Obsah (12)

§ 191§ 321§ 3§ 42§ 2§ 61§ 6§ 13§ 14§ 15§ 41§ 7

4-19-332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-332 (930017000627) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär E

§ 191

lg 1 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Maksuja Tolliamet ei ole tuvastanud, et INNDEX oleks kütuse soetamisel vedelkütuse seaduse

§ 191lg 1 nõudeid rikkunud.

Arvestades tehingute suurust ei saa olla müüja teadmata, sest MTA-l on ülevaade kõikidest kütuse müüjatest ja MTA ei ole tuvastanud, et kütuse oleks müünud INNDEX-le kütuse müügiks tegevusluba mitteomav äriühing. Praeguse väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, et INNDEX OÜ on kütuse soetamisel realiseerinud

§ 321koosseisu.

Seega pidi müüjaks olema registreeritud kütuse käitleja. INNDEX OÜ andmetel oli müüjaks M OÜ.

1. M OÜ on maksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes.
2. M OÜ arved vastavad KMS § 37 sätestatud nõuetele. Arvete puhul on täidetud KMS § 37 lg 7 p 2 toodud nõuded, arvele on märgitud maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number. Märgitud on see käibemaksukohustuslase number, mille on Maksu- ja Tolliamet ise M OÜ-le väljastanud. Majanduslik sisu ei ole vale, sest tehingute sisuks oli kütuse müük.
3. Väärteomenetluses tuvastati, et kütuse üleandmise- ja vastuvõtmine toimus N & P AS kommertslaos, mistõttu osales kütuse üleandmise- ja vastuvõtmisel laopidaja, kes osutas kütuse hoiuteenust vedelkütuse seaduse § 61 lg 1 mõistes. Asja materjalidest ei tulene, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel (vt § 61 lg 3).
4. Eeltoodust tulenevalt on INNDEX OÜ tehingutes M OÜ-ga täitnud kõik käibemaksu mahaarvamiseks nõutavad tingimused ja sisulised nõuded.
5. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et N OÜ oli tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslane. Seega oli täidetud tingimus, et kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt.
6. Kaup on soetatud, s.o kütus on saadud. Seega on toimunud maksustatav käive. Täidetud on KMS § 29 lg 3 p 1 tingimus.
7. Soetatud kaup oli soetud INNDEX OÜ maksustatava käibe tekkimisega, sest kogu OÜ-lt N soetatud kütuse müüs INNDEX OÜ edasi.
8. Tegelik kütuse müüja on teada, sest M OÜ omas nõutavat tegevusluba kütuse müügiks, mille oli väljastanud Maksu- ja Tolliamet (edapidi ka MTA).

§ 191

lg 1 kohaselt kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud. Maksu- ja Tolliamet ei ole tuvastanud, et INNDEX oleks kütuse soetamisel vedelkütuse seaduse

§ 191lg 1 nõudeid rikkunud.

Arvestades tehingute suurust ei saa olla müüja teadmata, sest MTA-l on ülevaade kõikidest kütuse müüjatest ja MTA ei ole tuvastanud, et kütuse oleks müünud INNDEX-le kütuse müügiks tegevusluba mitteomav äriühing. Praeguse väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud, et INNDEX OÜ on kütuse soetamisel realiseerinud

§ 321koosseisu.

Seega pidi müüjaks olema registreeritud kütuse käitleja. INNDEX OÜ andmetel oli müüjaks M OÜ.

1. N OÜ on maksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes.
2. N OÜ arved vastavad KMS § 37 sätestatud nõuetele. Arvete puhul on täidetud KMS § 37 lg 7 p 2 toodud nõuded, arvele on märgitud maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number. Märgitud on see käibemaksukohustuslase number, mille on Maksu- ja Tolliamet ise N OÜ-le väljastanud. Majanduslik sisu ei ole vale, sest tehingute sisuks oli kütuse müük. 5
3. Väärteomenetluses tuvastati, et kütuse üleandmise- ja vastuvõtmine toimus N &P AS kommertslaos, K T kommertslaos ja M T kommertsloas, mistõttu osales kütuse üleandmise- ja vastuvõtmisel laopidaja, kes osutas kütuse hoiuteenust vedelkütuse seaduse § 61 lg 1 mõistes. Asja materjalidest ei tulene, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel (vt § 61 lg 3).
4. Eeltoodust tulenevalt on INNDEX OÜ tehingutes N OÜ-ga täitnud kõik käibemaksu mahaarvamiseks nõuatavad tingimused ja sisulised nõuded.
5. Alusetu ja tõendamata on väärteootsuses väidetu, et N OÜ ja M OÜ juhatuse liikmed ei tegelenud äriühingu juhtimisega, tegemist on variisikutega. Kogutud tõendid kohtuvälise menetleja järeldust ei kinnita.
6. Vaidlus puudub selles, et: 1) N OÜ oli äriregistrisse kantud osaühing, seega omas õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 järgi. 2) N OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslane ja omas nõutavad registreeringut ja numbrit. MTA kustutas N OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alles 30.11.2017.a otsusega nr 12.2-3/
7. 3) N OÜ-le oli väljastatud tegevusluba kütuse müügiks ja omas nõutavat registreeringut majandustegevuse registris.
8. Vaidlus puudub selles, et: 1) M OÜ oli äriregistrisse kantud osaühing, seega omas õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 järgi. 2) M OÜ oli registreeritud käibemaksukohustuslane ja omas nõutavat registreeringut ja numbrit. 3) M OÜ-le oli väljastatud tegevusluba kütuse müügiks ja omas nõutavat registreeringut majandustegevuse registris. Tegevusluba tarbimisse lubatud kütus müügiks anti alates 01.02.2017.a MTA 31.01.2017.a otsusega nr 12.2-7/00081-
10. INNDEX OÜ sõlmis
11. jaanuaril 2017.a kütuse ostu-müügilepingu N OÜ-ga. N OÜ nimel kirjutas lepingule alla digiallkirjaga juhatuse liige D K , mida tõendame esitatud lepinguga (lisa 1). INNDEX OÜ tuvastas ka D K isikusamasuse isikut tõendava dokumendi (ID kaart) abil ning tegi dokumendist foto, mida tõendame esitatud fotoga (lisa 2). Nimetatud ostu-müügilepingu lisa 1 sõlmiti 17.02.2017.a, mille allkirjastas digiallkirjaga N OÜ juhatuse liige T S (juhatuse liige alates 08.02.2017.a), mida tõendame lepingu lisaga (lisa 3) ning tuvastati tema isikusamasus ID kaardi abil, mida tõendame fotoga (lisa 4).
12. INNDEX OÜ sõlmis
13. juunil 2017.a kütuse ostu-müügilepingu M OÜ-ga. M OÜ nimel kirjutas lepingule alla omakäeliselt juhatuse liige J S . Juhatuse liikme isikusamasus tehti kindlaks ID kaardi abil, mida tõendame fotoga (lisa 5).
14. Riigikohus on haldusasjades korduvalt selgitanud, et millised on ostja kohustused müüja kontrollimisele käibemaksuseaduse alusel. Riigikohus lahendites nr-tega 3-3-1-29-03 ja 33-1-21-04 selgitas, et ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki. Need kõrgema kohtu seisukohad on kehtivad ka KMS § 29 tõlgendamisel. 34.

§ 191

lg 2 järgi kütuse soetaja on kütuse soetamisel kohustatud majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Menetlusalune isik on selle nõude täitnud, sest M OÜ ja N OÜ omasid kehtivat tegevusluba kütuse müügiks, mille väljastas MTA. 35. Menetlusalune isik leiab, et väärteootsuses toodud D K selgitus ei tõenda, et ta oli variisik ja ei tõenda, et N OÜ ei müünud INNDEX OÜ-le väljastatud arvetel märgitud kütust. Ta 6 selgitas, et tehingud äriühingus OÜ N toimusid teisi inimeste initsiatiivil ja ta andis ära enda ID kaardi.

§ 3

lg 1 järgi kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine. Seega on täiesti normaalne, et kütuse käitlemisega tegeleval äriühingul olid isikud, kes aitasid korraldada kütuse käitlemist äriühingus, sh viisid läbi kütusega seotud tehinguid. Ei saa eeldada, et isik nendest tehingutest midagi ei tea, kui on olemas dokumendid, mida isik on allkirjastanud. Üheks selliseks dokumendiks on OÜ N ja INNDEX vahel sõlmitud ostu-müügileping.

1. Kui isegi keegi kolmas isik kasutas D K ID-kaarti ning saatis N OÜ nimel e-kirju, toimus see ilmselgelt juhatuse liikme teadmisel ja nõusolekul. N OÜ sõlmis lepingud ladudega kütuse hoiustamiseks ja veoteenuse osutajatega kütuse toimetamiseks lattu. Seega oli isikute ring, kellega N OÜ tehingutesse astus, laiem ega piirdunud ainult menetlusaluste isikuga.
2. Usutav ei ole, et keegi annab oma ID kaardi kellegi kasutusse ega tunne huvi, mida sellega tehakse ja millised dokumente allkirjastatakse. Kuna isik oli juhatuse liige, siis võib põhjendatult eeldada, et isik andis on ID kaardi selleks, et N OÜ saaks tegeleda majandustegevusega ja teha vajalikke tehinguid. Keda D K selleks usaldas või keda selleks palkas, on OÜ N siseasi ja ei puutu tehingutesse OÜ-ga INNDEX. Lisaks tuleb märkida, et tehingute tegemiseks ei pidanud juhatuse liige isiklikult tehinguid läbi viima. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 121 lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, et N OÜ nimel tehtud kütuse müügitehingud ei oleks tehtud OÜ N nimel ja arvel ning väidetav muu isik oleks tegutsenud volituseta või juhatuse liikme heaks kiiduta.
3. Väärteomenetluses ei ole ütlusi võetud T S ega J S, mistõttu ei ole võimalik väita, et tegemist on variisikutega. Väärteootsuses ei ole selgitatud, et kuidas on võimalik, et väidetavalt variisikud oli kütuse käitlemisega tegeleva äriühingu juhatuses ja MTA ei näinud selles mingeid riske ja ohtu ning ei teinud midagi selleks, et neid riske maandada ja nõudnud müüjalt suuremat tagatise esitamist

§ 42lg 4 p-d 4 ja 5 alusel.

1. Euroopa Kohus
2. veebruari 2014 otsuses kohtuasjas C-18/13: Maks Pen EOOD sedastas, et Nõukogu
3. novembri
4. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb tõlgendada nii, et direktiiviga on vastuolus see, kui maksukohustuslane arvab maha tarnija esitatud arvetele märgitud käibemaksu, juhul kui – kuigi teenused on osutatud – ilmneb, et teenust ei osutanud tegelikult see tarnija ega selle tarnija alltöövõtja, eeskätt seetõttu, et viimastel ei ole vajalikke töötajaid, materjale ega vara, et nende teenustega seotud kulud ei ole nende raamatupidamisarvestuses dokumenteeritud ja et teatavaid dokumente tarnijana allkirjastanud isikute isikusamasus on ebaselge, juhul kui täidetud on kaks tingimust, nimelt, et nende asjaolude näol on tegemist maksudest kõrvalehoidumisega ja et kõiki maksuhalduri kindlaks tehtud objektiivseid asjaolusid arvesse võttes on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest, mis tuleb kindlaks teha eelotsusetaotluse esitanud kohtul. Seega on oluline eelkõige objektiivsete asjaolude alusel tuvastada, et ostja teadis või pidi teadma, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoidus müüja maksu tasumisest. Samuti peab tuvastama maksude tasumisest kõrvalehoidumise.
5. Väärteootsuses ei ole osutatud tõenditele, millega oleks tõendatud, et INNDEX või Ain Polma pidid teadma või teadsid, et N OÜ ja M OÜ tehingutega hoiduti kõrvale maksude tasumisest. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
6. märtsi
7. a otsuse asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74) punktis 16 on asunud järgmisele seisukohale: "Käibemaksupettusega saab olla tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid müüja 7 jätab arvel näidatud käibemaksu riigile tasumata. Selles olukorras tekib riigil nõudeõigus müüja vastu. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see tal ka võimalik. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust."
8. Samuti seaduslike esindajate kättesaamatus ei luba piirata INNDEX OÜ-l käibemaksu mahaarvamist. Euroopa Kohus selgitas, et see, et haldusmenetluse käigus ei olnud võimalik saada ühendust F või isikuga, kes on kantud äriregistrisse F direktorina, ei luba – kuna ühenduse võtmise katsed toimusid põhikohtuasjas arutusel olevatele tarnetele eelneval või järgneval perioodil – automaatselt järeldada, et majandustegevust ei toimunud tarnete tegemise ajal (Euroopa Kohtu otsus asjas C-277/14: PPUH Stehcemp sp. j. F S , J S , J S ). Lisaks müüja poolt tehingute kohta andmete esitamata jätmine või ebapiisavad andmed ei võimalda piirata INNDEX OÜ-l käibemaksu mahaarvamist, kuna väärteomenetluses saadud kõik käibemaksu mahaarvamiseks aluseks olevad dokumendid on nõuetekohased ja sisulised mahaarvamise nõuded on täidetud.
9. Alusetu ja tõendamata on väärteootsuses kohtuvälise menetleja väide, et N OÜ ja M OÜ ei tegelenud kütuse hulgimüügiga. Kohtuväline menetleja osutab otsuses nimetatud müüjate poolt esitatud kütuse aruannetele ja esitatud käibedeklaratsiooides sisalduvatele andmetele. Need andmed on esitatud MTA-le. Menetlusalused isikud neid andmeid ei näe, sest need ei ole avalikult kättesaadavad. Nimetatud äriühingud võisid müüa kütust tanklast või muul viisil, sh hulgi. Väljastatud tegevusluba kütuse hulgimüüki, sh müüki suuremates kogustes ja ladude kaudu ei välistanud ega piiranud. Väärteomenetluses ei ole vastupidist tõendatud.
10. Asjas kogutud tõenditega on vastuolus kohtuvälise menetleja väide, et M OÜ-l ja N OÜ-l puudus kütus, mida edasi müüa.
11. Väärteotoimikus on kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti, mis tõendavad kütuse omaniku vahetust K T AS laos, N & P AS laos ja AS M T laos. Aktide järgi N OÜ omandiõigus läks laos üle INNDEX OÜ-le. Omaniku vahetust kinnitas dokumentaalselt ladu. Väärteoprotokollist nähtub, et tunnistajana on ülekuulatud ainult M T AS juhatuse liige T R (vt 30.05.2018.a tunnistaja ülekuulamise protokoll). Temalt ei ole kütuse vastuvõtmise ja üleandmise kohta ühtegi küsimust küsitud.
12. Väärteomenetluses ei ole kogutud muid tõendid ladudes toimunud N OÜ kütuse liikumise kohta. Samas on menetlusaluste isikute valduses Maksu- ja Tolliameti poolt maksumenetluses kogutud järgmised tõendid: 1) AS K T väljatrükk laoarvestusest, millest nähtub N OÜ kütuse lattu hoiule võtmine kuupäevade ja koguste lõike (Lisa 9) perioodil 01.03.2017.a kuni 31.08.2017.a. Samas väljatrükist nähtub, et loast on kütus väljastatud INNDEX OÜ-le. 2) M T OÜ juhatuse liikme T R e-kiri 23.05.2018.a, milles ta teatas, et N OÜ bensiin ladustati mahutis nr 17 (lisa 10). 3) AS M T väljatrükk laoarvestusest, mis tõendab N OÜ kütuse liikumist M T AS laos ja selle lattu vastuvõtmist (lisa 11). 4) N & P AS väljatrükk laoarvestusest, mis tõendab N OÜ kütuse vastuvõtmist N & P AS lattu perioodil 01.01.2017.a kuni 02.04.2017.a (lisa 12).
13. Nimetatud tõendid tõendavad, et N OÜ hoiustas enne müüki enda kütuse K T AS laos, N & P AS laos ja AS M T loas. Nendes ladudes toimus omaniku vahetus kütuse müügitehingu tõtt. Kütus anti loast välja INNDEX OÜle või tema poolt edasimüüdud isikule.
14. K T AS ladu, N & P AS ladu ja AS M T ladu olid hoiuteenuse osutajad

§ 2

lg 1 pde 3 ja 6 mõistes, mida tõendame majandustegevuse registri väljatrükkidega (lisad 6-8).

