KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4377 Tsiviilasi EE hagi RR vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2018 otsus Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja RR apellatsioonkaebus, 2187 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (vastustaja): EE (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxx), seaduslik esindaja MM ja lepinguline esindaja Vahur Kõlvart Kostja (apellant): RR (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu 18.12.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud RR kanda.
- Välja mõista RRlt 5 eurot EE kasuks ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks.
- Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb RRl tasuda EEle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- EE (end R, hageja) esitas Harju Maakohtule 21.03.2018 hagi RR (kostja, isa) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks.
- Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema juures. Kostja hageja kasvatamises ega ülalpidamises osalenud ei ole.
- Hagiavalduse 30.04.2018 täpsustuse kohaselt on langenud ära vajadus kostja isaduse tuvastamiseks kohtu kaudu, kuna kostja on võtnud menetluse ajal isaduse omaks ja on hageja isana rahvastikuregistrisse kantud.
- Hageja palub välja mõista elatise kehtivas miinimummääras, s.o 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates hagi esitamisest 16.03.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.06.
- Lisaks palub hageja välja mõista tagasiulatuva elatis alates lapse sünnist xx.xx.xxxx kuni hagiavalduse esitamiseni xx.xx.xxxx summas 2243,62 eurot. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine on põhjendatud, sest kostja on tahtlikult viivitanud lapse registreerimisega enda nimele ja vältinud seetõttu seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
- 25.06.2018 seisukohas nõustus hageja elatise väljamõistmisega miinimummäärast väiksemas ulatuses, kuid mitte kostja soovitud ulatuses. Hageja kulutused ühes kuus on vähemalt 486 eurot. Lapse kasvades lapse vajadused ja kulutused suurenevad. Kostja vastuväited hagile
- Kostja tunnistas hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas (tl 20) ning kohtumenetluse ajal kanti kostja tema õigeksvõtu alusel hageja isana rahvastikuregistrisse.
- Kostja esitas vastuväited edasiulatuva elatise nõude suurusele ning leidis, et tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud. Kostjal ei ole võimalik maksta elatist rohkem kui 100 eurot. Kostja sissetulek on pangakonto väljavõtte kohaselt 900-1000 eurot. Kostjal puudub muu vara, millest elatist maksta. Kostjal on veel kaks alaealist last (sündinud xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx), keda ta peab ülal pidama, mistõttu esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus peab arvestama ka kostja enda ülalpidamisega. Lapse ema ei ole tõendanud lapse vajadusi ja kui palju kuus sellele kulub. Lisaks võib osa lapse vajadustest olla kaetud riiklike peretoetustega. Kuna kostja majanduslik seis on kehv, võiks kohus elatise kindlaksmääramisel arvestada peretoetustega. Alates
- a. maist on kostja tasunud hagejale elatist 100 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus 2
- Harju Maakohtu 18.12.2018 otsusega võeti vastu hagist loobumine põlvnemise tuvastamise nõudes ning lõpetati menetlus selles osas. Maakohus rahuldas hagi elatise nõudes osaliselt; mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 243 eurot kuus alates 18.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.06.2035; mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 1562,70 eurot perioodi eest 21.03.2018-17.12.2018; määras, et elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette, tasudes see
- kuupäevaks MM arvelduskontole; jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- Kostja on asunud tasuma hagejale elatist alates
- a maist 100 eurot kuus (kostja konto väljavõte tl 83-91), mis on väiksem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär, mille väljamõistmist hageja nõuab.
- Hageja on esile toonud, et hageja kulutused ühes kuus on vähemalt 486 eurot, kusjuures lapse kasvades lapse vajadused ja kulutused suurenevad. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda hüpoteetilisest kulutuste suurenemisest. Kohus lähtub väitest, et hageja kulutused ühes kuus on 486 eurot. Arvestades, et miinimummäära ulatuses ei tule lapse kulusid tõendada ja antud juhul on kulud alla miinimummäära, ei hinda kohus eraldi iga kuluartikli põhjendatust. Kohus loeb hageja põhjendatud kulutusteks ühe kuu kohta 486 eurot. Lähtudes eeldusest, et vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt, on kummalegi vanemale langevaks osaks hageja ülalpidamisel 243 eurot.
- Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja väidab, et tema sissetulek ei võimalda tal tasuda hagejale igakuiselt 100 eurost suuremat elatist. Kostja kinnitusel on tema sissetulek 900-1000 eurot kuus. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal on võimalik mõjutada sissetuleku suurust, kui talle pakutakse nt lisavahetus, aga alati ei ole see võimalik. Kuna kostja väitel igakuiste kulude katmiseks tema sissetulekust ei piisa, teeb ta vajadusel lisatööd ja küsib emalt lisaraha. Lisatöö eest ongi kontole tehtud sularaha sissemakseid. Lisatöödega saaks võib-olla suurendada hagejale makstavat elatist, aga lisatöö kulutab aega. Kostja märgib, et teisele kahele lapsele maksab ta elatist 100 eurot ühe lapse kohta (tl 81 pöördel).
