida sa teed, mõtle peaga. XX suunas püssi toru 6 1-18-7691 temale, oli 3-4 sekundit aega mõelda, kas elu või surm, isegi ära joosta ei saanud, mõtles, et (XX) laseb kohe. Lõi XX rusikaga, tahtis tal relva käest ära saada, XX lõi vastu, kukkusid pikali, XX oli peal ja tema allpool. Terve aeg mis maadlesid XX nagu tahtis relvaga tulistada, päästikule vajutada, hoidis relvast kinni, tahtis nagu talle kõhtu suunata. Sai ühel hetkel vasaku käega torust, suunas selle autost eemale, siis käis lask, kõrvad läksid tummaks, ei kuulnud midagi, sai haavlitega käe pihta, aga algul ei saanud aru, kuhu ta pihta sai. Tahtis maha lasta või ei tea, mis ta peas toimus. Keegi ei julgenud ligidale tulla, inimesed kartsid, et ühel hetkel ta laseb. Mingil hetkel sai YY relva kätte, viskas tema arust minema, nemad rüselesid, maadlesid veel edasi. Siis kukkusid XX haavlikuulid taskust välja, kartis, et hakkab veel võtma käsirelva, sest tal on veel mitu käsirelva ja nugasid, et hakkab nendega tulistama, siis lõi XX paar korda (arvab, et pea piirkonda), sest kartis oma elu pärastXX pea liikus vasakule löögist, seal oli kivine maapind. Ja siis ühel hetkel oli XX pikali maas, siis sai ta alt välja. Sellega olukord lõppes, said ta relvituks. SS – kui ülekuulamisel käis, siis tema käest tehti pilti, kus tikupea suurused haavlitükid olid käes. Arstil ei käinud, ise noppis haavlid käest välja. See lask, millega ta pihta sai, läks tema kätte ja H. H autosse, järgmisel päeval vaatasid seda, auto oli täitsa sodi, igas suuruses auke oli uste, kütusepaagi ja rehvide piirkonnas. Kohtule on esitatud fototabel SS 02.02.2017 kahtlustatavana ülekuulamise juurde /kd I tl 175-177/, mille fotodelt nähtuvad SS paremal käel olevad vigastused. 02.01.2018 vaatlusega tuvastati, et sõiduki XXXXXXXX XXXXX rg-märg XXXXXX paremal platvormi poolel küljel on esimese poritiiva vasakus servas, parempoolsel esi- ja tagauksel ja küljekarbil mitmeid plekile tekkinud vigastusi ja süvendeid, plekki läbivaid vigastusi näha ei ole. H. H – hiljem sai teada, et tema autot oli tulistatud, lasujäljed olid kuni akendeni, klaase ei tabanud, ainult plekke ja põhjaalust. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et välja minnes haarasYY. XX käes olnud püssitorust kinni ja tema eesmärgiks oli püss enda kätte saada. Samal ajal sekkus SS, SS ja SS vahel läks maas rüseluseks, SS relva ei loovutanud. Rüseluse ajal üritasid nii YY kui SS XX käest relva kätte saada, sel ajal lasi XX relvast veel ühe lasu, mis tabas SS paremat kätt ja rüseluse lähedal asunud sõiduautot x. YY sõnade kohaselt õnnestus tal relv XX käest peale seda lasku kätte saada. Kohtule ei ole XX kaasas olnud tulirelva esitatud. Kohtuvaidluse käigus on prokurör avaldanud, et tulirelva, millega XX x baari juurde ilmus, ei leitudki. Sündmuskoha vaatlusel XXXX linnas XXXXXi tn X 01.01.2017 /kd I tl 37-44/, on hoone parempoolsel küljel plaaditud platsilt leiti padruneid ja padrunikesti /fotod nr 10-14, kd I tl 42-44/. Fotolt 11 on võimalik kindlaks teha, et üks padrunitest oli verekahtlase määrdumise juures, teiste padrunite asukohti vaatlusprotokolli ja fotodega ei ole võimalik kindlaks teha. Vaatlusest ei selgu ka mitu padrunit või padrunikesta leiti. Protokolli kohaselt pakendati padrunid ja kestad pakendisse
