← Eesti

2-18-10593/38

Obsah (9)§ 113§ 3§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Otsuse kuupäev 16.mai 2019 Tsiviilasja number 2-18-10593 Tsiviilasi M M vs K M võla ja viivise nõudes Tsiviilas

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1 2-18-10593 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 12.07.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 7000 eurot, viivise 598,50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 03.09.

  1. Hagi on kostjale isiklikult kätte toimetatud 25.09.
  2. Kostja esitas 25.09.2019 riigi õigusabi taotluse, mille kohus rahuldas 20.12.2018 määrusega. Hageja teatas 06.01.2019 e-kirjaga ja 08.01.2019 kirjaga, et loobub riigi õigusabist. Kostja esitas vastuse hagile 20.03.
  3. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hageja seisukohad Hagiavalduse kohaselt, pooled sõlmisid 15.03.2016 notariaalse ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu punkti 3.5 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 7000 eurot hiljemalt 2017 septembrikuu viimasel päeval, millal muutus seega nõue sissenõutavaks. Samas punktis on märgitud, et kompensatsiooni tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga päeva eest kuni kompensatsiooni täieliku tasumiseni. Kostja ei ole hagejale raha käesoleva ajani tasunud. Kuivõrd kohustus tuli täita 30.09.2017, siis on kostja võla tasumisega viivituses alates 01.10.
  4. Hagiavalduse esitamise seisuga (12.07.2018) on kostja viivitanud põhivõlgnevuse tasumisega 285 päeva. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 7000 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest summas 598,50 eurot ja viivis 0,03% põhivõlgnevuse summalt päevas alates hagiavalduse kättesaamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 02.04.2019 e-kirjas teatab hageja, et pooled ei ole kompromissi sõlminud ja selgitab, et osapoolte seisukohti/positsioone arvesse võttes, ei ole kompromissile jõudmine ka võimalik. Hageja soovib kohtupoolset hagi lahendamist ning on jätkuvalt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastus Vastuse kohaselt, kostja töötab 0,5 kohaga. Kuna kostjal on väike laps

(3a), siis ei ole kostjal võimalik täiskoormusega tööl käia. Kostja ei soovi esitada vastuhagi, kuna lubas hagejale 2017 septembri lõpuks maksta kokkulepitud summa 7000 eurot, kui kostja saab korteri müüdud. Lepiti kokku, et aastaga peaks kostja korteri müüma, plaan oli natuke laenu juurde võtta ja oma kodu ehitada. 2017 kevadel sattus kostja koos elukaaslasega suurtesse rahalistesse raskustesse, kuna neile tuli rahaline nõue xxx (täiteasi xx) summas 24 000 eurot. Kostja sai esimest korda nõude kohta teada kohtutäiturilt, kes arestis kostja elukaaslase palgad ja pangakaardi ja ei jätnud isegi miinimumi arvele. Samuti ka järgmised palgad, arvele jäeti siis iga kord 240 eurot. See viis kostja pere majanduslikult väga raskesse olukorda. Kostja pere palus maksegraafikut kohtutäiturilt, kuid ta leidis, et see on väga aeganõudev ja ei ole mõtet, lihtsam oli kogu raha lihtsalt ära võtta. Sellest kõigest teatas kostja kohe hagejale ja palus temalt mõistvat suhtumist ja ajapikendust. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalik oma kodu enam müüa, sest pank ei andnud enam laenu juurde. Kuna maja on renoveerimata ja peal on veel pangalaen 24 000 eurot, mis oleks müügi puhul maha 2 läinud, lisaks veel hagejale 7000 eurot, siis järgi jäänud summa eest ei oleks kostja pere saanud enam endale uut kodu osta. Pangalaen oli hagejaga koos võetud ja see on jäänud terves ulatuses kostja kanda. Kostja ei jätnud hagejale nimetatud 7000 eurot tähtajaks maksmata pahatahtlikult, vaid suurte rahaliste raskuste tõttu. Kostja ei ole nõus kandma poolte menetluskulusid ega kohtukulusid, kuna soovis hagejaga korduvalt leida kohtuvälist lahendust, millest hageja keeldus. Kostja teab, et peab maksma ja võtab ka kohustuse seda summat hagejale tasuma hakata, niipalju kui rahaline võimalus lubab. Kostja teeb kompromissiettepaneku hagejaga sõlmida maksegraafik. Kostja brutopalk on 370 eurot kuus ja ta ei saa rohkem tasuda kui 30 eurot kuus, kuna on niigi juba nii suurtes rahalistes raskustes ja tal on väike laps. Kostjal ei õnnestunud ka autot müüa. Kostja palub aega veel 3 aastat ja kui tekib võimalus, maksab varem kogu summa. Edaspidi on kostjal võimalus täiskoormusega tööle minna ja pangalaenu taotleda. Kostja lubab, et 01.02.2022 on hagejale võlg tasutud. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

§ 3

p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.