- Kostja pangakonto väljavõtetest
- aasta perioodide kohta jaanuar-märts ja maioktoober (tl 47-62, 84-91) nähtub sissetuleku saamine AS-st xxxxx keskmiselt 892,68 eurot kuus, lisaks sularaha sissemaksed keskmiselt 234,44 eurot kuus. Arvestades kostja väidet, et sularaha sissemaksed on tehtud lisatöö eest, saab
- aasta andmete põhjal pidada kostja keskmiseks sissetulekuks 1127,12 eurot kuus. Lisaks sellele nähtuvad kontolt kostja väidetud toetus kostja emalt, aga ka arvukalt ülekandeid füüsilistelt isikutelt, sh märgitud selgitustega, millest saab järeldada kostjale laenu tagasimaksmist. Samuti on kostja saanud väljamakse xxxxx OÜ-lt, mis viitab tema võimele teha lisatööd ja saada sellest täiendavat tulu. Eeltoodust saab järeldada, et kostja tegelik sissetulek on tema väidetust suurem ning kostjal on võimalik oma sissetulekut ka suurendada lisatöö tegemisega. Arvestades, et kostjal on ülalpidamiskohustus kolme lapse suhtes, on kohtu hinnangul kohatu kostja väide, et lisatöö tegemine kulutab kostja (vaba) aega.
- Asjaolu, et kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last (sündinud xx.xx.xxxx, tl 69 ja xx.xx.xxxx, tl 70), saab iseenesest pidada PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. Kostja sissetulekut arvestades on kohus aga seisukohal, et kostja on võimeline tasuma hagejale elatist suuremas ulatuses kui 100 eurot. Kostja sissetulek võimaldab tasuda hagejale elatist vastavalt hageja vajadustele 243 eurot kuus ning sellises summas elatise väljamõistmine ei kahjusta kostja enda toimetulekut. Kohtul ei ole võimalik hinnata, kas teised lapsed osutuksid hagejale elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui hageja, 3 sest kostja ei ole toonud esile nende laste vajadusi ja nende ema panust laste ülalpidamisse (vt ka RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Eeltoodut on kohus ka kostjale selgitanud (11.06.2018 määruse p 14). Kostja väide, et teised kaks last saavad hakkama kumbki 100 euroga, ei välista hagejalt elatise väljamõistmist suuremas ulatuses. Samas on kostja sissetulekut arvestades võimalik ka teisele kahele lapsele tasuda senisest suuremas ulatuses elatist.
- Kostja on tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Hageja on sellele vastu vaielnud ja leidnud, et riiklikud toetused saab küll arvestada elatise hulka, kuid see ei välista miinimummääras elatis väljamõistmist. Arvestades kostja võimet tasuda hagejale elatist, ei ole põhjendatud arvestada sellega, et lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike toetustega.
- Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et seisuga 10.10.2018 on kostja tasunud hagejale elatist kokku 600 eurot (16.05.2018 - 50 eurot, 18.05.2018 - 50 eurot, 13.06.2018 - 100 eurot, 06.07.2018 - 100 eurot, 08.08.2018 - 100 eurot, 10.09.2018 100 eurot, 09.10.2018 - 100 eurot). Tasutud summat arvestab kohus elatise väljamõistmisel.
- Kokkuvõttes kohus leiab, et eelnevaga on tuvastatud, et hageja ülalpidamisvajadus kostjale langevas osas on 243 eurot kuus ning kostja on suuteline seda maksma. Kohus mõistab kostjalt välja elatise 243 eurot kuus alates 18.12.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning perioodi 21.03.2018 (hagi esitamine) kuni 17.12.2018 elatise summas 1562,70 eurot (arvestuskäik: 21.03.-20.11.2018, s.o 8 kuud x 243= 1 944 eurot, 21.11.17.12.2018, s.o 27 päeva x 243 = 218,7 eurot, 1 944 + 218,7 – 600 = 1562,70 eurot). Apellatsioonkaebus
- Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse edasiulatuva elatise osas ning jätta hagi elatise nõudes rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja mõista välja elatise igakuiselt summas 100 eurot. Kostja palub tühistada otsuse perioodi eest xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx ning jätta eelnevalt nimetatud aja eest elatise nõue rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Lähtuvalt PKS § 102 lg-st 1 peab arvestama sellega, et kostja oma ülalpidamist ei kahjustaks. Antud olukorras, kus kostja sissetulek on keskmiselt 1000 eurot, ei saa eeldada, et ta saab pidevalt tööd teha. Kostja peab koguni ema käest küsima raha, et saada kuu lõpuni hakkama. See asjaolu näitab, et pea miinimummääras elatise maksmine käiks kostjale üle jõu. Antud olukorras kahjustuks kostja enda ülalpidamine. Kohus ei ole arvestanud, et kostja võib ka panna raha kõrvale, kui tekib raskem aeg, et mitte sattuda suuremasse majanduslikku raskusesse kui ta praegu on. Täiskasvanud inimese vajadused on suuremad lapse vajadustest, sest tal on vaja maksta korteri üür, kommunaalmaksud jms kulud. Kostjal puudub muu vara, millest elatist maksta.