  3. Tulirelvaekspertiisi (akt nr 17E-TB0005 26.01.2017) /kd I tl 87-89/ kohaselt esitati ekspertiisiks pakend 1, milles oli viis padrunit ja viis padrunikesta. Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitati viis laskekõlbulikku sileraudse püssi padrunit kaliiber 12, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on ettenähtud laskmiseks sileraudsetest püssidest kaliiber 12 (IŽ, TOZ, Sauer, Merkel, Winchester, Mossberg jpt). Ekspertiisiks esitatud padrunikestad on lastud ühest ja samast tulirelvast (ekspertiisi selgitava osa kohaselt need padrunikestad olid viis sileraudse püssi padruni kaliiber 12 ära lastud kesta). Sündmuskohta on vaadeldud ka 02.01.2017 /kd I tl 45-59/. Vaatluse käigus leiti plastikust sileraudse tulirelvapadruni plastikust tropiosa (pakend 1); muljutud tinahaavel (pakend 2); hoone paremas servas asuva sissepääsu juurest ca 1,5 m kauguselt paremalt ja 7 1-18-7691 hoone seinast ca 60 cm kauguselt plastikust sileraudse tulirelva plastikust padrunitropp (pakend 3). Kohus leiab, et vaatlusest ei üheselt tuvastatav, kust sündmuskohalt esemed leiti, leiukohad on küll märgitud numbritega, kuid ülevaatlikku fotot, kust nende esemete asukoht oleks näha, vaatluse käigus tehtud ei ole, esemetest koos numbritega on tehtud vaid lähifotod. Seega ei ole selle vaatluse käigus leitud esemete abil kuidagi võimalik sündmuste käigu kohta informatsiooni saada. Samas kinnitavad tõendid, et XX oli 01.01.2017 kaasas sileraudne püss kaliibriga 12, sündmuskohalt leiti selle relvaliigi 5 padrunit ja 5 padrunikesta. Süüdistuse kohaselt pärast tulirelva kättesaamist XX käest ja tema poja ning XXvahel toimunud kakluse lõppemist lõi YY tema käes olnud tulirelva kabaga XX. YY rääkis kohtus, et kaklus käis edasi, püss oli tema käes, hoidis seda torust kinni, kaba suunatud allapoole. Siis oli XX SS peal ja peksis teda. Asi muutus väga ohtlikuks, kuna oli kuulnud, et tegemist on väga vägivaldse kodanikuga, nägi, et (SS) pani kätt taskusse ja kuulis metalset häält, kartis, et mingi külmrelv võib taskust välja tulla. Otsustas, et lööb relvaga XX, mitte ei tulista. D. V sõnade kohaselt kui tema baari juurde jõudis, kakles XX SS. SS oli SS peal ja YY võttis maast relva ja hakkas XX relvaga selga peksma. GK sõnade kohaselt sel hetkel kui üks inimene tuli ja hakkas püssiga lööma, toimus kaklus XX ja SS vahel. Kaklus sellel ajal käis, siis haarati maast n-ö see relv ära ja siis lõppes ka kaklus. SS ei osanud öelda, kas YY sekkus kaklusesse. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud süüdistuses kirjeldatud asjaolu, et YY lõi XX siis kui kaklus oli SS ja XX vahel lõppenud. Kõik isikud, kes sellest asjaolust teavad, kinnitavad, et kui YY XX püssi kabaga lööma hakkas, kaklus XX ja YY vahel käis. Süüdistuse kohaselt lõi YY tema käes olnud tulirelva kabaga tahtlikult XX näo piirkonda ja pähe vähemalt kolmel korral suunaga ülevalt alla, pärast mida jäi XX liikumatult maha ja korisema. YY - lõi XX