← Eesti

2-17-10171/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10171 Tsiviilasi VVi hagi SSi vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.12.2018 otsus Kaebuse esitajad, kaebuse liik SSi apellatsioonkaebus, 718,47 eurot ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (vastustaja): VV (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx), seaduslik esindaja EE ja lepinguline esindaja Janno Perv Kostja (apellant): SS (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erki Vainu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Harju Maakohtu 21.12.2018 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
  2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  3. VVi (hageja) esitas 03.07.2017 Harju Maakohtule hagi SSi (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi
  4. a. juuli –
  5. a. juuni eest summas 2700 eurot ning elatise alates käesolevas asjas hagi esitamisest (s.o 03.07.2017) kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
  6. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud.
  7. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel ühe aasta eest enne käesolevas asjas hagi esitamist. Elatise summa 2700 eurot kujuneb järgmiselt:
  8. a. juuli – detsember eest 1290 eurot (215 eurot x 6 kuud) ja
  9. a. jaanuar – juuni eest 1410 eurot (235 eurot x 6 kuud).
  10. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuva elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
  11. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole tõendanud elatiskokkuleppe kehtivust ja täitmist. Ühtlasi on hagi käesolevas asjas esitatud Eesti Vabariigist kehtiva PKS sätete kohaselt ning kostjal lausub kohustus täita PKS sätetest tulenevat elatisnõuet. Soome Vabariigi Riiklik Elatisamet (KELA) tasus hagejale kokkuleppe kohaselt elatisraha summas 155,17 eurot kuus, kuid alates
  12. a. augustist KELA enam elatist ei ole tasutud, seega kostja poolt viidatud kokkulepe ei kehti ning kostjal tuleb hakata täitma seadusest tulenevat elatise tasumise kohustust. Elatise tasumise kohutus tuleneb PKS sätetest ning seega ei vabasta hageja väidetav kostja poole mitte pöördumine kostjat elatise tasumise kohustusest. Lisaks on KELA esitanud hagejale tagasinõude, mille kohaselt nõutakse hagejalt tagasi perioodil 01.09.201631.07.2017 makstud elatisetoetus summas 1707,58 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude arvelt saab hageja tasuda KELA tagasinõude. Kostja vastuväited hagile
  13. Kostja oli nõus tasuma edasiulatuvat elatist summas 155,17 eurot kuus. Kostja palus jätta hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
  14. Ebaõiged on hageja väited selle kohta, et kostja ei ole täitnud oma kohustust igakuise elatise maksmiseks. Hageja ja kostja elasid koos Soome Vabariigis kuni suhte lõppemiseni, mille järel hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe seoses elatise maksmise ja suuruse osas. Soome Vabariigis on kinnitatud riiklikult kostja ja hageja vahel 08.12.2015 vabatahtliku elatise maksmise kokkulepe selliselt, et KELA maksab hagejale 155,17 eurot kuus ja nõuab vastava summa igakuiselt sisse kostjalt. Hageja ja kostja on ise elatise suuruse hinnanud. Kostja ei ole maksmisest kunagi kõrvale hoidnud ja on elatise alati õigeaegselt tasunud. Hageja ei ole kunagi elatise summa suurust 2 vaidlustanud ega seda palunud muuta. Kuna poolte vahel on kokkulepe, siis puudub hagejal nõudeõigus asjas, milles on juba kokkulepe saavutatud.
  15. Soome Vabariigis on võimalus, et lapsevanem maksab elatisraha otse teise vanema pangakontole või siis maksab kokkulepitud summa KELA-le. Hageja seaduslik esindaja on valinud võimaluse, et maksmine toimub läbi KELA.
  16. Ebaõige on hageja seisukoht, et elatisraha suuruse kokkulepe on lõppenud. Kokkulepe on poolte vahel, mitte KELA ja hageja vahel. Muutunud on vaid viis, kuidas kostja peaks tasuma elatist, mitte läbi KELA, vaid otse hagejale. Käesolevaga on pooltevaheline kokkulepe jõus ja hageja igakuised vajadused kindlaks määratud ning Soome Vabariigi poolt kinnitatud. Hageja vajadused Eesti Vabariigis ei saa olla suuremad kui Soome Vabariigis. Hagejal ei ole elatisraha suurusele vastuväiteid olnud kuni KELA tagasinõudeni. Seega on elatisraha suurus olnud õiglane ja piisav.