- Lisaks on kostjal veel 2 last. Ka neile maksab ta igakuiselt kummalegi elatist 100 eurot. Praegu tekib olukord, kui üks laps jääb kehvemasse olukorda. Seega antud juhul oleks mõistlik elatist vähendada vastavalt kostja võimalustele.
- Antud juhul peab ka uurima, millised on lapse ema majanduslikud võimalused lapse ülalpidamiseks. Kohus seda teinud ei ole.
- Tagasiulatuva elatise väljamõistmine viib kostja raskesse majanduslikku seisu. Kostja ei ole võimeline maksma elatist üle 100 euro kuus. Kostja on alates
- a. maist maksnud hagejale elatist 100 eurot igakuiselt. Antud juhul näitab see kostjapoolset head tahet lapse ülalpidamises osaleda ning makstes elatist vastavalt oma võimalustele. Kostja palus kohtuistungil jätta hagi rahuldamata osas, milles nõutakse elatist alates hagi esitamisest, sest kostja on juba elatist maksnud. Ka selles osas tuleks otsus 4 tühistada ja jätta hagi rahuldamata seoses nõude täitmisega. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks igakuiselt makstud elatise maha arvutanud. Seega on kohus rikkunud PKS §-i
- Vastustaja seisukoht
- Hageja palus 31.01.2019 seisukohas jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas 31.01.2019 uue tõendi (hageja arvelduskonto väljavõte). Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
- TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
- Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - kostja on hageja isa; - hageja elab ema juures ja on tema ülalpidamisel; - hageja ülalpidamiseks kulub 486 eurot kuus; - kostja igakuine keskmine sissetulek on 1127 eurot; - kostja on 10.10.2018 seisuga tasunud hagejale elatist kokku 600 eurot; - kostjal on veel 2 alaealist last, kellest kummagi ülalpidamiseks annab ta 100 eurot kuus.
- Maakohus mõistis elatise välja alla miinimummäära tulenevalt hageja poolt välja toodud tegelikest vajadustest, mida kostja pole vaidlustanud.
- Tuvastatud asjaoludest nähtub, et peale lastele elatise maksmist jääb kostjal enda ülalpidamiseks alles igakuuliselt 684 eurot (1127-200-243). Seega on kostja võimeline väljamõistetud elatist tasuma enda ülalpidamist ohtu seadmata. Kostja soov panna raha kõrvale selleks puhuks, kui tekib raskem aeg, on mõistetav, kuid seda ei saa teha lapse igapäevaste vajaduste arvelt.
- Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas 3-2-1-118-12, p 15). Kostjal on võimalik leida parem ja tasustavam töö, et oma laste ja enda vajadusi paremini katta.
- Maakohus ei pidanud uurima, millised on hageja ema majanduslikud võimalused hageja ülalpidamiseks. Kostja ei väida, et ema peaks täitma ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui tema. Maakohus tuvastas, et hageja põhjendatud kulutused ühe kuu kohta on 486 eurot. Lähtudes eeldusest, et vanemad peavad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt, on kummalegi vanemale langevaks osaks hageja ülalpidamisel 243 eurot. 5
- Ebaõige on kostja väide, et kohus ei ole hinnanud ega arvestanud piisavalt mõjuvaks põhjust PKS § 102 lg 2 mõistes asjaolu, et kostjal on veel kaks last, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole toonud esile teiste laste vajadusi ega nende ema panust laste ülalpidamisse, mistõttu maakohtul polnud alust teha järeldust, et teised lapsed osutuksid hagejale elatise väljamõistmise tagajärjel vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodut on maakohus ka kostjale selgitanud oma 11.06.2018 määruse p-s 14 (tl 64). Kostja väide, et teised kaks last saavad hakkama kumbki 100 euroga ega ole suuremat elatist nõudnud, ei välista hagejale elatise väljamõistmist suuremas ulatuses.
- Asjaolu, et kostja on alates
- a. maist maksnud hagejale elatist 100 eurot kuus, ei tähenda, et kostja on elatise maksmise kohustuse täitnud, mis annaks alust jätta elatisehagi rahuldamata. Maakohus on arvestanud ühekordse summa väljamõistmisel kõigi nende maksetega, mida kostja on peale hagi esitamist tasunud ja mille kohta tõendi esitanud ning arvestanud need ühekordselt tasumisele kuuluvast summast maha. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
- Kuna maakohtu menetluskulusid jäid poolte endi kanda, pole neid vaja rahaliselt kindlaks määrata.
- Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel rahaliselt kindlaks ringkonnakohtu menetluskulud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 5 euro hüvitamist õigusabi eest. Hageja tasus 5 eurot Eesti Õigusbüroo OÜ-ga lepingu sõlmimisel. Ülejäänud osas ( 80 eurot) kasutas hageja riigi toetusena antavat õigusabi.
- Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus 5 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5 eurot ringkonnakohtu õigusabikulu hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 6