kaks korda, vasaku külje pealt, lootes tabada kätt, aga ilmselt tabas kusagile mujale. Pime oli, lõi kiiresti, ei olnud aega mõelda ega pikalt reageerida. Tabas ilmselt ülespoole ja õlga, sest samal ajal rüselejad liikusid, ei olnud paigal. D. V kirjeldas, et YY hakkas XX relvaga selga peksma – lõi puidust poolega kaarega selga ja näkku ja igale poole, XX oli maas pikali. GK rääkis, et keegi sekkus kaklusesse, relv võeti maast üles, relva torust võeti kinni ja kaba poolega löödi vastu pead, ülakeha piirkonda mitu korda, 2-3 korda järjest. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis (akt nr 17E-PõI0004 03.03.2017) /kd I tl 66-79/ on ekspert andnud arvamuse, et XX esinesid 01.01.2017 vigastustena aju-kolju lahtine trauma parema kiiruluu ja mõlemapoolsete näokolju (sarna-, ülalõua- sõel- ja ninaluu) killunenud murdude, peaaju põrutuse, vasaku silma läätse nihestuse, põrutusrebimishaavaga paremal pool kiirupiirkonnas ja mõlemal pool sarnaluu kohal ning põrutus/põrutus-rebimishaavaga alalhuulel; nahaalune verevalum paremal pool rindkerel ja nahamarrastused mõlema põlveliigse sirutuspinnal. Eksperdi arvamuse kohaselt XX. esinenud aju-kolju lahtine trauma on tekitatud vähemalt kolmest löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, selliseks esemeks on näiteks lähteandmetes toodud tunnistaja D. V poolt mainitud tulirelva kaba või mõni muu sarnane ese. XX esinenud nahamarrastused mõlema põlveliigese sirutuspinnal on tõenäoliselt tekkinud kukkumisest või kukkumisest kõvale tömbile ebatasasele pinnale. Nahaalune verevalum parem pool rindkerel võib olla 8 1-18-7691 tekitatud nii löögist kõrva tömbi piiratud pinnaga esemega kui kukkumisest vastu sarnast eset. Ekspertiisiaktist on näha, et XX esinevad vigastused nii pea parempoolses osas kui mõlema silma all. Samuti on ekspert arvanud, et hematoom rindkerel võib olla saadud löömisest või kukkumisest. YY löömise kirjeldusega sobituvad vigastused paremal pool rindkeres ja peas paremal pool. Ka CK räägib 2-3 korral pähe (mitte näkku) ja ülakeha piirkonda löömisest. D. V ei räägi löökide arvust, räägib löömisest selga, näkku, igale poole. Seega kõik kolm räägivad, et YY lõi XX selga. Nii YY kui D. V kinnitavad, et YY lõi XX kui XX oli SS peal, seega need löögid ei saanud tabada XX näkku. Eksperdiuuringust /kd I tl 67/ selgub, et XX olid pealael ca 10 cm lõikehaav, mõlemal pool näos põsesarna piirkonnas ca 4 cm sügavad lõikehaavad. Ninaluud ebastabiilsed. Paremas rindkeres hematoom ja palpatoorne valulikkus. Kohus uuris ekspertiisiakti uuringuosa ja ekspertiisiaktist ei selgu, kus verevalum paremal pool rindkerel oli – ees, taga, külje peal, seda ei ole kantud ka vigastuste joonistele. PERH SA kirurgiakliinikust on üle antud XX peahaavast 01.10.2017 operatsiooni käigus eemaldatud objektid (üleandmise akt 09.02.2017, kd I tl 80). Neid tükke on vaadeldud (asitõendi vaatlusprotokoll 15.02.2017, kd I tl 81-83). Vaatluse objektiks on olnud Paide PJ üle antud pruuni värvi puidutükid (pruuni värvi 13 puutükki 1-22 mm suurused ebakorrapärase kujuga), millised opereeritud XX peahaavast 01.01.2017 kell 12-12.