103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise kohustuse täitmise ja viivisenõude. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: -hageja ja kostja vahel on 15.03.2016 sõlmitud ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari xx xxx poolt, registreeritud nr xx), mille p 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 7000 eurot; -sama lepingu p 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nimetatud 7000 eurot hiljemalt 2017.a septembri viimaseks päevaks; -sama lepingu p 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nimetatud 7000 euro tasumisega viivitamisel viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni 7000 euro 3 2-18-10593 täieliku tasumiseni; -kostja ei ole hagejale tasunud 15.03.2016 lepingu p 3.5 kokku lepitud summat 7000 eurot; -kostja on vastuses hagile hageja nõude õigeks võtnud, kuid on põhjendanud kohustuse täitmata jätmist raske majandusliku olukorraga ja on soovinud rahalise kohustuse täita osadena hiljemalt 01.02.

  1. Kohus on seisukohal, et hagejal on poolte vahel 15.03.2016 sõlmitud lepingu alusel õigus nõuda kostjalt 7000 euro ja viivise tasumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja pidi hagejale rahalise kohustuse täitma hiljemalt 30.09.2017, kuigi ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 3.5 on märgitud, et rahaline kohustus tuleb täita hiljemalt 31.09.
  2. Hageja on seisukohal, et kuna septembrikuus on 30 päeva, siis leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale nimetatud 7000 eurot hiljemalt 30.09.
  3. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et lepiti kokku, et aastaga peaks kostja korteri müüma ja et kostja lubas hagejale 2017 septembri lõpuks maksta kokkulepitud summa 7000 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale 15.03.2016 lepingus kokku lepitud rahasummat 7000 eurot tasunud. Kostja on põhistanud nimetatud rahalise kohustuse täitmata jätmist perekonna rahaliste raskustega täiteasja nr xxx alustamise tõttu ning on teinud kompromissiettepaneku tasuda võlg osadena igakuise maksega 30 eurot kuus.

§ 103

lg 2 kohaselt, kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et perekonna rahaliste raskuste tõttu ei ole kohustuse rikkumine vabandatav, kuna tegemist ei ole vääramatu jõuga

§ 103lg 2 mõttes.

Täiteasja algatamiseks peab olema täitedokument ja täitedokumendi aluseks olevatest asjaoludest ja kohustustest on võlgnik eeldatavalt teadlik. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud teabest, et nimetatud täitemenetlus ei ole alustatud kostja vastu. Kohus on seisukohal, et hageja nõue 7000 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 113

lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 15.03.2016 lepingu p 3.5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandjale (hageja) viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni 7000 euro täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on arvestuslik viivis alates 01.10.2017 kuni 12.07.2018 598,50 eurot. Hageja palub välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 598,50 eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise ajavahemiku 01.10.2017-12.07.2018 (285 päeva) eest summas 598,50 eurot. Viivisearvestus: 01.10.2017-12.07.2018, võlasumma 7000 eurot, 0,03% päevas, 285 päeva x 2,10€ = 598,50€. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 7000 euro suuruselt põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse kättesaamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,03% põhivõlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostja hagiavalduse kätte saanud 25.09.2018, mis on tõendatud kostja allkirjaga väljastusteatel. Kohtu hinnangul on põhjendatud välja mõista kostjalt viivis alates 26.09.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni vastavalt poolte vahel kokku lepitud määrale 0,03% päevas, so summas 489,30 eurot. 4 Viivisearvestus: 26.09.2018-16.05.2019, võlasumma 7000 eurot, 0,03% päevas, 233 päeva x 2,10€ = 489,30€. Kohus rahuldab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise 0,03% päevas põhinõudelt alates 17.05.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Pooled ei jõudnud kohtumenetluses kokkuleppele võla osadena tasumises. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 520,80 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt hagihinnale Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 sätestatud määras. Seega on riigilõiv 500 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 3 tundi 37 minutit tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), kokku summas 520,80 eurot. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud. Kohus peab õigusabitoiminguid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 1020,80 eurot koos käibemaksuga, millest riigilõiv on 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 520,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.