§ 61

lg 1 kohaselt kütuse hoiuteenuse osutaja on kohustatud pidama laoarvestust ning selle Maksu- ja Tolliameti nõudmisel viivitamata esitama.

§ 61lg 3 järgi laoarvestuses peavad olema kajastatud kõik kütuse omaniku vahetused.

Hoiule antud kütuse võõrandaja peab hoiuteenuse osutajat omaniku vahetusest teavitama hiljemalt tehingule järgneva tööpäeva jooksul.

§ 61

lg 4 laoarvestust säilitatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise algdokumendi säilitamise kohta sätestatud nõuete kohaselt.

§ 61

lg 5 hoiuteenuse osutaja võib väljastada hoiul oleva kütuse ainult laoarvestuses kajastatud 8 kütuse omanikule või tema volitatud esindajale. Lisaks peavad kütuse hoiuteenuse osutaja laoarvestuse kajastuma

§ 61lg-s 2 nimetatud andmed kütuse hoiule võtmise kohta.

1. Eeltoodud tõendid tõendavad, et K T AS ladu, N & P AS ladu ja AS M T ladu võtsid lattu vastu kütuse N OÜ-lt. Laos toimus omaniku vahetus. Ladu väljastas kütuse INNDEX OÜ-le kui uuele omanikule. Seega kütuse väljastas ladu, mitte N OÜ. INNDEX OÜ lähtus ainult sellest, mida teatas talle ladu. Ladu kinnitas, et laos on N OÜ kütus ja ladu vormistas nõuetekohaselt kütuseomaniku vahetuse. Ladu on sisuliselt kauba garandiks. Seepärast ei oma mingit tähendust, mis arvab kohtuväline menetleja N OÜ kohta enne lattu kütuse toimetamist. INNDEX OÜ ja Ain Polma polnud nendest asjaoludest teadlik ega pidanudki seaduse järgi teadlik olema.
2. Väärteootsuses ei ole kohtuväline menetleja esile toodud asjaolusid, et K T AS ladu, N & P AS ladu ja AS M T ladu oleks N OÜ kütuse puhul rikkunud laoarvestuse nõudeid või et laoarvestuses sisalduvad valeandmed. Seega on asjas objektiivsed tõendid, mis tõendavad, et INNDEX OÜ sai kütuse N OÜ-lt. Hoiuteenuse osutaja kinnitas omaniku vahetuse ja kinnitas järelikult seda, et N OÜlt läks kütuse omandiõigus üle INNDEX OÜ-le. Väärteomenetluses ei ole tõendatud, et laos oli kütuse omanikuks keegi teine, sh tundmata kolmas isik. Kütuse olemasolu tõttu oleks väärteomenetluses olnud seda lihtne välja selgitada ja tõendada.
3. Kuna N OÜ paigutas kütuse enne müüki lattu, siis ta pidi ladudega suhtlema, sõlmima ladudega kütuse hoiuteenuse osutamise lepingu. Samuti tasuma laoteenuste eest. Väärteomenetluses ei ole nende asjaolude kohta tõendeid kogutud.
4. Väärteotoimikus on tõenditena aktid, mis tõendavad M OÜ kütuse omaniku vahetust N & P AS laos. Aktide järgi läks omandiõigus üle INNDEX OÜ-le. Aktile on allakirjutanud lao esindaja D. S või K. J . Nimetatud isikud ei ole kütuse vastuvõtmise ja ülendamise osas üle kuulatud. Samas need aktid tõendavad, et laos oli M OÜ kütus, mille omaniku vahetus toimus laos ja viimase osavõtul. Väärteotoimikus on saatelehed, mille järgi ladu väljastas kütuse INNDEX OÜ-le. Tegemist on saatedokumentiga, mis vormistatakse

§ 6lg-te 1 ja 2 alusel.

Tegemist on nõuetekohaste dokumentidega, mis tõendavad kütuse liikumist

§ 6lg 1 järgi.

Kütuse on välja andnud lao esindaja D. S või K. J .

1. Eeltoodust tuleneb, et kõikide tehingute puhul on kütuse üleandmist INNDEX OÜ-le kinnitanud ladu. Kuna INNDEX OÜ on saanud kütuse laost, siis ei ole võimalik väita, et müüja ei ole teada. Kui ladu osales kütuse üleandmisel, siis ka tema võib vastutada selle eest, sest tegemist oli ametliku vedelkütuse seadusest tuleneva laotoiminguga. Sellisel juhul saab käibemaksuseaduse KMS § 3 lg 1 ja § 11 lg 1 p 1 järgi müüjaks pidada ladu, kellel käive tekib kauba üleandmisest. KMS § 11 lg 1 p 1 järgi käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine. Sarnast juhtumit arutas Riigikohus asjas nr 3-3-1-63-
2. Riigikohus selgitas oma otsuses, et kuigi kohtud on leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa lubada, kuna arvetel ei ole ostja nimi õige, on see puudus kõrvaldatav. Ainuüksi käibemaksupettuse toimepanemise fakt ei saa piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust seoses tehinguga, mille ehtsust on maksuhaldur tuvastanud. Käibemaksuga maksustamisel ei saa olla karistavat iseloomu.
3. Sellele asjaolule ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tähelepanu pööratud. MTA ei ole põhjendanud, et miks ei võinud käibemaksuseaduse tähenduses olla kauba müüjaks ladu olukorras, kui MTA leiab, et müüjaks ei olnud N OÜ või M OÜ. Käibemaksuarvestus INNDEX OÜ jaoks ei muutu sõltuvalt sellest, kes on kauba üleandja.
4. Seepärast ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja väitega, et kütuse müüjaks oli tundmatu kolmas isik. Asjas on tuvastatud, et kauba üleandmine toimus ladudes ja viimase osalusel.
5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis 9 kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (VTMS § 110 p-d 13) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (VTMS § 74 lg 1 p 8). (Vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.) Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna.
8. Väärteoprotokollis esitatud tõendite loetelus ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks arvestanud väärteotoimikus olevate tõendite ja asjaoluga, et N OÜ ja M OÜ oli kütuse enne müüki paigutanud lattu ning müügitehingu tegemisel toimus laos kütuse omaniku vahetus. Väärteoprotokollile esitatud vastulauses kaitsja tõi välja, et asja materjalidest nähtub, et kütuse üleandmise- ja vastuvõtmine toimus K T AS, M T AS ja N & P AS kommertsladudes, mistõttu osales kütuse üleandmise- ja vastuvõtmisel laopidaja, kes osutas kütuse hoiuteenust vedelkütuse seaduse § 61 lg 1 mõistes. Väärteoasja materjalidest ei tulene, et kütuse hoiuteenuse osutaja tegevuses oleks tuvastatud nõuete rikkumisi teenuse osutamisel ja omanike vahetuste vormistamisel (vt § 61 lg 3).
9. Vaidlustatud väärteootsuses ei ole menetlusaluse kaitsja poolt esitatud asjaolusid käsitletud. Samuti puudub tulenevalt VTMS § 74 lg 1 p-st 8 põhjendus, miks nimetatud faktiline asjaolu võimaldab teha järelduse, et N OÜ-l ja M OÜ-l puudus kütus ja nad ei saanud olla kütuse müüjaks INNDEX OÜ-le. Seega vaidlustatud otsuse tegemisel on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Olulised faktilised asjaolud on jäetud tuvastamata ja olulised tõendid on jäetud kogumata ning see rikkumine mõjutab vaidlustatud otsuse sisu.
10. Menetlusalused isikud leiavad, et KrMS § 7 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. KrMS § 7 lg 3 järgi kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtuväline menetleja ei ole kõrvaldanud kahtlus, et N OÜ-l ja M OÜ-l oli kütus, mida hoiustas ladudes ja andis laopidaja vahendusel üle INNDEX OÜ-le.
11. Menetlusalused isikud leiavad, et käesolevas asjas ei oma mingit tähendust asjaolu, millise vedelkütusesertifikaadiga N OÜ ja M OÜ kütuse lattu paigutasid. Samuti pole asjassepuutuv, kas ja kuidas see kütus lattu toimetati. INNDEX OÜ ei oma mingit puutumust nimetatud asjaoludega, sest INNDEX OÜ omandas kütuse, kui see oli laos ja sai ta kütuse kätte laost. Ladu garanteeris selle, et kütus on laos olemas ja kütuse on nõutele vastav.
12. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas on asutud seisukohale, et kauba päritolu kohta andmete puudumine ei luba piirata ostjal käibemaksu mahaarvamist. Riigikohus lahendi 33-1-49-14 punktis 19 selgitas, et üksnes asjaolu, et arvel märgitud äriühingul puudus reaalne majandustegevus ning puudusid kauba päritolu tõendavad dokumendid, ei ole hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamiseks piisav. Need asjaolud iseloomustavad tehingu teise poole (müüja) käitumist (vt RKHK otsused haldusasjades nr 3-3-1-32-09, nr 3-3-1-7409 ja nr 3-3-1-38-12).
13. Menetlusalused isikud ei vastuta kütuse müüja majandustegevuse eest. Riigikohus lahendi 3-3-1-82-12 punktis 16 selgitas, et ostja ei vastuta müüja tegevuse õigusvastasuse eest /---/ maksustamise seisukohast ei oma tähtsust kas müüja poolt pakutava kauba nö päritolu on õiguspärane või mitte.
14. Menetlusalused isikud eespool juba märkisid, et INNDEX OÜ täitis nõuetekohaselt hoolsuskohustuse, sest tuvastas juhatuse liikme isiku ning dokumendid allkirjastas juhatuse liige. Seega täiendavat kontrolli läbi viia ei olnud vajalik. Käibemaksuseadus ja

seda ei nõua.

1. Leian, et tasumine kolmandale isikule on lubatud rahalise kohustuse täitmise viis. Riigikohus on nentinud, et maksuõiguslikult ei ole midagi taunitavat selles, kui müügilepingus lepitakse kokku, et ostja tasub kogu ostuhinna või osa sellest müüja 10 kohustuste katteks kolmandatele isikutele (Riigikohtu lahend 3-3-1-89-10, p 7). Kolmanda isiku poolt faktooringu pakkumine ei ole seadusega keelatud ja faktooringut on mitut liiki.
2. Käibemaksuarvestust rahalise kohustuse täitmine ei mõjuta, sest käibemaksu mahaarvamiseks ei pea olema kauba või teenuse eest tasutud. Leian, et seaduses lubatud toiminguid ei saa taandada maksude hoidumise kavatsusele. Kui on toime pandud pettus, siis tuleb seda Maksu- ja Tolliametil tõendada. Sellised tõendeid ei ole kohtuväline menetleja väärteomenetluses kogunud.
3. Käibemaksuarvustuse seisukohast ei oma ka tähtsust, kuidas INNDEX OÜ tasus teistele kauba müüjatele, sest tasumine toimub müüja esitatud tingimustel. Ostja saab enda initsiatiivil vastastikuseid ja samaliigilisi kohustusi ainult tasaarvestada VÕS § 197 alusel. INNDEX OÜ tasus nii nagu seda nägi ette leping või müüja poolt ette antud juhis/teatis.
4. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 91 lg 2 kohaselt kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Praegu soovis müüja, et rahaline kohustus täidetakse raha tasumisega kolmanda isiku arvelduskontole. Seepärast ei saa kuidagi sellisel viisil rahalise kohustuse täitmine viidata arvel kajastatud osapoolte vahel tehingute mittetoimumisele.
5. Samuti märgin, et VÕS § 164 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Loovutamise korral tuleb kohustus igal juhul täita uuele võlausaldajale. Ostjal seaduse kohaselt puudub võimalus valida, kas lepingu alusel tasuda uuele või vanale võlausaldajale.
6. Oluline ka tähele panna, et rahalise kohustuse täitmisel kolmandale isikule ei muutu müüja ning ei ole oluline, kas raha saaja on käibemaksukohustuslane või kütuse tegelikuks müüjaks, sest käibe tekkimine tehakse kindlaks kauba üleandmisega, mitte aga raha tasumisega.
7. INNDEX OÜ ja Ain Polmal puudusid andmed selle kohta, mis võis olla N OÜ või M OÜ eesmärk rahade kandmisel kolmandatele isikutele. Tegelikuks müüjaks oli N OÜ või M OÜ. Ka laod võtnud nendelt äriühingutelt saabunud kütuse lattu vastu ja aktsepteerisid omaniku vahetust.
8. Väärteomenetluses ei ole tõendamist leidnud, et N OÜ ja M OÜ müügitehingutega seoses esitatud arved ja saatelehed ning muud dokumendid ning andmed ei kinnita tehingute toimumist kokkulepitud tingimustel ja mahus, sest dokumendid on puudulikud, sisaldavad valesid andmeid ega ole usaldusväärsed. Tegelikult kõik dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõutele. Arvete puhul on täidetud kõik KMS §-s 37 sisalduvad nõuded. Kütuse kohta vormistatud dokumendid vastavad

§ 6sätestatud nõuetele.

Samuti arvete puhul on täidetud raamatupidamise seaduse §-s 7 toodud nõuded. Väärteomenetluse otsuses ei ole kohtuväline menetleja ei ole toonud välja ühtegi dokumentides sisalduvat puudust või vormiviga.