  17. Tagasiulatuvalt ei kuulu elatisraha tasumisele, kuna hageja seaduslik esindaja on ise tekitanud elatisraha tasumise võimatuse ja sellega seonduva kahju. Kostjalt ei saa tagasiulatuvalt välja mõista elatisraha, kuna kostja on seda tasunud hagejale. KELA teavitas
  18. a. augustis kostjat, et hageja enam makseid ei soovi ja tagastas viimase makse. Hageja ei ole elatist kostjalt küsinud kuni hagiavalduse esitamiseni. Kostjal puudub hageja seadusliku esindajaga igasugune kontakt ja hageja seaduslik esindaja ei ole ka teavitanud kostjat oma elukohast ega pangarekvisiitidest, kuhu kokkuleppejärgset elatist maksta. Senini oli kostja ainuke võimalus hagejale elatist maksta läbi KELA ja kuna hageja on ise soovinud, et elatisemakseid enam ei edastataks, siis ei ole tegemist kostjapoolse kokkuleppe rikkumisega, vaid hageja on ise teinud täitmise võimatuks. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole ja palunud oma kohustuse jätkamist või muul viisil elatisraha. Seega ei kuulu elatisraha tagasiulatuvalt maksmisele. Kostja ei ole omalt poolt ei kokkuleppest ega seadusest tulenevat kohustust rikkunud.
  19. Kostja arvab, et hageja seadusliku esindaja eesmärk on olnud saada elatisraha nii Eesti Vabariigist kui ka Soome Vabariigist üheaegselt. Kostjale ei ole teada, kes teavitas KELA-t sellest, et hageja asus elama Eesti Vabariiki, kuid selle alusel lõpetas KELA maksed hagejale. 1707,58 euro tagasinõudmise kohustus tuleneb ainult sellest, et elatisraha vahendajaks on KELA, kes on juba maksed edastanud, aga nüüdseks on selleks õiguslik alus lõppenud, nimelt ei ela hageja enam Soome Vabariigis. KELA sai õigusliku aluse lõppemisest teada tagasiulatuvalt ja sellest tuleneb ka tagasinõue. Lisaks on hageja märkinud 13.08.2018 seisukohas, et hageja sai viimati elatisraha KELA-lt
  20. a. augustis, mis ei lähe kokku tagasiulatuva nõude suurusega, mis on 1 aasta. Esimese astme kohtu otsus
  21. Harju Maakohtu 21.12.2018 otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis tagasiulatuvalt alates 03.07.2016 kuni 02.07.2017 summas 2694 eurot; mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis ½ Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 03.07.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni järgmiselt: alates 01.01.2016 - 215 eurot, alates 01.01.2017 - 235 eurot ning alates 01.01.2018 - 250 eurot; määrati, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
  22. Hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on välja toonud, et alates 08.12.2015 on hageja ja kostja vahel sõlmitud Soome Vabariigis elatiskokkulepe (tl 95-96), millega kostja tasus hagejale igakuiselt 155,17 eurot. Samas on kostja ise oma vastuses kinnitanud, et alates
  23. a. augustist ei ole kostja ka Soome Vabariigis hagejale elatist maksnud, kuna hageja oli kolinud Eesti Vabariiki ning KELA enam hagejale elatist ei maksnud (tl 84). Kohus leidis, et välisriigi ametiasutusega sõlmitud kokkulepe elatisrahade maksmiseks lapsele on kehtiv üksnes vastavas 3 välisriigis. Nimetatud kohtu seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja kolimisel Eesti Vabariiki lõpetas KELA hagejale elatisraha maksmise.
  24. Kuna kostja poolt on tõendamata, et kostja on perioodil 03.07.2016-02.07.2017 hagejale tasunud mingeid elatise makseid või hüvitanud muid hageja kulutusi, siis puudub võimalus vähendada elatise võlgnevust.