  4. Eksperdiuuringutes on kirjas, et 01.01.2017 viidi XX PERH-is operatsioonituppa. Operatsioonide all 01.01.2017 operatsiooni kirjas ei ole. Kohus uuris kohtule esitatud tõendeid ja nendest ei ole võimalik tuvastada, millisel XX tehtud operatsioonil ja millisest haavast/haavadest need puidutükid on eemaldatud. Puutükid on saadetud värvkatteekspertiisi (akt nr 17E-AV0002 22.03.2017) /kd I tl 84-86/. Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud pruunid aine tükid on puidust ainetükid, mis võivad pärineda mingisugusest esemest, mille pinda on töödeldud mehaaniliselt. Kohus leiab, et kuna ei ole tuvastatav, millistest haavadest puidutükid eemaldati, ei saa puidutükkide olemasolu abil tuvastada, millised XX vigastused olid tekitatud püssikabaga YY poolt. Kohus leiab, et kahtlemata XX saanud ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused 01.01.2017 sündmuste käigus. Kas kõik need vigastused põhjustas YY tegevus, ei ole kohtule esitatud tõenditega üheselt tuvastatav. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et YY lõi kahel korral XX relva kabaga – ühel korral selga ja teisel korral pea piirkonda. Tõendatud on, et rüseluse käigus ka SS lõi XX, ta on tunnistanud, et lõi teda ka näkku kui XX tema peal oli. YY ja SS ütlustest tuleneb, et XX võis osa vigastusi saada ka rüseluse käigus peaga trepi vastu põrkumisest/kukkumisest. SS – rüselus toimus täpselt baari peaukse ees, kus oli ka auto pargitud trepi lähedal, kõrval, mõlemad rüselesid mööda trepi äärt. Kohtueelsel uurimisel on SS andnud ütlusi, et ühe löögiga lõi XX nii, et ta pea lendas vastu trepiastet ja pea jäi külili, peast hakkas verd jooksma. Pärast seda ei olnud ta enam võimeline vastu hakkama. YY – rüselus toimus 2-3 meetrit trepist eemal, nurga taga, kus seisis auto ehk siis seal pimedas, kuhu valgus ei paistnud. Rüseluse käigus kandus see ikkagi sealt eemale, auto poole ehk siis trepist kaugemale, rüselus lõppes trepiastme juures. Keeras ringi, heitis püssi eemale, kui tagasi keeras, hoidis M. N XX pead, olid trepist eemal, ei näinud, kes XX liigutas, oli seljaga sinna poole. 9 1-18-7691 Kohus leiab, et asjaolu, et rüselus toimus nurga taga, mitte trepi juures, kinnitab asjaolu, et rüseluse käigus XX poolt lastud lask tabas sõidukit xxxxxxxxxx xxxxx /sündmuskoha vaatlusprotokoll, fotod nr 3-6,14-16, kd I tl 45-59/. Ka sündmuskoha vaatlus lükkab ümber SS ja YY ütlused, et rüselus lõppes trepi juures ja XX sinna verise peaga maha jäi. Trepi juures verekahtlast määrdumist ei ole /kd I tl 50-51 fotod 3-5/. Fotodel 5-6 /kd I tl 51/ on näha verekahtlast määrdumist, mis asub trepist eemal. Kohus leiab, et need fotod kinnitavad tunnistajate R. H, M. N, R. P, G ütlusi, et rüseluse lõppedes jäi XX nurga taha pikali. GK, R. P ja M. N sõnade kohaselt oli XX nägu verine. Seega on kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud, et XX võis osa vigastusi saada rüseluse käigus SS löögi tagajärjel vastu treppi põrkumisest/kukkumisest, sest rüselus toimus ja ka lõppes trepist teemal. Seega SS ja YY ütlused selles osas, et rüselus toimus/lõppes trepi juures, ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Süüdistuses arvatakse YY süüks tahtlikult XX löömist vähemalt kolmel korral näo piirkonda ja pähe, mille tulemusel XX tekitati ajukolju lahtine trauma, millega põhjustati eluohtlik tervisekahjustus ja vasaku silma läätse nihestus, mis põhjustab üle 4 kuu kestva tervisehäire. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et YY poolt püssikabaga XX löömisel paremale poole pea piirkonda põhjustas ta XX ajukolju lahtise trauma, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et XX mõlemal pool näos põsesarna piirkonnas ca 4 cm sügavad lõikehaavad olid põhjustatud YY tegevusest. Seega ei ole tõendamist leidnud, et YY põhjustas XX tervisehäire, mis kestis vähemalt 4 kuud, s.o YY poolt KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Seega tuleb YY süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi õigeks mõista. Süüdistuse kohaselt YY ütles pärast seda (XX löömist): „Nüüd pole enam midagi teha, tooge labidas ja matame ta maha“. GK sõnade kohaselt kuulis, et karjuti „lööge ta maha“, ei tea, kes seda ütles. D. V sõnade kohaselt löömise ajal oli kõva karjumine üleval, karjuti, et „matke ta maha“. Kohus leiab, et tunnistajad GK ja D. V ei kinnita, et nende poolt kuuldud väljendeid oleks karjunud YY, nad räägivad, et karjuti. Rohkem ei ole ükski isik rääkinud matmisest. Seega ei ole kohtus tõendamist leidnud, et YY oleks süüdistuses märgitud sõnad öelnud. Kaitsja soovis tõendada, et XX telefon on erinevate tulirelvade piltidega täidetud, on sügav kahtlus, et XX tegeles tulirelvade kollektsioneerimisega. Selleks esitas kaitsja kohtule vaatlusülesande /kd I tl 163-164 /, asitõendi vaatlusprotokolli /kd I tl 165-170/ ja EKEI tehnikaosakonna eksperdi kirja /kd I tl 171-172/. Kohus leiab, et see tõend tuleb tõendikogumist välja jätta, sest kuigi XX telefonis olid relvade pildid, ei ole kohtule esitatud tõenditega võimalik neid relvi kuidagi seostada süüdistuses kirjeldatud sündmusega. Samuti ei saa piltide pinnalt teha järeldusi XX poolt relvade kollektsioneerimise / mittekollektsioneerimise kohta. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistus selles, et YY lõi tema käes olnud tulirelva kabaga XX pähe ühel korral, millega tekitas XX ajukolju lahtise trauma, s.o eluohtliku tervisekahjustuse, milline tegu täidab KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Edasi uurib kohus, kas YY tegevuses esineb teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 10 1-18-7691 Riigikohus on lahendis 3-1-1-71-14 p 8 selgitanud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Kohus eelnevalt juba tuvastas, et olukorras, kus XX huupi maja suunas tulistas, seadis ta ohtu kõik inimesed, kes viibisid nii majas sees kui maja ees väljas, XX õigusvastane rünne ohustas nende inimeste elu ja tervist. Kuigi R. P ja R. H palusid tal tulistamine lõpetada, XX seda ei teinud. Kui XX väljus x baari uksest, XX õigusvastane rünne jätkus, XX hoidis käes püssi ning sihtis sellega YY. YY haaras püssi torust, et püss enda kätte saada, kuid see ei õnnestunud, püss oli XX käes. Seejärel ründas SS XX füüsiliselt, nad kukkusid pikali, kuid ka siis ei lasknud XX püssist lahti ja tulistas veelkord. XX õigusvastast rünnet ei lõpetanud ka YY poolt püssi enda kätte saamine, sest siis jätkus XX ja SS kaklus. Tegu ei olnud osapoolte kokkuleppel toimunud kaklusega, kaklus sai alguse sellest, et SS asus XX õigusvastast rünnet tõrjuma. XX eelnev tegevus näitas, et tema käitumine oli ettearvamatu, tema õigusvastast rünnet ei lõpetanud suusõnaline keelamine, tema füüsiline ründamine ega püssi kaotamine, seega oli õigustatud kaitsetegevuse jätkamine. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-107-12, p 10). YY on selgitanud XX püssikabaga löömist – tahtis, et see olukord võimalikult kiirelt ära lõpeks, sest seal oleks võinud kohe midagi hullu juhtuda. Löömise eesmärk oli, et poja suhtes ei kasutataks rohkem vägivalda kas relva või mõne muu esemega. Otsustas püssiga lüüa, mitte tulistada. Kohus juba eespool tuvastas, et ajal, mil YY XX püssikabaga lõi, ei olnud XX õigusvastane rünne lõppenud. XX ründerelva oli saanud enda kätte YY, kuid XX kakles SS edasi ja hetkel kui YY XX püssikabaga lõi, oli XX SS peal, seega jätkus rünne SS elule ja tervisele. Kohus leiab, et kohtus tõendamist leidnud asjaolud kinnitavad, et YY tegevus XX püssikabaga löömisel oli kantud kaitsetahtest. Kohus leiab, et siinjuures tuleb arvestada XX käitumist sel õhtul, mis näitas, et kuigi ta esimesel korral jutuajamiste tulemusel lahkus x baari juurest, tuli ta relvastatuna tagasi, tulistas korduvalt nii huupi kui sihtides maja suunas, millega ohustas inimeste elu ja tervist. Sündmused arenesid väga kiiresti, inimesed on kirjeldanud, kuidas nad tundsid oma elu pärast hirmu. Ka YY on kirjeldanud, et kui püssi enda kätte sai, aega mõelda ei olnud, kuhu lüüa, eesmärk oli XX rünne lõpetada. Pealegi liikusid SS ja XX kakeldes, mitte ei olnud paigal. Kohus leiab, et YY ei olnud aega ega võimalust valida kaitsetegevuseks vahendit, seda eelkõige XX ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu. Kuna XX õigusvastne rünne jätkus ka ajal, mil YY XX ründerelva enda kätte sai, oli püss sobiv vahend XX ründe tõrjumiseks. YY löögid lõpetasid XX poolse õigusvastase ründe, ta jäi maha lebama. 11 1-18-7691 Prokurör leidis, et YY tekitas XX liigset kahju, sest tal puudus teadmine, et XX näol on tegemist isikuga, kes kannab kaasas külmrelva ja tal puudus teadmine ka selles osas, et XX üldse teiste isikute suhtes füüsilist vägivalda oleks tarvitanud. Kohus leiab, et kuigi YY kirjeldas kohtus, et ta eelnevalt teadis XX poolt auto põletamisest ja auto tulistamisest, ei omagi see asjaolu käesoleva olukorra hindamisel erilist tähtsust nagu ka asjaolu, kas YY teadis eelnevalt XX poolt teiste isikute suhtes füüsilise vägivalla kasutamisest. XX teod sel õhtul olid näidanud selgelt, et tema käitumine on agressiivne, seades ohtu teiste inimeste elu ja tervise ning XX rünnet ei olnud lõpetanud kaitsetegevused, mis tema õigushüvesid vähem kahjustasid. Kohtus leidis tõendamist YY poolt XX löömine püssikabaga kahel korral (pähe ja rindkeresse), millise tegevuse tagajärjel XX jäi liikumisvõimetuks ja seejärel XX rünne lõppes. Kohus leiab, et YY ei ületanud hädakaitse piire. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et YY tegevus oli kantud kaitsetahtest, kaitsetegevuseks valitud vahend oli sobiv ründe lõpetamiseks, ta teostas hädakaitset vahendiga, mis vastas XX ründe ohtlikkusele ega põhjustanud XX liigset kahju. Kohus leiab, et kuigi YY on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele koosseisule vastava teo, esineb teo õigusvastasust välistav asjaolu – hädakaitse ja YY tuleb süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi õigeks mõista. TSIVIILHAGI Kannatanu XX on esitanud süüdistatava YY vastu tsiviilhagi /kd I tl 9-16/ varalise kahju nõudes alates 01.01.2017-31.12.2017 igakuiselt summas 470 eurot ning alates 01.01.2018 kuni XX elu lõpuni igakuiselt mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär ja mittevaralise kahju nõudes 50 000 eurot või muus õiglases hüvituses kohtu äranägemisel. Juhindudes