1. Menetlusosalise vormistatud ostu-müügilepingud ei ole fiktiivsed. Sõlmitud ostumüügilepingud vastavad kütuse valdkonnas rakendatavatele praktikale. Selles lepingus kunagi ei fikseerita konkreetseid kokkuleppeid müüdavate kütusekoguste ja hindade kohta. Tegemist on raamlepinguga, milles pooled lepivad kokku, et kütusemüügitehingute tegemise ja tehingute üldised tingimused. Lepingu leppisid pooled kokku kauba tarnetingimused (tarneaeg ja -koht) ning kauba spetsifikatsioon, hind ja maksetähtaeg lepitakse poolte vahel tellimuse sõlmimisel. Leping näeb ka ette, et Tellimus võib olla suuline, kirjalik või elektrooniline. Sarnaste tingimusega vedelkütuse müügilepingu sõlmis INNDEX OÜ teiste kütuse müüjate ja ostjatega. INNDEX on tegutsenud kütuse valdkonnas juba üle 10 aasta. Rõhutan, et selliste lepingute sõlmimine oli INNDEX OÜ jaoks tavapärane praktika kogu majandustegevuse kestel.
2. Konkreetsete kütusepartii ostutehingus lepivad pooled kokku igakord eraldi, sest kütuse hind turul on pidevalt muutuv. Samuti sõltub ostetav kogus sellest, kas INNDEX OÜ-l on 11 olemas potentsiaalne ostja soetatud kütuse kogusele. INNDEX OÜ teenis tulu kütuse müügist tanklast ja hulgitehingute puhul ostu- ja müügihinna vahest.
3. Selgitan, et kütuse tehingute puhul on tavapärane, et tehingu toimumist tõendab ja tingimusi saatedokument (

§ 6

lg-d 1 ja 2) ja arve (KMS § 37) ning kauba eest tasumine, samuti kauba üleandmise akt, kui kaup antakse üle laos ja laopidaja osavõtul. Muude dokumentide koostamist ja säilitamist seadus ei nõua. Arvestades ka nende tehingute intensiivsust ja mahtu, siis on selge, et juba eelnimetatud dokumentide säilitamine on ettevõtjatele piisavalt koormav. Seaduse järgi võib kütuse ostutehinguid teha ainult majandustegevuse registrisse kantud kütuse müüjaga, s.o ostja saab eeldada, et riik on loonud usaldusväärse keskkonna kütuse tehingute tegemiseks - tehingupartnerid on MTA poolt kontrollitud ja neile on määratud piisavad tagatised tekkivate maksukohustuste täitmiseks.

1. Eeltoodust tulenevalt on arvetest ja muudest dokumentidest nähtuvad andmed tehingute kohta, millest selgub tehingute hind, kütuse liik ja kogus. Samuti andmed selle kohta, kus toimus kütuse üleandmine ja vastuvõtmine. Kõik dokumendid on vormistatud korrektselt ja need vastavad vormilt ning sisult seaduses kehtestatud nõuetele. Nende dokumentide alusel on kõik faktilised asjaolud kontrollitavad. Väärteootsusest ei selgu, milliste maksuarvestuse õigsust mõjutavate faktiliste asjaolude tuvastamine on kohtuvälisele menetlejale olnud raskendatud või võimatu.
2. Menetlusalused isikud on käitunud tehingute tegemisel heauskselt. Väide tehingupartnerite probleemsusest ei vasta tõele. Siinkohal tuleb arvestada, et mõlemad äriühingud omasid kütuse müügiks nõutavat tegevusluba. Kütuse müügiks sätestab vedelkütuse seaduse müüjale kõrgendatud nõuded. 76.

§ 2

lg 1 p 3 kohaselt kütuse käitlemine on tarbimisse lubatud kütuse müük või müügiks pakkumine (edaspidi müük), vedu, hoiuteenuse osutamine ja ladustamine ning kütuse import, eksport ja tootmine. Tulenevalt

§ 3

lg-st 1 kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine. 77.

§ 13

lg 1 järgi tegutsemisel ühel või mitmel järgmistest tegevusaladest on nõutav tegevusluba 1) kütuse import; 2) kütuse eksport; 3) kütuse müük; 4) kütuse hoiuteenuse osutamine.

§ 14

lg 1 kohaselt esitab ettevõtja Maksu- ja Tolliametile registreerimistaotluse, milles peavad sisalduma muuhulgas: äri- või muu tegevusplaan, mis sisaldab ka isiku maksimaalset kütuse müügi käivet ühes kalendrikuus, kui isik soovib tegeleda kütuse müügiga (p 6); andmed ja dokumendid, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele (p 7). 78.

§ 15

lg 1 järgi registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt majandustegevuse registri seaduse tähenduses on registreerimismenetlust teostavaks haldusorganiks Maksu- ja Tolliamet. 79.

§ 3

lg 3 kohaselt kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. 80.

§ 41

kohaselt kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lõikes 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud. 81.

§ 42

lg 2 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on 100 000 eurot.

§ 42

lg 4 annab maksuhaldurile õiguse maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist ja

§ 42

lg 5 võimaldab maksuhalduril isiku taotluse alusel vähendada tagatist kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isikul ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse 12 rikkumist ning isiku ega tema juhtimis- ega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega käesoleva seaduse rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga. Riigikohus on lahendi 3-3-1-72-16 punktis 17 selgitanud, et vähendatud tagatisega kui soodustusega kütuse käitlemiseks on seaduse kohaselt õigustatud eelkõige laitmatu maine ja maksukäitumisega isikud. Laitmatu maksukäitumine tähendab ka kaasaaitamiskohustuse täitmist. 82.

§ 7lg 1 kohaselt kütusemüüja esitab iga kuu 15.

kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile aruande tema poolt eelmisel kalendrikuul käideldud kütuste ja nende jääkide kohta.

1. Riigikohus on lahendis 3-4-1-24-11 sedastanud, et "uue regulatsiooni kehtestamise eesmärgiks oli tagada maksupettuste vähenemine ja soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Maksupettuste vähendamine parandab vedelkütuse tehingutest tasumisele kuuluvate maksusummade riigieelarvesse laekumist. Tegemist on avalikust huvist lähtuva eesmärgiga. Maksupettuste toimepanemine kütuseturul kahjustab seadusekuulekate ettevõtjate huve, kes on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksu tasumata jätmisega saavad ebaseadusliku konkurentsieelise".
2. Riigikohus on lahendis 3-3-1-49-14 sedastanud, et "tagatise kehtestamise esmaseks eesmärgiks on tagada kütuseturul toimuvatelt kütusetehingutelt käibemaksu tasumine. Kuid tagatise eesmärgiks on ka tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada ausat konkurentsi kütuseturul. Äriühingu käibemaksukohustuse suurus oleneb otseselt maha arvatava sisendkäibemaksu ulatusest, kusjuures käibemaksukohustuse suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada maksukohustuslase kõiki tehinguid, mitte üksnes tehinguid kütusega.".
3. Vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 895SE, millega toodi Vedelkütuse seadusesse kohustuslik käibemaksutagatise süsteem, seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga peaks oluliselt tõhustuma vedelkütuse seadusega sätestatud nõuete sisuline kontroll kütuseturu osaliste üle. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt hakkab kõiki registreeringutaotlusi (registreering on

iga nõutav kütuse impordi, ekspordi, müügi ja hoiuteenuse osutamiseks) menetlema MTA, kellel on muuhulgas vastav pädevus ja kogemus maksupettuste avastamisel ja ennetamisel. Tagatise algtaseme määramise üks eesmärkidest on vähendada kütusemüüjate arvu, kusjuures ära peaksid kaduma nn „riiulifirmad“ ja ka sellised ettevõtted, mis ei ole loodud ettevõtlusega tegelemiseks. 86.

§ 42lg 4 sätestab alates 7.

juulist 2012 kehtivas redaktsioonis järgmist: "Maksu- ja Tolliametil on õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt suuremat tagatist, sealhulgas vaadata üle juba määratud tagatis, lähtudes eelkõige: 1) tekkida võivast käibemaksukohustusest; 2) äri- või muust tegevusplaanist; 3) maksevõimelisusest ja maksude tasumise tähtaegadest kinnipidamisest; 4) kogemusest kütuse käitlemise valdkonnas; 5) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning äripartnerite ärialasest reputatsioonist, samuti isiku esitatud käesolevas lõikes nimetatud andmete ja dokumentide usaldusväärsusest ja tõepärasusest; 6) isiku ja tema juhtimis- ja kontrollorgani liikmete poolt toime pandud maksuseaduste, tollieeskirjade ja käesoleva seaduse rikkumise juhtumitest; 7) esitatavatest andmetest ja dokumentidest, mis tõendavad vastavust käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud nõuetele. 87. Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 228SE seletuskirjas märgiti, et "[---] andmaks maksuhaldurile õigus asuda vajadusel juba esitatud ja aktsepteeritud tagatist muutma, oluline on seejuures sätestada ka tagatise suurendamise õigus. Praktikas on teatud juhtudel tõusetunud vajadus vähendatud tagatist uuesti tõsta ka väljaspool tagatise uuendamise menetlust – näiteks olukorras, kus isikuga seotud riskid või muud tagatise vähendamise aluseks olnud asjaolud muutuvad esitatud tagatise kehtivuse ajal. Lõikes sätestatakse ka maksuhalduri õigus nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente lisaks sätestatule, täiendus võimaldab maksuhalduril saada lisainformatsiooni ka juba määratud tagatise ümbervaatamiseks" (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-72-16). 13 88.

§-st 42 ja § 15 tuleneb, et maksuhaldur on ulatuslikud volitused tagatise ja ümbervaatamiseks ja majandustegevuse registris registreeringu peatamiseks ning kustutamiseks.

1. INNDEX OÜ ja Ain Polma heauskselt tuginesid tehingute tegemisel majandustegevuse registri kandele ja eeldasid selle õigust ning uskusid, et N OÜ ja M OÜ on Maksu- ja Tolliameti silmis usaldusväärne kütuse kätleja ning puudub mistahes oht temaga tehingutesse astuda, sest eeldatavalt on Maksu- ja Tolliamet taganud käibemaksukohustuse täitmise võimaliku käibemaksupettuse ohu korral.
2. Maksu- ja Tolliameti kohustus on määrata tagatis ja registreerida kütuse käitleja tähendab ka kohustust kontrollida registreerimiseks taotluse esitanud isikut ja registrisse kantud kütuse käitlejat ja ümber vaadata varem määratud ning esitatud tagatise suurus. Maksu-ja Tolliametil on kohustus ja võimalused pidada kütuse käitlejate kohta registrit ja hoolitseda nende registrisse kantud andmete eest nii, et see oleks usaldusväärne. Samuti oli Maksu- ja Tolliametil kohustus ja võimalused hoolitseda selle eest, et õige tagatise suuruse määramisega oleks tagatud kütuse müüja käibemaksukohustuse täitmise ja vähendatud selle kütuse käitleja poolt võimaliku käibemaksupettuse toimepanemise ohtu.
3. Arvestades kütuse müüjatele kehtestud registreerimise nõudeid ja tegutsemiseks kohustuslikku käibemaksutagatise esitamise nõuet ning Maksu- ja Tolliameti eelnimetatud kohustusi ja võimalusi, ei saa ostja hoolsuskohustuse ulatus olla samaväärne muude tehingutega, millele ei ole samaväärseid käibemaksukohustuse täitmist tagavaid nõudeid kehtestatud. Nagu INNDEX OÜ eespool märkis, on kütuse tehingute puhul tehingupartneri suhtes tavapärasest kõrgem usaldus, mis tuleb kütuse käitlejatele kehtestatud nõuetest (tegevusloa ja registreeringu kohustus, käibemaksu tagatise esitamise kohustus). Kui Maksu- ja Tolliamet oleks teostanud riiklikku järelevalvet õigeaegselt ning M OÜ ja N OÜ majandustegevuse registrist kustutanud, siis ei oleks INNDEX OÜ saanud nende osaühingutega tehingutesse astuda, kuivõrd

§ 191ei luba kütust soetada isikult, kellel nõutav registreering puudub.

INNDEX OÜ-l oli õiguspärane ootus usaldada majandustegevuse registri andmeid tehingusse astumisel N OÜ-ga ja M OÜ-ga. Lisaks müüdi kütus kütuse hoiustamise teenust osutavate ladude kaudu, kes tagasid kütuse olemasolu ja selle nõuetekohasuse. 92. INNDEX OÜ täitis enda hoolsuskohustuse seadusega nõutavas mahus. Maksu- ja Tolliamet ei saa panna kauba ostjale täiendavaid kohustusi, mis ei tulene seadusest ja takistavad käibemaksu mahaarvamist olukorras, kus mahaarvamiseks on kõik sisulised nõuded täidetud. 93. Praegusel juhtumil ei ole tõendatud, et INNDEX OÜ ja Ain Polma oleksid toimepannud süüteo kaudse taotlusega. Asjaolu, et tehingupartnerite majandustegevus lõpeb käibemaksukohustuslase registrist kustutamise ja kütusemüügi tegevusloa peatamisega, ei tõenda kaudse taotluse olemaolu, sest need asjaolud on leidsid aset mitmeid kuid pärast tehingute toimumist. 94. INNDEX OÜ ei saanud ka käibemaksu mahaarvamisest mingit eelist, sest ta tasus kauba eest müüjale müügihinna koos käibemaksuga. Kui piirata INNDEX OÜ-l käibemaksu mahaarvamist, siis suureneb käibemaksu summa võrra kauba soetamismaksumus ning tekitab INNDEX OÜ-le otsese majandusliku kahju, kuivõrd INNDEX OÜ ei saanud kauba müügil sellise ostuhinna suurendamisega arvestada. 95. Kütuse päritolu ei mõjuta kuidagi käibemaksuarvestust ja selle õigsust. Olen ka selgitanud, et kütus saamisel laost ei ole võimalik väita, et müüja ei ole teada, sest kauba käive tekib kauba üleandmisest. Kauba üleandjaks saab olla sõltuvalt asjaoludest ladu või müüja. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud menetlusaluste isikute poolt KMS § 29 lg 1 p 3 rikkumist. 96. Kokkuvõtvalt olen kindlal seisukohal, et väärteomenetluses tuvastatud asjaolude valguses ei ole võimalik kuidagi jaatada seda, et INNDEX ja AIN POLMA on oma tegevusega realiseerinud MKS § 1531 lg-te 1 ja 2 koosseisu, st on esitanud Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid. INNDEX ja AIN POLMA ei ole käibemaksuseaduse nõudeid kaudse taotlusega rikkunud. Nad ei ole osalenud maksupettuses ega seda toimepannud. 14 Taotlused 1. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.01.2019.a otsus Ain Polma väärteoasjas nr 930017000627 MKS § 1531 lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.01.2019.a otsus järgi Inndex OÜ (registrikood 10774375) väärteoasjas nr 930017000627 MKS § 1531 lg 2 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3. 3. Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotleme alternatiivselt vähendada Maksu- ja Tolliameti 04.01.2019.a otsusega väärteoasjas nr 930017000627 MKS § 1531 lg 1 järgi Ain Polmale määratud karistust 100 trahviühiku võrra ja MKS § 1531 lg 2 järgi INNDEX OÜ määratud karistust 19 000 euro võrra. 4. Uurida kohtuistungil kõiki väärteotoimikus olevad dokumentaalseid tõendeid ja kuulata üle kõik tunnistajad. 5. Võtta tõenditena vastu kaebuse lisas esitatud dokumentaalsed tõendid, sh ostumüügilepingud ja fotod (lisa 1-5), millega kaebaja tõendab juhatuse liikmete isikusamasuse tuvastamist ja lepingute allkirjastamist nende isikute poolt. 6. Võtta tõenditena vastu kaebuse lisas esitatud dokumentaalsed tõendid:

1. a)AS K T väljatrükk laoarvestusest, millest nähtub N OÜ kütuse lattu hoiule võtmine kuupäevade ja koguste lõike (lisa 9) perioodil 01.03.2017.a kuni 31.08.2017.a. Samas väljatrükk tõendab, et laost on kütus väljastatud INNDEX OÜ-le.
2. b)M T AS juhatuse liikme T R e-kiri 23.05.2018.a revidendile, milles ta teatas, et N bensiin ladustati mahutis nr 17 (lisa 10).
3. c)AS M T väljatrükk laoarvestusest, mis tõendab N OÜ kütuse liikumist M T AS laos ja selle lattu vastuvõtmist (lisa 11).
4. d)N & P AS laoarvestuse väljatrükk, mis tõendab N OÜ kütuse vastuvõtmist N & P AS lattu perioodil 01.01.2017.a kuni 02.04.2017.a (lisa 12).
5. e)Majandustegevuse registri väljatrükk, millega tõendame, et K T AS tegevusalaks oli kütuse hoiuteenuse osutamine (lisa 6).
6. f)Majandustegevuse registri väljatrükk, millega tõendama, et M T AS tegevusalaks oli kütuse hoiuteenuse osutamine (lisa 7).
7. g)Majandustegevuse registri väljatrükk, millega tõendame, et N & P AS tegevusalaks oli kütuse hoiuteenuse osutamine (lisa 8). 7. Kuulata tunnistajana kohtuistungil üle:
8. a)K T AS töötaja V S, kes saab anda ütlusi selle kohta, et K T laos oli hoiule võetud N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleandmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata AS K T AS kaudu aadressil XXX, XXX.
9. b)N & P AS töötaja K J (isikukood XXX), kes saab anda ütlusi selle kohta, et N & P laos oli hoiule võetud M OÜ ja N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleadmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata N & P AS kaudu aadressil XXX, XXX
10. c)N & P AS töötaja D S (XXX), kes saab anda ütlusi selle kohta, et N & P laos oli hoiule võetud M OÜ ja N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleandmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata N & P AS kaudu aadressil XXX, XXX
11. d)AS M T juhatuse liige T R (isikukood XXX), kes saab anda ütlusi selle kohta, et M T laos oli hoiule võetud N OÜ kütus, laos toimus omaniku vahetus ja samuti kütuse üleandmise ja vastuvõtmise dokumentide allkirjastamise kohta. Tunnistajale saab kutse saata AS M T kaudu XXX XXX 15 8. Mõista Eesti Vabariigilt Ain Polma ja INNDEX OÜ kasuks välja valitud kaitsjale väärteomenetluses ja maakohtu menetluses makstud tasu. Valitud kaitsjale makstud tasu tõendavad dokumendid esitab kaitsja kohtumenetluse käigus. Kohtuistungil märkis kaebuse esitaja kaitsja, et jääb esitatud kaebuse juurde ja lisas, et väärteootsuses ei ole viidatud konkreetsetele arvetele, mis on konkreetsed tehingud, millest summa on kokku arvutatud ning mis on menetlusalusele isikule ette heidetud. Inndex OÜ nimetatud perioodidel nimetatud äriühingutega tehinguid väga palju ja nendest dokumentidest, otsustest ei nähtu konkreetseid arveid, millele peaks konkreetseid vastuväiteid esitama. Ei ole viidatud mitte ühelegi arvele ja ei ole teada, kuidas see summa kokku arvutatud on. Sisendkäibemaksu arvutamise aluseks on arve KMS § 35 järgi. On öeldud, et on esitatud valeandmeid, aga pole teada, mis arvetes. Tunnistaja D K selgitas, et 2017 jaanuaris või veebruaris tegi N OÜ talle tööpakkumise, kuid enda sõnul ta mitte millegagi N OÜ-s ei tegelenud. Enda sõnul kohtus ta T S ning nad rääkisid raha teemal, kuna ta pidi saama N OÜ-s töötamise eest raha. N OÜ juhatuse liikmeks ta ei tea, kuidas ta sai, andis selleks oma dokumendid. Mäletab, et käis notari juures, kui teda N OÜ juhatuse liikmeks ja osanikus vormistati. Notaris käis üksinda ja see toimus Tartus. Tartusse mineku korraldus ei tulnud T. Ta täpselt ei mäleta, kellele ta enda isikut tõendava dokumendi andis. Samuti ei mäleta ta, kas see oli naisterahvas või meesterahvas. Samuti on ta avanud N OÜ nimele krediidikonto. Enda sõnul on ta saanud N OÜ juhatuse liikmeks olemise eest ka tasu. Perioodil veebruar-aprill 2017 ta volitust N OÜ esindamiseks kellelegi andnud ei ole ning ei ole ka ise saanud mingeid volitusi tehingutes osalemiseks. Tema isiklikult ühtegi tehingut ei teinud, kuna tal ei olnud dokumente ning ta isegi ei tea, kuidas seda tehakse. Enda sõnul käis ta ühe naisterahvaga N tanklas. Sõitis sinna lihtsalt kohale ja uuris. Tankla asus kuskil Tartu kandis. Suhtles ka tankla töötajaga, selles osas, et mida vaja tellida oli, kas toiduaineid või mingit muud tavalist kaupa. Üks kord käis ta sõlmimas lepingut kütuse ostuks ja müügiks, aga ei mäleta, mis firmaga lepingu sõlmis. Lepingu sõlmimisel ta enda isikut tõendavat dokumenti ei esitanud, kuna tal ei olnud seda. Käis kohtumas ka mingis kütuseterminalis, aga ei mäleta millises täpsemalt. Talle öeldi, et sinna on vaja sõita, aga mis seal oli, ta ei tea. Midagi ta allkirjastas seal. Mingeid dokumente ta digitaalselt allkirjastanud ei ole. Ta oli nõus seal töötama nendel tingimustel, kuna öeldi, et saab head raha, kui ta aga raha ei saanud, siis sai aru, et tegemist on pettusega. T S on kohtunud 1-2 korda, kuid tema talle töökorraldusi ei andnud. Enda sõnul ei ole ta äriühingu osanikuks saamiseks kellelegi midagi maksnud ega ka müünud. Tunnistaja V S selgitas, et töötab K terminalis laojuhataja ametikohal. Tema tööülesandeks on laoarvestuse pidamine, kauba vastuvõtmine dokumentide järgi, aruandlus tolli ees ja klientidele arvete koostamine ja muud jooksvad küsimused. Tunnistaja sõnul tegeleb K T laopidamisega ning võtab kauba vastu, hoiustab ja väljastab. Tema sõnul oli sõlmitud leping ka N OÜ-ga, kes üldjuhul meili teel teavitas, kui neil oli soov tuua kaupa sisse. Selleks saatsid meili teel saatelehe ja kui kaup tuli, siis autojuhil oli saateleht ka kaasas. K terminaal kontrollib esmalt saatedokumente, siis koguseid, mis on auto peal ja lõpuks võtavad kauba vastu. Sertifitseerivad kauba ja siis annavad kogused välja. Üldjuhul kõik saatelehed kirjutatakse alla nende poolt, sissetulevad saatelehed saadavad näiteks kliendile ja siis edaspidi lähtuvad sellest, mida neile kauba omanik ütleb, kas väljastavad kauba või siis müüvad seda. Kütuse ladustamiseks on neil tegevusluba, mille väljastab maksuamet. Kohtuistungil näidati tunnistajale tabeleid, milles viidati alusdokumentidele. Tunnistaja sõnul on alusdokumendid saatelehed vastavalt vedelkütuse seadusele. Saatelehed on tunnistaja sõnul autojuhtidega kaasas, kuid neil on olemas ka meilitsi digitaalselt allkirjastatud saatelehed. Tema sõnul saatis N saatelehed meili teel. Kütus nende lattu tuli autotranspordiga, mille tellib kauba omanik. Tema sõnul kauba toomine lattu on täiesti tavapärane ning midagi ebatavalist selles ei ole. N-ga oli neil sõlmitud ka leping kuupäevaga 08.02.2017 ning lepingu sõlmijaks oli D K. Tegemist on tavalise naftasaaduste laolepinguga, ilma lepinguta teenuseid nad ei osuta. Leping on käsitsi allkirjastatud, mitte digitaalselt, kuna juhatus keelab sõlmida lepinguid digitaalselt, sest nad tahavad, et inimesed tuleksid kontorisse, et siis koostööd alustada. D K kohtus tunnistaja isiklikult ise. Ta käis 16 üksinda lepingut sõlmimas. Lepingu sõlmimisel tuvastas ta D K isikusamasuse ning küsis selleks dokumenti, millest tegi koopia. Ta mäletab, et N käis ka veel üks proua hiljem, T S. Ka tema dokumendist tegi ta koopia. T tuli natukene hiljem, täpselt ei mäleta, ta tuli kindlasti hiljem ja ta tuli ka eraldi, ta tuli ilma D , ta tuli üksi eraldi. Kuidas nad omavahel kokku leppinud olid, seda ta ei oska öelda. Tunnistaja kirjeldas, et kui autod jõuavad nende terminali, siis annavad autojuhid dokumendid operaatorile, mis neil kaasas on. Siis suunatakse autod mahalaadimise estakaadile, kus nende operaator ronib autole ja kontrollib sektsioone, et kogused oleksid õigel tasemel. Kuna nad töötavad naftasaadustega iga päev, näevad nad oma silmaga kohe, kas kütus on puhas või on midagi ebatavalist, kas värviga või mingi lõhnaga. Kui on mingi kahtlus, siis kutsuvad nad labori kohale, kes võtab proovid, teeb täiendava analüüsi, kas on mingi väävel või midagi muud. Kui sektsioonid autos on kontrollitud visuaalselt, kogused ja tasemed korras, siis mõõdavad temperatuuri ja tihedust. See on kogu mõõtmine ja siis nad ühendavad autod ja pumpavad kütuse lattu. Kui on päeva jooksul kõik autod vastu võetud, siis kutsuvad labori, kes võtab sellest mahutist proovi ja nemad tellivad sertifikaadid. Üldjuhul nad tellivad sertifikaadid, sest neil on niimoodi lihtsam tööd teha. Samuti see kaup, mis neile lattu liigub on varustatud sertifikaadiga, mis on saatelehte peal olev number. See on nõutav ja peab olema kooskõlas seadusega. Nad võivad väljastada ka kliendi serdiga, aga üldjuhul teevad nad sertifikaadid ise, sest siis on kindel, et kütuse kvaliteet on korras. Tunnistaja selgitas, et laos toimub omaniku vahetus nii, et kui neil on olemas kogused ja sertifikaadid, siis saadavad nad kliendile meili ja kui klient, antud juhul N tahab seda võõrandada näiteks Inndexile, siis ta teeb omaniku vahetuse akti ja tavaliselt müüja saadab ostjale akti ja kui ostja kirjutab alla, siis saadetakse see ka terminalile. Nemad kirjutavad alla alati viimasena, prindivad välja ja kontrollivad, kas nimetus, kogus, kütuseliik on õiged ja kas kõik andmed klapivad. Terminalist kütuse väljastamiseks saadab klient neile volituse väljastamiseks koos kauba saajaga, kellele ta tahab väljastada, kas siis iseendale või kellelegi teisele koos auto numbriga, kogusega. Operaator prindib selle välja, kui tuleb auto, siis pannakse andmed sisse, siis vormistab saatelehe ja annab autojuhile. Kui klient annab lao sees veel kellelegi edasi, siis näiteks Inndex teeb 1000 tonnile oma akti, saadab oma ostjale selle tagasi, siis ostja kirjutab alla ja saadab neile. Teenus, mida nad osutasid N on tasuline, mille eest on neile arved edastatud ja N on need arved ka maksnud. Terminal veendub, et kütuse tõi just N saatelehtede ja eelneva kokkuleppe abil. Neil on ka meilivahetused, mõnikord lihtsalt kirjutavad või helistavad. Tunnistaja sõnul ei ole MTA neile seoses N mingeid pretensioone ega küsimusi esitanud. Kunagi oli mingi probleem ühe sertifikaadiga, aga rohkem mitte. Tunnistaja sõnul kohtumine T S ja D K väga pikk ei ole olnud, aga see ei ole ainult mingisugune paberite vahetus, kuna nad alati küsivad, mis on ettevõtte plaanid. Tunnistaja sõnul ei saa ta väita, et T S ja D K ei orienteerinud kütuse valdkonnas, nendega ei olnud mingit probleemi. Tunnistaja sõnul ei ole sisuliselt võimalik sertifikaatide õigsust kontrollida. Kui neile näiteks tuuakse diiselkütust koos diisli sertifikaadiga, siis operaator ja iga lao töötaja saab eristada, et see ei ole bensiin, aga see, et tegelikult on diisli serdis 22 või 24, seda ei ole võimalik kellelgi teha, isegi laboril mitte. Nad usaldavad neid andmeid, mis on sertifikaadil, sest neil ei ole alust selles kahelda. Kui tuleb kütus kommertslattu, siis ta on juba vabas ringluses ja talle on vastavushindamine juba tehtud, see kütus on juba tarbimisse lubatud. Tunnistaja K J selgitas, et töötas N &P -s kommertsdirektorina ning tema ülesandeks oli seal kõike teha, sh operaatoreid abistada. Terminal osutas teenusena diiselkütuse, kütteõli vastuvõttu, hoiustamist ja väljastamist. Laol oli tegevusluba ja tagatised. Tunnistaja selgitas, et lattu jõudis kütus sõidukiga, autojuht annab dokumendid tehnoloogi kätte, tehnoloog annab korralduse operaatoritele, et nad autot kontrolliks. Nad vaatavad igat sektsiooni, et need oleksid tasemeni täidetud, et sektsioonides ei oleks mustust. Vaatavad visuaalselt. Siis tehnoloog ütleb, mis mahutisse see läheb. Seni kuni kaup läheb mahutisse tuleb laborist isik kes mõõdab alguse ja lõpu ja pärast seda labor saadab raporti kvaliteedi kohta, selle alusel sisestavad mitu kg on saabunud lattu. Mõõtmisi tegi I OÜ ja see oli tasuline. Kui kaup tuleb lattu, siis kaubal peavad kaasas olema sertifikaat ja saateleht. Dokumentide põhjal vaatavad nad, mis auto on saabunud, kes on autojuht, kas kogus vastab saatelehele, kas ka sertifikaat vastab, kui tegemist on uue 17 äriühinguga, siis kontrollivad, kas neil on olemas laoleping. Ilma lepinguta nad kütust lattu ei võta. N oli neil leping sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks tuli kohale isik ning leping sõlmiti kohapeal. Tunnistaja sõnul on sertifikaat sõidukiga kaasas ja selle sertifikaadi alusel sisestavad nad arvutisse ja labor kontrollib kütust, kas tegemist on