  25. a. oli elatise miinimummääraks 215 eurot ja
  26. a. 235 eurot, seega perioodil 03.07.2016-02.07.2017 on elatis kokku 2694 eurot (5 x 215+194 (juuli 2016)+6 x 235+15 (juuli 2017)). Seega on kostjal hageja ees võlgnevus perioodi 03.07.2016-02.07.2017 eest summas 2694 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  27. Hageja nõue on põhjendatud ka edasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Kuna puudub vaidlus selle üle, et kostja oleks hageja ülalpidamiseks teinud mingeid kulutusi (peale välisriigis tasutud elatissummade, mille tasumine on tänaseks juba lõppenud), siis ei esine aluseid elatise väljamõistmiseks kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära. Samuti ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud asjaolusid. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära võib olla ka vanema halb varaline olukord, kuid kostja ei ole väitnud, et tema varaline olukord oleks niivõrd vilets, et ta ei saaks oma lapsele miinimum määras elatist maksta.
  28. Kostja peamine vastuväide elatise summa vähendamiseks alla sätestatud miinimummäära on asjaolu, et kostja ja hageja vahel on Soome Vabariigis KELA-ga sõlmitud elatiskokkulepe, millega lepiti kokku elatise summas 155,17 eurot. Kostja vastusest nähtuvalt oli hageja seaduslik esindaja ise hinnanud ja leidnud, et 155,17 eurot on hageja reaalsed kulutused hageja ülalpidamiseks ühes kuus (tl 113 pöördel). Asjaolu, et välisriigis sõlmitud elatiskokkuleppe sõlmimise ajal (08.12.2015) oli hageja määranud oma igakuisteks kuludeks 155,17 eurot ning vastav summa mõisteti välisriigi seaduste alusel kostjalt välja, ei tähenda, et hageja kulutused ei oleks võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga muutunud. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja igakuisteks kuludeks on keskmiselt 985 eurot (tl 18), mille osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Sellega peaks kummagi vanema osa lapse ülalpidamisel ületama oluliselt Eesti Vabariigis kehtivat elatise miinimummäära.
  29. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et elatiskokkuleppest nähtuvalt on igakuiseks ülalpidamise summaks küll 155,17 eurot aga täiendavalt on märgitud, et „isa kohustub tasuma poole V hobikuludest ja –tarvete maksumusest, haiguskuludest, jalgratta ja mopeedi maksumusest ning mopeedi maksumusest ning mopeedi- ja autojuhiloaga seotud kuludest“ (tl 96). Seega saab öelda, et kostja poolt igakuiselt tasutud elatise summa ei olnud lõplik ning on vastavalt vajadustele muutuv.
  30. Kostja on väitnud, et kostjal puudus võimalus hagejale elatis maksta, kuna kostjal hagejaga kontakt puudub ja hageja ei ole ka teavitanud kostjat oma elukohast ega pangarekvisiitidest kuhu elatis maksta. Kohtu hinnangul ei anna eelnimetatud asjaolu alust elatise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb kostjal teha kõik endast olenev, et maksta oma lapsele piisaval määral elatist, mitte välja mõelda asjaolusid, miks seda tegema ei peaks.
  31. Seega ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mida saaks pidada PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Apellatsioonkaebus
  32. Kostja palub 08.02.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 155,17 eurot ning jätta 4 rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  33. Maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigusnorme õigesti ja on jätnud tähelepanuta Euroopa Liidu õigusnormid. Kaebaja toob välja, et Soome Vabariigis sõlmitud elatiskokkulepe on samaväärne kohtuotsusega. Nimelt sätestab Soome Vabariigi lapse elatise seaduse § 8 lg 3, et lapsele elatise maksmise kohta tehtud otsus on samaväärne kohtuotsusega ja on täitmisele pööratav nagu kohtuotsus (”Elatusavusta tehty sopimus, jonka sosiaalilautakunta on vahvistanut, voidaan panna täytäntöön niin kuin lainvoimainen tuomio”). Kaebaja selgitab, et elatise tasumise kokkulepe tuleb tühistada kokkuleppel või lahendab asja Soome Vabariigi kohus. Käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisel on hagejal seega kaks kehtivat täitedokumenti. Seega saab hageja elatisenõuded täitmisele pöörata nii Eestis kui ka Soomes.