§ 310

lg 2 jätab kohus kannatanu XX tsiviilhagi YY vastu läbi vaatamata, kuna kohus mõistab YY talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises õigeks. Tõkendit ei ole kohaldatud. Menetluskulud.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu

§ 175

lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasud: -värvkatteekspertiisi (akt nr 17E-AV0002 22.03.2017) /kd I tl 84-86/ maksumus 40 eurot; -isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-PõI0004 03.03.2017) /kd I tl 66-79/ maksumus 84 eurot. Ekspertiiside tasud kokku 124 eurot. Tunnistaja kulud on kriminaalmenetluse kulu

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt ja tunnistajale DV on hüvitatud kohtuistungile ilmumisega seoses sõidukulu 126,05 eurot /kd II tl 90-106/. Kriminaalmenetluse kulud – tunnistaja- ja ekspertiisikulud kokku 250,05 eurot jätta riigi kanda. Valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu on menetluskulu

§ 175lg 1 p 1 alusel.

Kannatanu XX esindaja advokaat Anu Toomemägi on esitanud kohtule taotluse menetlusekulude hüvitamiseks /kd I tl 9-16/ - välja mõista menetluskulud kannatanu XX X kasuks kannatanu tsiviilhagi tarbeks osutatud õigusabiga summas 992 eurot ning 12 1-18-7691 kohtumenetlusega seonduvad menetluskulud vastavalt kohtule esitatavale menetluskulude nimekirjale. Õigusabi tunnihind 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Tsiviilhagi koostamise, esitamisega seotud kulud: - 21.02.2017 arve nr 23/17/Õ /kd I tl 121/ - kriminaalmenetlusega seotud nõupidamine, kannatanu nõuete perspektiivi osas 1 h (ühiku hind 80 eurot), koos käibemaksuga 96 eurot; -14.03.2017 arve nr 31/17/Õ /kd I tl 122/ - tsiviilhagi koostamiseks eelduslik kaitsja tasu ettemakse 4 h, koos käibemaksuga 384 eurot; -05.05.2017 arve nr 56/17/Õ /kd I tl 123/ - toimikuga tutvumise ja kannatanule tutvustamise eest 6 h, hagi koostamine (4 h arvel nr 31/17/Õ kirjendatud), koos käibemaksuga 576 eurot. Kohtumenetluses esitas kanntanu esindaja taotluse menetluskulude 4 288,64 eurot väljamõistmiseks ja menetluskulude nimekirja /kd II tl 67-68/. Käesolevat kriminaalasja on arutanud kaks kohtukoosseisu, kriminaalasjade numbrid 1-175743 ja 1-18-7691. Seoses menetlusega nr 1-17-5743 XX esitatud arved: -08.11.2017 arve nr 1/17 /kd II tl 69/ kannatanu lepingulise esindajana ettevalmistus istungiks, sh nõupidamine kannatanuga 2,5 tundi, kannatanu lepingulise esindajana osalemine 07.11.2017 istungil 2,84 tundi, koos käibemaksuga 512,64 eurot; -22.02.2018 arve nr 1/18 /kd II tl 70/ 22.02.2018 kohtuistungiga seoses istungiks ettevalmistuse ning kannatanu esindaja osalemise eest 2 tundi, koos käibemaksuga 192 eurot; -27.04.2018 arve nr 2/18 /kd II tl 71/ 27.04.2018 kohtuistungiga seoses istungiks ettevalmistuse ning kannatanu esindaja