selle kütusega või mitte. Oma sertifikaate nad ei tee, sest see maksab raha ja neil ei ole lepingut, et iga sõiduki kohta teha sertifikaat, aga nad kliente võtavad vastu sertifikaadi alusel. Tunnistaja sõnul ei ole sertifikaatide õigsuse kontrollimiseks mingeid andmebaase, seega neid ei saa kontrollida. Kauba vastuvõtmine sellisel viisil on tema sõnul tavapärane. Tunnistaja sõnul oli neil ka M OÜ-ga leping sõlmitud. Samuti kohtus ta ka Mahutipargi esindajaga. Teenus, mida N &P nii M OÜ-le kui ka N pakkus, oli tasuline. Nimetatud ettevõtted on kõik arved tasunud. Kui laos toimub omanike vahetus, siis saadetakse kahepoolsed allkirjastatud omaniku vahetuse lepingud, tunnistaja kontrollib need üle ja kui selline kogus on laos olemas, siis annab üle, kirjutab alla ja saadab tagasi. Akt allkirjastatakse kolmepoolselt. Tunnistaja sõnul on tavapärane olukord, kui ühe päeva jooksul toimetatakse 3-4 korda sama autoga kütust nende lattu. See sõltub kliendist. Tunnistaja D S selgitas, et töötab N &P äriühingus operaatorina. Tema peamisteks tööülesanneteks on kauba vastuvõtmine, väljaandmine. Ladu võtab vastu diislit, bensiini ja raskekütteõli. Kaup tuuakse lattu kas sõidukite või vagunitega. Erinvatele firmadele pakuvad nad kauba hoidmist, vastuvõtmist või väljastamist. M OÜ on talle tuttav ja nendega on sõlmitud laol ka leping. Lepingute sõlmimisega tegeles K J . Enne saatelehele alla kirjutamist pumbatakse kütust, mõõdetakse, antakse allkiri ning nii ongi kaup saadud. Terminalis on töötajad, kes vaatavad sõidukit, mõõdavad vastavat taset, mis kütusega on tegemist, kontrollivad sektsioone, sektsioonide järgi võib aru saada, mis koguses on kaup ja siis juba ka suures mahutis, kuhu pumbatakse, seda mõõdetakse. Neil on kaks isikut, kes sõidukist kütust välja pumpavad. Kauba omaniku vahetuseks koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt ja edastavad neile, tehakse koopia, millele pooled kirjutavad alla digitaalselt. Mõõtmist teostas tol hetkel I OÜ. Saatelehel on kajastatud ka kütuse sertifikaat, see on nii sissetuleval kui ka väljuval kaubal ning see tuleneb seadusest. Sertifikaadi õigsust kontrollida selles olevate näitajate osas ei saa. Saab kütuse tihedust mõõta ning selleks kutsutakse kohale labor. Sertifikaatide osas sõnas tunnistaja, et kui mahuti on tühi ja seal ei olnud teist kaupa, siis võib väljuda selle sama sertifikaadiga, millega sisse tuli. Kui kaup segatakse, siis ei vasta juba sertifikaadile, millega tuli kaup ja kaubad on segunenud, siis on vaja tellida uus sertifikaat Tunnistaja A F selgitas, et ta oli OÜ N-s operaator. OÜ N tankla pood asus XXX. Tema ülesannete hulka kuulus kütuse väljastamine ja õlid ja muu kaup, mis seal oli. Tema sõnul on talle tuttav isik nimega D K , kuna on teda üks kord näinud, tema oli uus omanik. Ta nägi teda kuna kui tankla ära osteti, siis tuli tema kahekesi ja rääkisid, et teist müüjat on vaja, et tunnistaja peaks teise müüja otsima. Samuti lubasid nad kütet tellida, aga ei tellinud. Kui küte oli otsas, siis tunnistaja korduvalt helistas, aga nad ei võtnud telefoni vastu. See teine, kes koos D tanklasse tuli, teda ta ei tunne. T helistas ta ise, sest kütet ei tulnud nagu lubati, aga T oli niimoodi, et tema telefonile ei vastanud. Nad saatsid sõnumeid või gmaili kaudu meile. Tunnistaja ei oska öelda midagi OÜ N ja Inndex vaheliste tehingute kohta. Ain Polmat ta ei tea. OÜ M ei ole ka talle tuttav. Tankla suleti tema sõnul 2017 aprill, kui üks klient ähvardas tankla koos temaga õhku lasta. Ta ei suutnud seal olla. Ta saatis D sõnumi, et selline lugu juhtus aga tema ei vastanud sellele. Ta ei oska täpsustada, millal kütus otsa sai, aga see oli üsna kiiresti pärast seda kui D sai tankla omanikus. Võib olla äkki 2 nädalat, seda ta täpselt ei tea, võib olla 2 nädalat oli veel seda kütet. D lubas kohe tellida, aga kogu aeg lubas, lubas ja jäigi lubaduseks. Teine isik, kes D koos oli, oli meesterahvas. Teine meesterahvas rääkis põhiliselt ja D oli pigem vait. T ta ise kunagi ei näinud, ainult SMS-i teel suhtlesid. Tunnistaja S B selgitas, et ta töötas äriühingus P OÜ autojuhina ning tema ülemus oli D Š . Äriühingud N OÜ ja M OÜ talle tuttavad ei ole. D K ta ei tunne. Ettevõttes oli neil kasutusel kaks autot, millega kütust veeti. Tunnistajale näidati saatelehte ning küsiti, et kas ta oskab selgitada, mida tähendab saatelehel laadimise lahtris sõna „autoladu“. Tunnistaja sõnul võib 18 olla tähendas see, et kütus võeti auto pealt. Auto peale võeti kaupa pumbaga. Pumbaga pumbati autosse. Autojuhte, kes kütuse andsid, ta ei tundnud. Saatelehed sai ta ülemuse käest. Kui peale laadimine toimus terminalis, siis sai saatelehe terminalist. Kui ühel päeval toimus mitu vedu, siis saatelehed toodi iga veo kohta eraldi. Vahepeal tulid need ka faksi teel terminali. Mingeid dokumente Loo terminalist kütuse peale saamisel ei antud. Vastavussertifikaadid olid saatelehtedega kaasas. K terminalis toimus suurte pumpadega pumpamine. Saatelehed K terminalis andis üle operaatorile. Autodel oli ka sõidumeerik. Kui kütusevedu oli lõppenud, siis pidi ta auto panema parkimiskohta ja koju minema. Saatelehed andis ta D , kes väljastas veo kohta arveid. Firma nagu R O OÜ ei ütle tunnistajale midagi. Ta ei mäleta, kui palju kordi on ta perioodil veebruar-märts 2017 teostanud autost autole ümber laadimist L terminali territooriumi kõrval. Tunnistaja sõnul ei ole kütuse ümber pumpamine autost autole keelatud ja see on tema sõnul tavapärane. L terminaali ja K terminaali vahe on umbes 10 km ning L terminali ja N &P vahe 15 km. Ta ei oska öelda, mis põhjusel ei olnud kaup toimetatud otse K terminali, vaid laaditi ümber teisele autole L terminali kõrval. Kuna käsk anti, siis nii tuli teha. Kütuse vedamisega on alati kaasas saateleht, ilma saateleheta oleks tegemist salakaubaga. Sertifikaati ei ole kellelgi vaja, vajalik on ainult saateleht. Tunnistaja D Š selgitas, et äriühing N OÜ oli tema klient paar aastat tagasi. Tal oli transpordifirma ja ta osutas transporditeenuseid, sh ka kütuse vedu. Transpordifirma nimi oli P OÜ. Teenust N OÜ-le osutas umbes paar aastat tagasi. Koostöö N OÜ-ga seisnes selles, et viimane oli tema klient ja nad esitasid tellimusi kütuste vedude kohta. Tema isiklikult N OÜ-d ei leidnud, aga ta on erinevaid reklaame enda äriühingu kohta üles pannud. N OÜ-d esindas T S . Isiklikult T ta kohtunud ei ole. Suhtlus toimus telefoni ja kirjavahetuse teel. Kauba pealelaadimiskohad olid L . See on plats L terminali kõrval, V teel. Võib olla oli veel kohti, aga ta ei mäleta. Kauba laadimine oli autost autole. Tunnistaja sõnul oli tema see, kes andis korraldus autojuhile minna ja laadida kaup peale. Tunnistajale ei tundunud see imelik, et N tellis kogu aeg kauba võtmist teiselt autolt, kuna see on äri ja tema tegi tööd, mille eest talle maksti. M OÜ on talle tuttav seoses samuti kütuse veoga. M OÜ võttis temaga ise ühendust. Tellimusi sealt esitas Jüri Sirkel, aga ta temaga kohtunud ei ole. Suhtlus käis telefoni teel ja kirjavahetust pidasid ka. Tema sõnul olid autodel sõidumeerikud ja mõned edastas ka kohtuvälisele menetlejale. Saatelehed sai ta kas N või M käest, printis välja ning andis autojuhile. Mõnikord anti talle paar kolm päeva ette teada. Mõnikord oli ka kiireid tellimusi. Helistati või kirjutati. Siis võttis ta ühendust enda autojuhtidega ja rääkis neile mis tegema peab. Kui ühel päeval oli mitu vedu, siis andis saatelehed vahepeal korraga üle, aga vahepeal ka ühe kaupa. Saatelehtedele said andmed tema firma sõidukite ja autojuhi kohta läbi kirjavahetuse. Ta kirjutas, kes on autojuhid, mis on auto nr-id, kirjutas kõik andmed. Siis klient saatis vastuse, leppisid hinnas kokku ja nii tehtigi nende andmetega saateleht. N juba kandis saatelehele sõidukite nr-id ja autojuhid. Kütuseveol oli alati saateleht autojuhil kaasas. Temale jäi saatelehe koopia ning pärast veo toimumist sai ta originaali. Lisaks on saatelehel allkirjad kauba vastu võtmisest ja üleandmisest. Vahepeal toimus kirjavahetus varajastel hommikutundidel, see oli normaalne. Veo korraldajaks oli tema ettevõttes A S. Kohustuse veokorraldaja olemasoluks näeb ette seadus. Teenuste eest väljastas ta N-le ja M arveid, mis kõik said tasutud. Tunnistaja T K selgitas, et tema oli M OÜ juhatuse liige kuni 2017. aasta aprillini. Ain Polmat või Inndex OÜ-d ta ei tea. M OÜ tegeles kütuse jaemüügiga. M OÜ tegevuskohaks oli XXX. Seal asus tankla. Vist oli J S see, kellele ta tankla maha müüs. Vormistamas käidi notari juures. J S oli notari juures üksinda. Tunnistaja sõnul ei tunne ta D S , tuttav ei ole talle ka Pr OÜ, R O, N OÜ, T S , D K ega ka Inndex OÜ. Pärast ostu-müügilepingut ta J S suhelnud ei ole. Tankla M ei kuulnud, vaid kuulus M O . Tanklat ta ei müünudki, vaid müüs opereerimisõiguse. Ta ei tea, mis pärast seda sai, kui M osa võõrandas. Tankla jäi M kasutusse. Sõlmitud oli ka rendileping, mida uued M omanikud maksid. Ta ei tea, kas lepingu kehtivusajal tanklas midagi toimus ka. Tunnistaja V L selgitas, et tunneb Ain Polmat ja Inndex OÜ seoses äriga. Ta tegeles vedudega ja tegi tööd. Pakkus veoteenust, täpsemalt kütusevedu. R O OÜ on talle ka tuttav, kuna see on 19 tema firma ja ta on juhatuse liige seal. Ta registreeris selle firma ise, aga ei mäleta, kas ostis selle kelleltki või mitte. Ta ei mäleta, mis hinna eest ostis. Samuti ei mäleta, kuidas sai kontakti N OÜ-ga, aga ilmselt läbi tuttava tuttavate. Ta täpselt ei mäleta, kellega ta N OÜ-st suhelnud on. Sõidukeid oli R O OÜ firmas 7 tükki. Ta ei mäleta, kuidas toimus N OÜ kuuluva kütuse vedu, kuna sellega tegeles autojuht. Korralduse autojuhile andis tema. Andmed peale laadimise ja maha laadimise kohta sai autojuht temalt. Ta ei oska selgitada, kuidas toimus peale laadimine ja maha laadimine, kuid teab, et see toimus terminalis. Kuna terminale on palju, siis ta ei tea täpselt, millest rääkida. Laadimisi toimus ka autost autosse. Koos saatelehega mingeid muid dokumente autojuhile ei antud. Tema andis autojuhile saatelehed ja pärast sai selle tagasi, mis oli juba allkirjastatud. Ta teab ka firmat nimega M OÜ, kuna tegi talle tööd. Samamoodi inimene helistas ja palus. Kõikide inimestega suhtles läbi meili või telefoni teel. Enda sõnul on ta ka M OÜ ja N OÜ esindajatega kohtunud ka isiklikult. 2017 kohtus nendega, aga nimed ei ole meeles, erinevates kohtades kohtus. Saatelehe autojuhile üleandmiseks helistas ta autojuhile, sai kokku ja andis üle. Ülesande autojuhile andis tema ning nii teadsid autojuhid kokkulepitud kohta. Kuidas autojuht aga aru sai, millisest autolt ta peab kauba vastu võtma, peab tema hinnangul küsima autojuhilt endalt. Samuti oli saatelehel kõik kirjas – auto nr, mida peab tegema ja kui palju on kogus. Tunnistaja sõnul ei olnud saatelehe peal, millisest sõidukist peab kütust ümber pumpama hakkama. Juhi käest peab küsima, kas ta võttis kütust autost või terminalist. Kliente ta ise otsinud ei ole, vaid kliendid on tema sõnul teda ennast leidnud. Aga ta ei oska täpselt öelda, kuidas kliendid teda leidnud on. J S edastas tunnistaja sõnul andmed veo tellimuse kohta läbi meili. Inndex OÜ-le on ta vedanud kütust. Marsruudid tal meeles ei ole. R One OÜ veokorraldajaks oli A S . Tal ei olnud ise endal aega veokorraldajaks õppida ja A soovitasid talle tuttavad. Veokorraldaja täitis kõiki ülesandeid, mida ta pidi täitma, aga ta täpselt ei oska öelda, mida veokorraldaja tegema pidi. Enda sõnul ei ole ta mingeid tööülesandeid veokorraldajale edastanud. Enda sõnul tunneb ta A J ja A S , kuna nemad olid tema juures tööl. Firmale N ja M esitasid nad ka arveid ning ühegi firmaga probleeme ei olnud. Tunnistaja ei osanud öelda, kas tegevusaja jooksul oli R jaoks normaalne, et mingil perioodil oli ainult üks klient. Tema sõnul on kõik originaalkoopiad tema käes ja samuti kõik saatelehtede koopiad. Dokumentidel on ka kinnitused kauba kättesaamise kohta. Allkirjad on kõikide, juhtide allkirjad ka, kui võtavad kauba vastu. Tunnistaja M S selgitas, et Ain Polma ja Inndex OÜ on talle tuttavad. Samuti on tuttav R O OÜ, kuna töötab seal. Ta on autojuht ning veab kütust. Väga võimalik, et veebruar-märts 2017 vedas ta kütust, mis kuulus N OÜ-le ja M OÜ-le. Tunnistajale näidati kohtuistungil saatelehti ning ta seletas, mida