  34. Euroopa Liidu nõukogu 18.12.2008 määruse nr 4/2009 „Kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes“ artiklid 17, 40 ja 48 määravad, et hagejal on võimalus Soome Vabariigis sõlmitud lepingut tunnustada ja see täide viia Eesti Vabariigis või siis loobuda Soome Vabariigis oleva otsuse täitmisest. Maakohus ei ole järginud ülalpidamiskohustuste määruse artikleid 17, 40, 42 ja
  35. Vastustaja seisukoht
  36. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  37. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  38. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et käesoleva asja lahendamisel pidi maakohus arvestama sellega, et poolte vahel on 08.12.2015 kinnitatud elatiskokkulepe Soome Vabariigis (tl 88-89, eestikeelne tõlge tl 95-96), mis on ühtlasi ka täitedokument. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et vastav elatiskokkulepe on kehtiv vaid Soome Vabariigis. Ringkonnakohus märgib, et vastavat kokkulepet on võimalik täita ka Eesti Vabariigis ülalpidamiskohustuste määruse alusel.
  39. Ringkonnakohus toob esmalt välja, et asjas esitatud elatiskokkuleppe järgi on vastav kokkulepe kinnitatud Soome Vabariigi lapse elatise seaduse (Laki lapsen elatuksesta, 5.9.1975/704) § 8 lg 2 alusel. Vastav seadus on kättesaadav veebilehel: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1975/
  40. Lapse elatise seaduse III peatükk reguleerib elatise kinnitamist lepinguga (Elatusavun vahvistaminen sopimuksella). Vastava seaduse § 8 lg 1 esimene lause sätestab, et elatise kohta tehtud leping tuleb esitada kinnitamiseks selle valla/linna sotsiaalhoolekandekomisjonile, kus on lapse elukoht või kui lapsel ei ole Soomes elukohta, siis selle valla/linna sotsiaalhoolekandekomisjonile, kus on elatiskohuslase elukoht (soome keeles: „Elatusavusta tehty sopimus on esitettävä vahvistettavaksi sen kunnan sosiaalilautakunnalle, jossa lapsella on asuinpaikka tai, jos lapsella ei ole Suomessa asuinpaikkaa, sen kunnan sosiaalilautakunnalle, jossa elatusvelvollisella on asuinpaikka“). Sama seaduse § 8 lg 2 esimene lause sätestab, et Sotsiaalhoolekandekomisjon peab kinnitama elatise lepingu, kui lepingu sisu vastab sellele seadusele ja leping on tehtud ettenähtud vormi kohaselt ning muidu selle seaduse sätteid järgides (soome keeles: „Sosiaalilautakunnan on vahvistettava elatusavusta tehty sopimus, jos sopimuksen sisältö on tämän lain mukainen ja sopimus on tehty säädetyssä muodossa sekä muutoin tämän lain säännöksiä noudattaen“). Sama seaduse 5 § 8 lg 3 sätestab, et elatise leping, mis on Sotsiaalhoolekandekomisjoni poolt kinnitatud, võidakse pöörata täitmisele nagu jõustunud kohtuotsus (soome keeles: „Elatusavusta tehty sopimus, jonka sosiaalilautakunta on vahvistanut, voidaan panna täytäntöön niin kuin lainvoimainen tuomio“).
  41. Eeltoodust tulenevalt on 08.12.2015 elatiskokkuleppe puhul tegemist Soome Vabariigis täitedokumendiga, mis võidakse pöörata täitmisele sarnaselt kohtuotsusele.
  42. Ülalpidamisasjades tehtud otsuste ja kokkulepete täitmist teises liikmesriigis reguleerib Euroopa Liidu nõukogu 18.12.2008 määrus nr 4/2009 „Kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes“ (ülalpidamiskohustuste määrus). Selle määruse art 48 lg 1 sätestab, et päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid ja ametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigis ja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuotsused, vastavalt IV peatükile. Määruse art 2 lg 1 p 2 tähenduses on „kohtulik kokkulepe” menetluse käigus kohtu poolt kinnitatud või sõlmitud ülalpidamiskohustust käsitlev kokkulepe.
  43. Ülalpidamiskohustuste määruse art 2 lg 2 tähenduses hõlmab mõiste „kohus” ka liikmesriikide haldusasutusi, kellel on pädevus ülalpidamiskohustuste küsimustes, tingimusel, et sellised asutused annavad tagatised erapooletuse osas ja poolte õiguse osas olla ära kuulatud ning et selliste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsuseid: i) võib kohtuasutusele edasi kaevata või nende kohta võib kohtuasutusele esitada taotluse läbivaatamiseks ja ii) neil otsustel on samasugune õigusmõju nagu samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsusel. Määruse art 2 lg 2 järgi loetletakse need haldusasutused lisas X. Lisa X kohaselt on Soome Vabariigis art 2 lg-s 2 osutatud haldusasutuseks Sotsiaalhoolekandekomisjon (ametliku tõlke järgi Sotsiaalhoolekande Nõukogu, Sosiaalilautakunta/Socialnämnd).