osalemise (sh sõidukulu) eest 2 tundi, koos käibemaksuga 192 eurot; -09.05.2018 arve nr 3/18 /kd II tl 72/ 08.05.2018 kohtuistungiga seoses istungiks ettevalmistuse ning kannatanu esindaja osalemise (sh sõidukulu) eest 2 tundi ja 08.05.2018 kohtuistungil kannatanu esindamise eest 2 tundi, koos käibemaksuga 384 eurot; -24.09.2018 arve nr 4/18 /kd II tl 73/ 25.09.2018 kohtuistungiks istungiks ettevalmistuse (sisaldab sõidukulu) eest 3 tundi ja 25.09.2018 kohtuistungil kannatanu esindamise eest 2 tundi, koos käibemaksuga 480 eurot. Kokku 1 760,64 eurot. Seoses käesoleva menetlusega: - 18.12.2018 arve nr 5/18 /kd II tl 74/, 18.12.2018 eelistungil kannatanu esindamise eest 0,5 tundi, koos käibemaksuga 40 eurot, ettemakse 8 eurot; - 19.02.2019 arve nr 51/11 /kd II tl 75/, kannatanu esindamine 13.02.2019 kohtuistungil 5,5 tundi, 13.02.2019 sõit kohtuistungile Pärnu-Paide-Pärnu 2 tundi, kannatanu esindamine 14.02.2019 kohtuistungil 2 tundi, 14.02.2019 sõit kohtuistungile Pärnu-Paide-Pärnu 2 tundi, kannatanu esindamine 06.03.2019 kohtuistungil 2 tundi, 06.03.2019 sõit kohtuistungile Pärnu-Paide-Pärnu 2 tundi, koos käibemaksuga 1 488 eurot. Kokku 1 536 eurot. Tasumise kohta on esitatud maksekorraldused, mille kohaselt arved 23/2017/Õ, 31/2017/Õ, 56/17/Õ, kokku summas 1056 eurot on tasutud /kd I tl 1 24-125, kd II tl 76-78/. AB Laus & Partnerid kliendi väljavõte – perioodiline XX kohta /kd II tl 79/, näitab, et on laekunud kliendilt kokku 1 648,64 eurot. Kriminaalmenetluses väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole valitud esindajale makstud õigusabi hüvitamisel vajalik, et klient oleks arved tasunud, oluline on, et kliendil 13 1-18-7691 on maksekohustus tekkinud. Kannatanu esindaja poolt kohtule esitatud taotluste ja arvete pinnalt on tuvastatav kannatanu esindaja poolt kannatanule osutatud õigusabiga seotud tegevused, mis on kohtu hinnangul vajalikud ja õigusabi osutamiseks kulunud aeg, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et ka õigusabi osutamise tunnihind on mõistlik. Õigusabi kulu on pea kahekordselt suurendanud asjaolu, et kriminaalasja on kohtus arutatud üldmenetluses kahe kohtukoosseisu poolt, kuid see asjaolu ei ole tingitud kannatanust. Seega on kannatanu valitud esindajale makstud tasu 4 288,64 eurot, mille hüvitamist kannatanu taotleb, mõisliku suurusega.

§ 182

lg 5 sätestab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Seega tuleb riigieelarve vahenditest tasuda XX valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 4 288,64 eurot. Kohtule ei ole enne kohtuliku uurimise lõpetamist esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18 lg 1 kohast taotlust kahju hüvitamiseks. Kriminaalasja juures on asitõendid, mis kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad: -padrunitropp, padrunitropi osa ja tinahaavlid 4 pakendis; -operatsioonil eemaldatud puidutükid 1 pakendis; -XX riided ja jalanõud 1 pakendis (kannatanu XX andis 07.11.2017 kohtuistungil ütlusi /kd I tl 96-98p/, et riideid ja jalanõusid tagasi ei soovi). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Piia Jaaksoo (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) rahvakohtunik Anne-Ly Mägi rahvakohtunik Priit Põder 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.