tähendab “kaup autol”. Tunnistaja sõnul tähendab see seda, et kütuse maht oli võetud auto pealt ja pumbatud teise auto peale ning ümber pumpamine toimus XXX, endises kolhoosi tanklas. Seal on plats, vana tankla seisab keset suurt territooriumi ja ümber territooriumi on neid platse mitu, kuhu saab auto parkida, seista ja pumbata. Tööülesanded sai ta firma juhi käest, kas suuliselt või tuli ise firmajuht isiklikult kohale või kohtusid kuskil. Tema juht oli V L. V L täpsustas ka, et mis sõidukist tuleb kaup võtta. Selleks andis ta saatelehe, mille peal oli kirjas, mis auto ja mis kogus. Saatelehel oli kirjas see auto, millele pandi koorem peale. Aga talle öeldi kuhu minna, et teine auto jääb ootama. Seal ei olnud raske eksida. Kui ta läks sinna kohale ja nägi, et auto seisab, siis järelikult ootas auto teda. Suhelnud kellegagi N või M OÜ-st ta ei ole. Samuti ei tunne ta isikut nimega D K ega T S. D Š on tuttav talle seoses transpordiga. Saatelehed vedude kohta on kätte antud kuidas kunagi. Vahepeal anti kõik saatelehed kätte, aga vahepeal iga veo kohta eraldi. R O OÜ-st andis korraldusi V L. Tunnistaja sõnul käis kütuse mahalaadimine N&P laos nii, et saatelehega läks ta operaatori juurde kontorisse, esitas talle saatelehe ning läks autosse tagasi. Siis kutsus operaator territooriumile ning ta sõitis autoga estakaadile. Sinna tuli tööline, ronis autole ja vaatas, mis kütus on, ühendas voolikud ja hakkas maha pumpamine. Laost sai ta tagasi enda kätte saatelehe, mille ta pidi V ära andma. Tema sõnul oli R O OÜ sõidukitel sõidumeerikud. Samuti on tunnistaja sõnul tavapärane see, et kütust pumbatakse autost autosse ja siis viiakse edasi. Nestet ja Statoili ta ei olnud näinud nii tegemas, aga on kuulnud, et kui autol on ülekaal ja maantee peal on kontroll, kes peatab auto ja näeb, et on ülekaal, siis arvatavasti tuleb teine auto ja pumpab selle ülekaalu 20 tema pealt maha. Ta ei saa kõikide eest rääkida, aga ju siis oli nii vaja, et ehkki sihtkohani oli jäänud 10-15 km, kuid sellele vaatamata pumbati enne kütus ühest autost teise ja alles siis viidi sihtkohta. Kui ta kütust veab, siis alati on tal ka saateleht kaasas, vastavalt saatelehele võtab koguse peale. Vastuvõtmine fikseeritakse operaatori poolt, kelle kätte autojuht saatelehe annab. Operaator fikseerib selle saatelehel allkirja ja pitsatiga. Ka autojuht saab eksemplari, kuna ta peab selle transpordijuhile andma ja näitama, et töö on tehtud. Tunnistaja ei mäleta, et perioodil, kui ta kütust vedas, et teda kontrollitud oleks. Tunnistaja A S selgitas, et töötas R O OÜ-s perioodil veebruar kuni august 2017. Temale andis tööülesandeid V L. Talle ei ütle äriühingud N OÜ ja M OÜ midagi. Tunnistajale näidati kohtuistungil saatelehte, millel pealelaadimise juures oli sõna “auto ladu”. Tunnistaja ütles, et see tähendas, et kütust laeti autost autosse. Kauba vastuvõtmiseks mingeid dokumente selle eest ei saanud. Saatelehe andis direktor. Tunnistaja sõnul on ta töötanud ka P OÜ-s. Mõlemas ettevõttes töötas paralleelselt. Korralduse XXX tulla andis talle direktor. Platsil seisis sõiduk ja tema sõitis selle juurde ning võttis kütuse peale. Ta ei tunne T S, D Kt, J S. Tööle P OÜ-sse sai ta kuulutuse peale ja samamoodi ka R O OÜ-sse. Talle helistas Š. Ta ei tea, kes olid äriühingutes veokorraldajad. Kütuseveo ajal oli tal alati saateleht kaasas. Terminalis, kuhu kütuse vedas, võttis vastu sealne operaator kellele andis saatelehe. Terminal fikseeris vastuvõtu. Dokumendil oli terminali vastuvõtja allkiri ja tempel ning saatelehed andis ta direktorile hiljem tagasi. Tunnistaja ei osanud selgitada, mis mõte on vedada L M kütust, kui vahemaa on 10-15 km ja enne seda tuleb veel kütus ümber pumbata. Tunnistajale teadaolevalt ei vormistatud saatelehel seda, millise kauba tema sai ja millise tema andis. Ei olnud teada, kust kohast kütus tuli. Samuti ei näinud ta teise auto saatelehti. Tunnistaja M K selgitas, et Ain Polma ja Inndex OÜ on talle tuttav seoses raamatupidamisteenuse osutamisega, mida tema ettevõte osutas. Inndex OÜ teeb ise oma raha sissetulekud, koostab ise oma ostuarved lao sissetulekute alusel ja teeb ise müügiarved, ehk tema ettevõte lihtsalt pärast nende dokumentide alusel kontrollib üle, kas alusdokument läheb kokku lao kandega, et ei ole sees inimlikke eksimusi, teevad koondid. Deklaratsioon on ka koond, nende andmete alusel koostavad deklaratsioonid ja teevad koondid. E-maksuametis konto on tehtud samuti tema nimel ja esitavad Inndex OÜ deklaratsioonid. Ta tunneb A P, kes on tema töötaja – raamatupidaja, inimene, kes tegeles nende asjadega. Inndex OÜ-s tegeles raamatupidamisega tunnistaja teada Ain Polma. Seoses raamatupidamisega suhtleb ta Ain Polmaga, aga seda on vähe, nii kaks-kolm korda aastas ja pigem on need A küsimused, kes tegeleb igapäevaselt selle tööga. Tunnistaja A P selgitas, et tunneb Ain Polmat ja Inndex Oü-d seoses neile raamatupidamisteenuse osutamisega. Tema ülesanne on aruandluse koostamine, maksudeklaratsioonide esitamine, majandusaasta aruannete koostamine, statistiliste aruannete koostamine. Andmed selleks saab ta iga kuu Ain Polmalt, kes esitab Inndex OÜ dokumendid. Ta kontrollib nende vastavust raamatupidamisprogrammi kannetega ja koostab nende põhjal vastavad aruanded. M K poolt esitatud koodi alusel siseneb ta maksuametisse, esitab deklaratsioonid. Ta on kuulnud N OÜ ja M nimesid, aga isikuid ei tunne. D K, T S ei tunne. J S ei ole ka talle tuttav. Veebruari, märtsi, juuli 2017 Inndex OÜ KMD on esitanud tema. Deklaratsiooni koostab ta alusdokumentide andmetel, mis olid programmi sisestatud ja need olid tema andmetel korrektsed. Tema on esitanud ka kütuse käitlemise aruandeid 2017 aasta veebruari, märtsi ja juuli kohta ja seda nende samade andmete alusel, mis raamatupidamisprogrammist saab ja mis on ende alusdokumentide põhjal sisestatud. Kütuse käitlemise aruande esitamiseks saab ta andmed müügi- ja ostudokumentide põhjal ja saab programmist väljavõtte, mille alusel koostab exceli faili. Andmed sinna on sisestanud Ain Polma, ta kontrollib dokumendi, alusdokumendi ja sissekande vastavust. Trükib välja koondaruanded ja nende põhjal esitab aruanded. Ta veendub, et kõik arved oleks olemas. Ta näeb arveid ka füüsiliselt. Samuti vaatab ta üle, et arved vastaksid käibemaksuseaduse § 37 nõuetele. Kui ta sisestab uue kliendi programmi, siis ta veendub, et tal on maksuameti poolt väljastatud käibemaksukohustuslase nr, ettevõtja portaalist äriregistrisse registreeritud ja igale 21 dokumendile paneb pitsati ja kirjutab kande numbri. Lisaks on arvete juurde lisatud kütuse saatedokumendid, mida ta samuti vaatab. Koos arvetega esitatakse ka saatedokumendid ja ta vaatab ka need üle. Tema kontrollib maksu aspektist, käibemaksukohuslast ja kas ta on äriregistrisse registreeritud ettevõte. Samuti ta näeb, kui näiteks äriühing on võlgu või kui tal on makseraskusi. Sarnane kontroll puudutab ka müügiarveid. Samuti on tal igakuiselt õigus pangast välja trükkida pangakonto väljavõte, mis aitab kaasa arvete ja laekumiste osas. Tema raamatupidamisprogrammi lisab finantskanded raamatupidamise mõistes, mis tähendab panga teenustasude kulusid, kandeid maksuametile. Kõik see, mis ei ole seotud otseselt ostu ega müügiarvetega. Talle esitatakse need andmed, mis on raamatupidamisprogrammis ja siis esitatakse need alusdokumendid paberkandjal ja need peavad omavahel klappima. Tunnistaja T R selgitas, et Inndex OÜ ja Ain Polma on talle tuttavad, kuna nad on olnud pikka aega M terminali kliendid. Samuti on tuttav T S nimi, teab teda N OÜ juhatuse liikmena. Kohtus temaga arvatavasti siis, kui ta käis terminalis lepingule allkirja andmas. Näinud on ta teda üks kord ja ilmselt käis T kohtumas temaga üksinda ning nad viisid temaga läbi isiku tuvastamise protseduuri ja küsis isikut tõendavat dokumenti. See võis olla 13.03.2017. D K nimi on ka talle tuttav, aga teda ta isiklikult ei tunne. Käesolevaks ajaks ei ole N OÜ-ga leping lõpetatud, kuna terminal ei ole teinud avaldust lepingu lõpetamiseks ja avaldust ei ole ka N esitanud. V L , D Š , J S , P OÜ ja R O OÜ nimi ei ole talle tuttav. Tunnistaja sõnul suhtleb ta paar korda kuus Ain Polmaga, kui aga probleeme ei ole, siis ei ole ka põhjust suhelda. Tunnistaja sõnul ei tunne nemad mingit erilist huvi selle vastu, kust kohast kütus tuleb. Tavajuhtumitel võib olla kütus auto peal seisnud. Mis puutub sertifikaadi ja kütuse omavahelisesse seosesse, siis M T ei saa siin midagi ega kuidagi kontrollida. M T peab usaldama neid andmeid, mis on saatelehele märgitud. Seaduse kohaselt peab saatelehele kandma sertifikaadi numbri, kuid sertifikaati kaasa panema ei pea. N OÜ-le osutas M T tunnistaja sõnul kauba vastuvõtmise, omanike vahetuse ja hoiustamise teenust. Kui auto tuleb terminali, siis kõigepealt läheb juht dokumentidega dispetšerpunkti, seal vaadatakse üle, kas selline klient on olemas, kas saavad seda kütust vastu võtta. Kui leping on olemas ja kehtiv, siis sõidab auto terminali ja võetakse mahutisse vastu. Terminal kontrollib erikaalu, sellega saavad tuvastada, kas tegemist on diisliga või bensiiniga. Kauba vastuvõtmisel kogust mõõdavad nad ainult kommertskauba puhul enda terminali huvides. Klient saab nii palju kütust, kui autoga on talle vastuvõtmisel toodud. Mõõtmine toimub mahutis ja seda teeb terminali enda töötaja. Kuna tegemist on kommertskaubaga, siis neid ei akteerita. Kui probleeme ei ole, siis ei ole ka vajadust klienti sellest teavitada ja seetõttu kuidagi neid ka ei fikseerita. Juhul kui tehingupartnerilt laekub lepingu sõlmimise soov, siis saavad kontrollida äriregistrit, majandustegevuse registrit ja maksuametit. Maksuametist vaatavad nad käibemaksukohuslase numbrit, kas ta on või ei ole maksukohustuslane, siis majandustegevuse registrist vedelkütuse müügi loa olemasolu kontrollivad ja äriregistrist juhatuse liikme õigusi. Ka N puhul nad kontrollisid neid andmeid, mille kohta on neil ka väljatrükid olemas. Rohkem võimalusi kontrollimiseks äriühingutel ei olegi. Selline tuvastamise protseduur käib neil kõikide klientidega. Tunnistaja ei mäleta, et MTA oleks teinud mingeid ettepanekuid või juhtinud tähelepanu tuvastusprotseduurile nagu see ei oleks piisav või et võiks veel midagi teha. Samuti teab MTA väga hästi, et rohkem võimalusi ei olegi. Juhul kui klient ei soovi, siis nad kütusele eraldi kontrolli peale vastuvõtmist ei tee, sest terminal ei kanna lisakulusid. Kui toimub lao omaniku vahetus, siis sertifikaadi andmed ei muutu. Kui kütus terminalist välja lastakse, siis läheb sama sertifikaadiga, kus ei ole tehtud mingeid lisa analüüse. Tunnistaja sõnul on M T omanike vahetuse protseduuriks välja töötatud enda iseteeninduse büroo, mis on üles pandud veebi ning kõikidel terminaali klintidel on sinna juurdepääs ja siis kliendid alustavad omanike vahetust tavaliselt sellelt platvormilt. Omanik paneb üles akti omanike vahetuseks, sellele kirjutab alla kütuse omanik, uus kütuse saaja, uus omanik ja terminal paneb enda poolt allkirja ja see akt jääb kõigile osapooltele kättesaadavaks läbi interneti platvormi. Ka N oli tagatud juurdepääs nimetatud keskkonnale. Klient saab sisse logida ID-kaardiga. Teenused, mida M T N osutas, olid tasulised ning arved on tasutud. Saatelehel olev märge “autoladu” on tunnistaja sõnul pikaajaline protsess, aga samas on see tavapärane kütuse juures. Tunnistaja sõnul tavajuhul dispetšer kütust füüsiliselt ei 22 näe, kuna auto suunatakse edasi terminali ja terminalis hakkab seda maha võtma teine inimene. Samuti annab operaator info koguse kohta, et kogus on vastu võetud ja vastab. Allkiri ja pitser saatelehel tähendab, et terminal on kütuse vastu võtnud vastutavale hoiule. Kui kütus lattu vastu võetakse, siis märgitakse omanikuks N OÜ, sest ta on märgitud kauba saajaks. Kui Inndex OÜ tahab kütuse nende laost ära viia, siis peab Inndex OÜ saama kütuse omanikuks ning selleks peab N talle kütuse üle andma. Igapäevane nähtus on see, et tanklates kütused segunevad. Kui näiteks tuuakse suvist kütust, siis ta läheb suvise mahutisse. Kui tegemist on kommertskaubaga, siis võib juhtuda, et kütust väljastades ei vasta sertifikaat tegelikkusele, kuivõrd kütus ei vasta sertifikaadile. Juhul kui saatelehe kohaselt on kauba saajaks äriühing, siis