  44. Ka erialakirjanduses on leitud, et mõnede õigusaktide kontekstis tuleks välisriigi kohtuteks pidada ka selliseid institutsioone, mida välisriigis endas traditsiooniliselt kohtuteks ei peeta. Näiteks EL ülalpidamiskohustuste määruse (nr 4/2009) art 2 lg 1 kohaselt hõlmab selle määruse tähenduses mõiste „kohus“ liikmesriikide haldusasutusi, mis vastavad selles lõikes toodud spetsiifilistele tingimustele. Näiteks peetakse ülalpidamiskohustuste määruse tähenduses kohtuks Soome Sotsiaalhoolekande Nõukogu, kuigi seda institutsiooni Soomes traditsiooniliselt kohtuks ei peeta (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Lk 898).
  45. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ülalpidamiskohustuste määruse art 17 lg 1 järgi tunnustatakse kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes
  46. aasta Haagi protokoll on siduv, teises liikmesriigis ilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada. Sama määruse art 17 lg 2 järgi on kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes
  47. aasta Haagi protokoll on siduv, ja mis on selles liikmesriigis täidetav, täidetav ka teises liikmesriigis, ilma et seda oleks vaja seal täidetavaks tunnistada.
  48. Kuivõrd elatiskokkuleppe on kinnitatud Soome Vabariigi lapse elatise seaduse § 8 lg 2 alusel Sotsiaalhoolekandekomisjoni poolt ning Soome Vabariigi suhtes on siduv
  49. aasta Haagi protokoll, siis eeltoodust tulenevalt (eelkõige ülalpidamiskohustuste määruse artiklid 48, 2 lg 1 p 2 ja 2 lg 2) kuulub Eesti Vabariigis kohesele täitmisele poolte vahel kinnitatud elatiskokkulepe. Seega on poolte vahel olemas ülalpidamiskohustuste määruse mõttes kohtulik kokkulepe ja seega ka täitedokument kostja poolt hagejale elatise tasumiseks.
  50. Lisaks on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti leidnud, et asjaolust, et hageja kolimisel Eesti Vabariiki lõpetas KELA hagejale elatisrahade maksmise saab järeldada, et elatiskokkulepe kehtib vaid Soome Vabariigis. Ringkonnakohus leiab, et 6 asjaolusid, mille alusel on hagejal õigus saada toetust Soome Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (Elatustukilaki, 29.8.2008/580) alusel, tuleb hinnata lahus elatiskokkuleppe kehtivusest. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks leida, et elatiskokkulepe ei ole kehtiv. Asjaolu, et KELA ei maksa hagejale enam toetust ülalpidamistoetuse seaduse alusel, ei muuda elatiskokkulepet kehtetuks.
  51. Kuivõrd ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et poolte vahel on ülalpidamiskohustuste määruse tähenduses sõlmitud kohtulik kokkulepe, siis leiab ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti käsitlenud hagi kui elatise esmakordse väljamõistmise nõuet.
  52. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  53. Ringkonnakohus leiab, et ülalpidamiskohustuste määruse tähenduses sõlmitud kohtulikku kokkulepet saab käsitada otsusena TsMS § 459 lg 1 mõttes. Asja materjalidest nähtub, et hageja soovib täitedokumendiks oleva kokkuleppega määratud elatise suurendamist. Maakohtu otsuse resolutsioon sõnastatud viisil, et sellest ei nähtu elatise suurendamise, vaid elatise väljamõistmine.
  54. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule, kuivõrd täitmata on eelmenetluse ülesanded. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Kui hageja on hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi muutmiseks või täiendamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11).
  55. Seega tuleb asja uuel lahendamisel maakohtul anda hagejale tähtaeg oma nõuete täpsustamiseks ja TsMS § 459 lg 1 alusel kohase hagi esitamiseks ning elatise suurendamise aluseks olevate faktiliste asjaolude väljatoomiseks.
  56. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.