on tema ka selle omanik. Võib olla ka nii, et üks on omanik ja teine on saaja. Kui on erinevad, siis nad märgivad kauba omanikuks saatelehel märgitud saaja. Kauba lähetaja ei pea olema kauba saaja. Samuti on tunnistaja sõnul terminalil keeruline huvi tunda, kust kohast kütus pärineb ja ühtlasi ei ole neile ka sellist kohustust pandud. Viimati olid neil N OÜ-ga lepingulised suhted 2017 mai. N andis koguaeg kogu oma kütus üle uuele omanikule ja ta ise ei ole seda terminalist välja viinud. Uus omanik on olnud Inndex OÜ. Kui neile tahab äriühing kütust tuua, siis selleks peavad nad saatma eelinfo. Eelinfo edastamiseks on kaks võimalust – helistada terminali või saata saatelehed e-postiga. Tunnistaja A P selgitas, et 2017. aasta veebruarikuus töötas ta J naftabaasis juhataja ja juhatuse liikmena. Äriühing tegeles naftasaaduste vastuvõtu, hoidmise ja väljastamisega. Äriühingule oli selleks väljastatud tegevusluba. Loa väljastas MTA. 2017. veebruaris oli nende kliendiks N OÜ. Nimetatud äriühingule osutasid nad mahutite renti ning laoteenust. Rent seisnes mahuti kasutamises, kuhu äriühing ise naftasaadusi tuua saab ja neid sealt ära võtta. Leping oli N neil sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks helistas N esindaja ja avaldas soovi selle sõlmimiseks. Esindajaks oli D K, kes tuli isiklikult naftabaasi kohale. Enne lepingu sõlmimist kontrollivad nad avalikest registritest informatsiooni firma kohta, B-kaarti, et veenduda, kes on juhatuse liige ja kas esindajal on volitused lepingu sõlmimiseks. Leping oli allkirjastatud käsitsi. Juhatuse liikme isiku tuvastamiseks vaatas ta dokumenti ja tegi sellest koopia. Kahtlusi tal ei tekkinud, et äkki Dmitri ei esinda äriühingu huve ega tea selle äriühingu tegevusest midagi. Pumbatud kütus naftabaasi mahutisse kajastus ka nende laoarvestuses. Kauba üleandmiseks tehti üleandmise-vastuvõtmise akt. Akti koostab see firma, kes üle annab. Akti allkirjastab firma, kes annab üle ja firma, kes vastu võtab ja ladu samuti. Mahutisse jõudis kütus läbi N tellimuse ning kütus pumbati sisse Jõelähtme naftabaasi mahutisse. Kauba sertifikaadi andmed kannab üleandmise akti tavaliselt firma, kes kütuse üle annab. Akti allkirjastamine digitaalselt on tavapärane praktika. Kui kütus anti laos üle Inndex OÜ-le, siis kliendi soovil laeti see sõiduki peale ja kütuse väljastas laost operaator. Väljastamise kohta koostatakse saateleht. Saateleht on valmis kujul ja sinna kantakse andmed firma, saaja, kütuse liigi ja saaja kohta. See on nende lao poolt väljatöötatud vorm. Ladu tagab kütuse kvaliteetsuse sellega, et seda millegagi kokku ei segataks. Kütuse kvaliteedi kontrollimiseks peab soovi esitama N OÜ ise või siis tema kliendid. N väljastasid nad ka laoteenuse kohta arveid, mis kõik on ära makstud. N andis kütust nii Inndex OÜ-le, kui ka A O ja S AS-ile. MTA käis samuti nende ladu kontrollimas ning huvitus laoarvestuse väljavõttest. N ladustatud kütust kontrollis MTA veebruaris 2017, aga mingeid pretensioone MTA ei esitanud, kuid kui mahuti oli N renditud, tehti naftabaasile ettekirjutus teatada kõikidest tehingutest ja liikumistest, mis puudutas N ja renditud mahutit. Ta ei mäletas, kas nad MTA-le midagi selle kohta ka esitasid, kuna lõpetasid sel perioodi lepingu N. Laoteenuseid jäädi veel osutama, aga rendimahutisse nad enam kütust ei toonud. Kütuse lattu võtmisel toimub kütuse mõõtmine, kui klient seda soovib. N esitas soovi laoteenuse kasutamiseks 23.01.2017. Ta ei mäleta, kes isiklikult N pöördus, aga kirjutasid meili teel. Ta on suhelnud nii D K kui ka naisterahvaga. Enne kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kontrollivad nad allkirjastatud isikute esindusõigust. Enda sõnul on ta suhelnud ka Ain Polmaga üldiste küsimuste raames. M OÜ on ka talle tuttav, kuid J naftabaasi kliendid nad ei olnud. Olukorras, kus pärast kütuse väljaandmist laost tekib saajal mingi pretensioon kütuse kvaliteedi osas, saab selle osas pretensiooni esitada laole. Sellisel juhul kutsub ladu sõltumatu labori, kes teeb analüüsid. N poolt toodud kütuse osas mingeid kvaliteedi probleeme 23 ei olnud. Varasemalt on ta andnud selgitusi ka MTA-le seoses N ja A O ning kõik dokumendid seoses N anti MTA-le üle. Kütuse päritolu, mida klient renditud mahutis hoiustab, ei ole neile teada ning klient mingeid saatelehti mahutisse hoiustatud kütuse kohta ka ei esita. Kui firma aga pumpab nende mahutisse, siis tuleb esitada ka saateleht. Kui pumbatakse rendimahutist laomahutisse, siis teeb saatelehe N. Kaebuse esitaja Ain Polma selgitas, et 2017 aastal veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli ja august oli Inndex OÜ põhitegevusalaks autokütuse hulgi-ja jaemüük. Nõuded sellise tegevusalaga tegelemiseks nägid ette, et äriühingul oleks vedelkütuste registreering, VKM ja et äriühing oleks käibemaksukohustuslane. Inndex OÜ-l oli tegevusluba kütuse müügiks. Inndex OÜ oli esitanud ka tagatise MTA-le. Varasemalt oli ettevõttel tagatis null, selleks ei tohtinud äriühingul olla probleeme maksuameti silmis. Kütusega on ta tegelenud aastast 96 ja Inndexiga aastast 2003. Ainuke vaidlus, mis Inndex OÜ-l maksuametiga olnud on, oli 2013. aastal, kui MTA väitis, et Inndex OÜ ei ole U käest kaupa ostnud, kuigi tegelikult see nii ei olnud. Tehingupartnerid märtsis 2017 olid neile N, J O , V T , A O , J G U. Hulgimüük toimus terminalides, mujal ei olegi seda võimlaik teha. Pisihulgimüüki saab teha tanklates, aga suuremate mahtude müümine käib ainult läbi terminalide. Selleks on ka terminalid loodud, et läbi nende saaks kütust hulgi võõrandada. Inndex OÜ-l oli ka jaemüük 2017. aastal ja on praegugi tankla K, XXX. 2017. aastal tema otseselt kütuse müüjaid ei leidnudki, see kes tahtis müüa, otsis endale ise kliendid ja saatis pakkumisi e-mailile. Menetlusaluse isiku sõnul saatis N OÜ oma kontaktandmed, et nad on huvitatud kauba müümisest. Niimoodi suhtlus tekkiski. Kui nendega keegi e-maili teel ühendust võtab, siis pärast seda kontrollivad firmat, et kas see firma üldse eksisteerib, kas ta on käibemaksukohustuslane, kas tal on VKM olemas ja siis saavad hakata edasi suhtlema. Siiamaani on taoline müüjate pöördumine tavaline, üldjuhul nad eelistavadki meili teel suhtlemist, kuna see jätab märgi maha. N puhul enne tehingusse astumist kontrollisid seda, mida nad kontrollida said. Vaatasid käibemaksukohustuslase numbrit, siis vedelkütuse registreeringu numbrit ja et see, kes pakkumise saatis omaks esindusõigust, volitust või oleks juhatuse liige. N puhul olid nõuded täidetud. Seda, kas N oli tasunud tagatise MTAle seoses kütuse müügiga, menetlusalune isik ei teadnud, sest seda nad ei näe, kui palju keegi tagatist maksab. See info on ainult maksuametil näha. Need andmed ei ole avalikud. N juhatuse liikmega kohtus ta isiklikult. Kohtumise eesmärk oli tuvastada, et see, kes pakkumise saatis, oleks päriselt olemas ja samuti, et tuvastada ja kontrollida, kes on juhatuse liige. Tõenäoliselt leping kohtumisel allkirjastati käsitsi. Lepingute allkirjastamise võimalusteks ongi kas nende käsitsi allkirjastamine või teha seda elektroonselt. See sõltub sellest, kuidas kokku lepitakse. N juhatuse liikmeid, kellega ta kohtus oli kaks, üks oli D K ja teine oli T S, mõlemaga on ta kohtunud, mõlemad on ta tuvastanud. Tal on D K ka foto sellest, kui nad kohtusid. Ta tegi esindusõiguslikest isikutest pilte, kuna kui tekkis vaidlus U suhtes maksuametiga, siis tuvastas ta isiku ainult niimoodi, et tegi tema dokumendist pildi, mis kinnitaks, see isik on esindusõiguslik aga inimesest endast pilti ei teinud ja siis maksuamet väitis, et ta ei ole seda pilti teinud, et see pilt on ei tea kus kohast saadud. Pärast seda kui keegi tegi mingid pakkumised, hakkas ta inimestest pilti tegema, et maksuamet ei saaks hiljem väita, et ta ei ole isikuga kohtunud. Ta ei mäleta, kas D K kohtumisel arutasid nad tehinguga seonduvaid asjaolusid, aga tavaliselt esimesel kohtumisel küsib ta juhatuse liikmelt, et mis terminalist nad kaupa pakuvad, mis on kogused. D K kohtudes ei tekkinud tal mingi arvamust, et isik tegelikult ei esinda N OÜ-d. N sõlmis ta lepingu ja vist selle valmistas ette Inndex OÜ, mille nad teisele lepingupoolele ülevaatamiseks saatsid. Sama lepingu põhja on ta kasutanud ka teiste tehingupartneritega lepingute sõlmimiseks. Ta ei näe põhjust, miks ta peaks iga kord sõnastama lepingu ümber kuidagi teistmoodi, kui see on standardleping, mida paljud firmad omavahel kasutavad. See põhimõtteliselt ongi nagu raamleping ja kui tekib hiljem mingisuguseid probleeme, siis on millele tugineda. Sama lepingu vormi kasutab Inndex OÜ nii ostjatega kui müüjatega. Leping põhiliselt reguleerib neid asju, milles kokku lepitakse ja kui tekivad mingid vaidlused, et siis lahendatakse need asjad kohtus. Ära on toodud juriidilised kontaktid, inimesed, kellel on õigus allkirjastada ja kütuse kvaliteedi tingimused, et kütus peab vastama teatud tingimustele ja mis hetkel ja kui ei vasta, siis mis aja jooksul tuleb pretensioon esitada, 24 selline üldsõnaline raamleping. Samuti on lepingus punkt sees ka kvaliteedi kohta, et mis nõuetele see peab vastama. Üldjuhul aga vaidluseid ei teki, kogused klapivad ja kütus on kvaliteetne. Võivad tekkida ainult maksmise probleemid, aga selleks ongi üldine leping. Hindasid aga kokku leppida ei saa, kuna ei tea mis on turusituatsioon homme, ülehomme ja nädala pärast. Kütuse hindasid ja koguseid kokku ei lepita, sest kütuseturg on pidevas muutuses, kui vaadata hulgimüügihindasid näiteks Orleni või Neste kodulehelt, siis iga hommik neid muudetakse ja nendes ei saa kokku leppida, kui nemad muudavad hinda, siis kõik vastavalt sellele peavad ka oma hindasid korrigeerima. Kütuse hind, millega Inndex OÜ kütuse N ostis, selgus pakkumise teel. Tema vaatas päevahinda ja turusituatsiooni, kas turg liigub üles või allapoole. Ennustada on seda põhiliselt võimatu. Kui hind on hea, siis pakkuvad selle välja oma klientidele ja kui oli huvilisi, siis sõlmivad lepingud ja annab nõusoleku, et on nõus seda kaupa võtma. Üldjuhul nad kaupa lattu seisma ei jäta, sest sellega kaasnevad kulud. Kui hind sobis, siis N saatis akti, müüja allkirjastas selle, millega annab kauba teisele äriühingule üle. Saadab selle talle, mille ta allkirjastab ja saadab edasi terminali. Terminal paneb allkirja alla ja nii saavad nad selle kauba uueks omanikuks. M terminaalis käib see natukene teistpidi kuna nendel on oma veebipõhine süsteem, et siis kauba omanik paneb M terminali süsteemis akti üles, M terminaal esimesena allkirjastab selle ja siis pärast seda saavad müüja ja ostja allkirjastada selle akti ja siis läheb kaup üle uuele omanikule. N tegi konkreetse pakkumise teatavaks meili teel, kui kaup oli olemas, saatis hinna ja koguse. Enne kütuse ostmist uurib ta klientidelt, kas on nad valmis seda teatud koguses ostma. Tehingud N on toimunud mitme kuu vältel. Väärteoprotokoll ja otsus käsitleb perioodi veebruar-märts 2017, aga oli tehinguid siiski toimunud ka aprillis, mais 2017. T S kohtumisest mäletab, et nad rääkisid kaubast, mida nad pakuvad ja kus kohas, mis terminalides ja ühtlasi tuvastas ka isiku. Kahtlusi, et äkki S ei esindagi N huve, tal ei tekkinud. Samuti tegi ta kohtumisel foto ka T. Pärast kohtumisi suhtles ta T meili teel. Põhiline kauba pakkumine ja ost-müük käis meili teel, aga kui oli midagi kiireloomulist, siis helistasid ka telefoni teel. Peale D K ja T S, kes väidaks, et esindab N OÜ huve, ta suhelnud ei ole. Mingeid kahtlusi, et isikud tegelikult tehingutes ei osale ega nendest midagi ei tea, tal alust arvata ei olnud. Kütuse, mida N OÜ Inndex OÜ-le müüs said nad kätte ja mingit probleemi sellega ei olnud. Kütus, mille kätte said, vastas kehtestatud nõuetele, kuna Inndex OÜ ostis kütuse terminalist, siis ei olnud tal mingit põhjust arvata, et kütus ei ole kvaliteetne, sest kommertsladudesse lubatakse ainult kütus, mis on kvaliteetne. Samuti ei tulnud klientidelt tagasisidet, et kellelgi oleks mingeid probleeme kütusega. Kui kütus on siseturule ringlusesse lubatud, siis viimase 10 a jooksul pole kauba kvaliteedis probleemi olnud ning riski maandab äriühing sellega, et ostab kauba terminaalist. Terminal kontrollib kütust, siis kui nad seda ise vajalikuks peavad. Lao kütuse tarnimiseks valib üldjuhul ostja ehk hankija. Võib olla ka olukord, kus äriühing, kes Inndex OÜ-lt kütust ostab ütleb ise kuhu lattu soovib ta kütust saada. See on kokkulepete küsimus. N puhul otsustasid nemad, kuhu lattu nad kütuse paigutavad. N puhul toimus kütuse üleandmine N , K terminalist, J naftabaasist ja M terminalist. Kütuse ostmisel laost vormistatakse ostu-müügi akt. N puhul kasutasid nad vana põhja saatelehte, kuigi ta on ka sisuliselt akt. Aktiga antakse kaup üle. Akti koostab müüja, kuna tema teab mis kogused tal laos sees on. Nii koostaski N puhul üleandmise-vastuvõtmise aktid laos kütuse ülemineku kohta N. Aktid allkirjastab juhatuse liige või keegi, kellel on esindusõigus. Aktid allkirjastavad ostja esindaja, müüja esindaja ja lao esindaja. Kauba kättesaamiseks peetakse hetke, kui terminal on oma allkirja alla pannud ja kaup on ostjale nimele üle läinud. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt on tema jaoks oluline, et kütus oleks terminalis, sest siis on kindlust, et kaup koguseliselt on seal olemas, kuna terminal kinnitab seda, firma on kauba sinna sisse toonud ja et kaup on olemas. Samuti seetõttu, et kaup vastab kvaliteedinõuetele ja ta saab selle kauba ostjana sealt kätte. Kui kõik kolm osapoolt on akti allkirjastanud, siis tema ostjana saab kindel olla, et kogus ja kindla kvaliteediga kaup on tal olemas. See välistab selle, et keegi müüb õhku. Aktides on viidatud vastavussertifikaatidele, aga tema ei saa nende õigsust kontrollida. Ta saab tugineda ainuüksi nendele numbritele, mis on akti peal või saatelehele pandud. Sertifikaadiga tutvub ta nii palju, et vaatab kas ta on kehtiv ja kui on talv, siis talvise diisli puhul vaatab diisli parameetreid, hägu ja filtrit ja kuidas ta külma kannatab. N puhul samamoodi vaatas üle, et kui N pakkus näiteks talvist kaupa, et see sert ikkagi on talvisele välja antud ja et see sertifikaat 25 oleks kehtiv. Sertifikaat kehtib pool aastat, pärast seda tuleb uus teha. Menetlusaluse isiku puhul pärast seda, kui Inndex OÜ sai kauba omanikuks, müüsid nad kütuse klientidele edasi. Kohtuistungil küsiti menetlusaluse isiku käes 2017. aasta veebruari käibedeklaratsiooni kohta, millele oli märgitud, et tasumisele kuulub summas 743 eurot, mis on suhteliselt väike summa. Menetlusalune isik selgitas, et see summa sõltub turu situatsioonist, kui hind on languses siis vahest on nad kaupa müünud väikese miinusega, et mida kauem nad kütust terminalis hoiavad, seda suuremad on kulud ja teine asi on see, et osa kaupa, mis nad on veebruaris ostnud, müüvad nad ära märtsikuus, et jääks alati mingi väike laojääk, mida hiljem realiseerivad ja ka sellest tuleb käibemaks. Perioodil veebruar kuni mai N OÜ-ga tehtud tehingute puhul ei pöördunud MTA Inndex OÜ poole ega teatanud, et tehingute puhul võib olla midagi kahtlast. Samuti kajastas Inndex OÜ N soetatud kütuse käibemaksuarvestuses. Käibedeklaratsioone koostab Inndex OÜ puhul raamatupidaja A P. Raamatupidamisteenust ostavad nad sisse. Ostu ja müügiarved paneb ta ise raamatupidamisprogrammi ja iga kuu korra või kaks käib raamatupidamisfirmas ja viib dokumendid ka paberkandjal sinna. Käibemaksu mahaarvamiseks peab olemas olema käibemaksukohustuslase number ja arve peab olema korrektselt täidetud. Arve nõuetele vastavust kontrollib ta ise ja ka A teeb seda. Raamatuidaja ei ole teda teavitanud sellest, et nende arvete puhul võib tegemist olla mitte nõuetekohaste arvetega. Juunis ja juulis toimusid tehingud ka M OÜ-ga, keda esindas J S või kelle õige nimi vist oli J. Kontakt M OÜ-ga tekkis samamoodi, et nemad pakkusid ise kütust ja tegid selleks pakkumise, mille Inndex OÜ üle kontrollis. Rääkisid tingimustes kokku, said kokkuleppele ja läksid tehingusse. Pakkumine saadeti e-maili teel. Samamoodi kohtus ta M OÜ esindajaga. Kohtumisel rääkisid nad, mis terminalidest kaupa pakuvad, mis on kogused ja ka maksetingimused. Samuti tuvastasid isiku. J S kohtumisel ei tekkinud tal kahtlusi, et J S tegelikult ei esinda M OÜ huve. Samuti ei tekkinud tal kohtumisel kahtlusi, et J S ei ole tegelikult teadlik kütuse tehingutest või kütuse valdkonnast. M OÜ-ga sõlmisid nad samuti raamlepingu ning kontrollisid ka nende käibemaksukohustuslase numbrit, VKM registreeringut ja juhatuse liiget. Ühesõnaga kõik seda, mida oli võimalik kontrollida. Majandustegevuse registrist on võimalik näha, et äriühingule on väljastatud vedelkütuse jaoks vastav luba kütuse müümiseks. Vedelkütust ei või osta firmadelt, kellel ei ole VKM numbrit. Sealt registrist on näha rikkumisi, mis on toime pandud vedelkütuse seaduse alusel, kui näiteks on tehtud mingi ettekirjutus. Aga nende firmade kohta, kellega nad koostööd tegid ei olnud mingisuguseid märkeid. Ka M OÜ-lt said nad kauba terminalidest, üleandmine toimus aktidega. Valdavalt ladustas M kütust N laos. M ise otsustas, millisesse terminali kaupa tarnib. Ostu-müügi tehingu oluliseks tingimuseks oli Inndex OÜ jaoks see, et nad saaksid kauba terminalist kätte ja et ei peaks kauba eest ette maksma. Omaniku vahetus toimus samuti aktide üle andmisega terminalis. M tegi akti, allkirjastas, saatis Inndex OÜ-le. Nemad omakorda allkirjastasid selle, saatsid lattu ja M tagasi oma allkirjadega. Siis pani ladu oma allkirja alla ja pärast seda läks kaup üle Inndexi nimele ja nii said nad seda realiseerida. M väljastas arve pärast seda kui akt ja kaup oli neile üle tulnud. Kütust laost väljastasid lao operaatorid. Laost kütuse väljastamise kohta antakse dokumendid lao poolt. Kui aga Inndex OÜ klient võttis kütuse laost peale, siis Inndex OÜ saatis volituse selleks lattu ja lao saatelehega läks kütus laost välja. Kliendile saatis ta samuti akti, mille mõlemad osapooled allkirjastasid, ladu ka allkirjastas ja kaup läks siis otse kliendile. Arve tasumine N toimus panga ülekannetega. Vahepeal maksid nad otse N pangakontole, aga vahepeal maksid ka faktooringfirmadele. See sõltus hankijast. Arvete peale oli märgitud, mis tuleb maksta nende kontole ja miks läks faktooringfirmale. Juhised arvete maksmiseks olid kirjas arvete peal. See on juba ammu aega tagasi, kui faktooringfirmad tulid ja ettevõtted neid kasutama hakkasid. MTA ei ole sellisel viisil arvete maksmise osas ka mingeid etteheiteid teinud. Menetlusaluse isiku sõnul on kütuse valdkonnas kolmandatele isikutele tasumine tavapärane, kuna kütus on suurte käivetega kaup, kus on palju raha vaja ja kui endal vaba raha ei ole, siis tuleb leida kreeditorid. Firmade tausta, kellele raha maksti, nad ei kontrollinud ja seda ei olnudki võimalik teha. Samuti tekib küsimus, et mida seal siis kontrollida. N ei ole esitanud Inndex OÜ-le mingeid pretensioone maksmata arvete või valele isikule makstud arvete osas. Kütuse eest on nad N kõik arved tasunud. M käis arvete maksmine ka täpselt samamoodi nagu nemad ise ette kirjutasid. Mingeid probleeme ei olnud ka M OÜ26 ga. N toimunud veebruari kuu tehingute kohta esitati käibedeklaratsioon 20. märtsil. Pärast deklaratsiooni esitamist ei pöördunud MTA Inndex OÜ poole ega teavitanud neid asjaolust, et tehingupartner ei ole deklareerinud oma tehinguid arvete alusel. Märtsikuu tehingute kohta esitasid nad samuti käibedeklaratsiooni enne 20. aprilli või siis 20. aprillil. Ka selles osas ei pöördunud MTA nende poole mingisuguse pretensiooni ega teabega. Veebruar kuni märts ei olnud ühtegi teavitust MTA poolt nagu N kui kütuse müüja oleks kahtlane äriühing. Inndex OÜ-l endal ka ei tekkinud mingeid kahtlusi, sest load olid olemas. Samuti ei olnud neil ka M OÜ-ga mingeid probleeme ning MTA ei teavitanud ka M OÜ osas neid mingitest kahtlastest tegevustest, maksmata maksudest või muudest õigusrikkumistest. T S või D K osas ei tekkinud tal ka mingeid kahtlusi, kuna maksuamet oli neile loa kütuse müümiseks andnud ja seepärast ei tekkinud tal ka mingeid arvamusi nagu nad ei tohiks kütust müüa. Maksuamet annab registreeringu neile, kellel on piisav pädevus kütust müüa. Menetlusalune isik tunneb ka R O OÜ ja P OÜ juhatuse liikmeid ning teab neid seoses transporditeenusega. Menetlusaluse isiku sõnul ei olnud ta teadlik, et kogu kaup, mis tarniti N või M OÜ-lt toimetati alguses XXX, kus toimus ühelt kütuseautolt teisele kütuseautole ümber pumpamine ja alles siis toimetati edasi terminaalidesse. Menetlusalune isik ei osanud kommenteerida, kas see on tavapärane, et kütus pumbatakse ühelt autolt teisele kütuseautole olukorras kus sihtkohani jääb marginaalne kilometraaž umbes kuni 11 km. Seda peaks küsima nendelt, kes neid tehinguid seal tegid. N ostetud kauba lubab menetlusaluse isiku sõnul käibesse toll. Toll aktsiisilaos kontrollib kauba olemasolu vastavust kvaliteedile ja kehtestatud nõuetele ja kui aktsiis on makstud, siis lubatakse alles kaup turule. Seda, kas N on kauba pealt aktsiisi maksnud ja et see on just läbi tolli tulnud ta ei tea, samas kui ta on kommertslaos, siis peab olema ta sinna kuskilt tulnud, aga Eesti Vabariigis on vähemalt nii, et aktsiisilaost ei lasta enne kaupa välja, kui kõik maksud on makstud. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik Aleskandr Škirin koostas Inndex OÜ-le ja Ain Polmale 04.12.2018.a väärteoprotokolli selle kohta, et Inndex OÜ esitas 2017.a veebruari, 2017.a märtsi ja 2017.a juulikuu käibedeklaratsioonides (edaspidi KMD) valeandmeid mahaarvamisele kuuluva käibemaksu kohta, väites, et nendel perioodidel tehingud OÜ-ga N ja OÜ-ga M olid näilised ning et kütus soetati tundmatute kolmandate isikute poolt, mistõttu ei saa eeldada, et need kolmandad isikud oli käibemaksukohustuslased. Seepärast on sisendkäibemaks maha arvatud ebaõigesti. Väärteoprotokolli kohaselt esitas Inndex OÜ 27 17.03.2017 veebruari 2017 KMD ja 17.04.2017 märtsi 2017 KMD, milles kajastas N OÜ-lt soetatud kütust koguväärtuses 4 391 793,50 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 2 072 770 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 2 319 023,50 eurot) sh käibemaksu 731 965,59 eurot (2017. aasta veebruari KMD-l – 345 461,67 eurot ja 2017. aasta märtsi KMD-l – 386 503,92 eurot). Kuna tegemist on näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud N OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017. aasta veebruari ja märtsi KMD-l kokku summas 731 965,59 eurot. Samuti esitas Inndex OÜ 21.08.2017 juuli 2017 KMD, milles kajastas M OÜ-lt soetatud kütust koguväärtusega 1 875 297,90 eurot sh moodustas käibemaks 312 549,66 eurot. Kuna on tegemist näiliste (vedelkütuse müüjaks ei olnud M OÜ, vaid oli tundmatu kolmas isik) tehingutega, siis vähendas Inndex OÜ alusetult käibemaksu 2017 juuli KMD-l kokku summas 312 549,66 eurot. Käibemaksu mahaarvamise tingimused on sätestatud käibemaksuseaduses (edaspidi KMS). Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 järgi on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Lühidalt öeldes liigitatakse käibemaksu objekt kaheks – müügikäive, mille sisu on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ja ostukäive, mille sisu on kauba soetamine või teenuse saamine (KMS § 3 lg-d 4-6). KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on käibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Käibemaksukohustuslaste registreerimist ja registrist kustutamist reguleerivad KMS-i §-id 19-26. Käibemaksukohustuslasel on õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Nõuded arvetele on sätestatud KMS §-is 37 lg-s 7. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et nii OÜ M kui ka N OÜ olid tehingute ajal registreeritud käibemaksukohustuslased KMS § 3 lg 1 mõttes. Kütuse müügi, impordi, ekspordi või hoiuteenuse osutamiseks on seaduse kohaselt vaja tegevusluba (vedelkütuse seadus (

) § 13), mille saamiseks esitatakse taotlus Maksu- ja Tolliametile (MTA), kes vastava taotluse lahendab. Vaidlust ei ole ka selles, et nii M OÜ kui ka N OÜ omasid kütuse müügiks nõutavat tegevusluba, mille väljastas nimetatud äriühingutele Maksu- ja Tolliamet. Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt on Inndex OÜ ja Ain Polma rikkunud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse nõudeid, mille kohaselt maksustava käibena deklareeritav kaup peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kuna tegeliku müüja isik on teadmata ning seetõttu ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt.