lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. 1 2-18-10593 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 12.07.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 7000 eurot, viivise 598,50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 03.09.
p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.
103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise kohustuse täitmise ja viivisenõude. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: -hageja ja kostja vahel on 15.03.2016 sõlmitud ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notari xx xxx poolt, registreeritud nr xx), mille p 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 7000 eurot; -sama lepingu p 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nimetatud 7000 eurot hiljemalt 2017.a septembri viimaseks päevaks; -sama lepingu p 3.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale nimetatud 7000 euro tasumisega viivitamisel viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni 7000 euro 3 2-18-10593 täieliku tasumiseni; -kostja ei ole hagejale tasunud 15.03.2016 lepingu p 3.5 kokku lepitud summat 7000 eurot; -kostja on vastuses hagile hageja nõude õigeks võtnud, kuid on põhjendanud kohustuse täitmata jätmist raske majandusliku olukorraga ja on soovinud rahalise kohustuse täita osadena hiljemalt 01.02.
lg 2 kohaselt, kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et perekonna rahaliste raskuste tõttu ei ole kohustuse rikkumine vabandatav, kuna tegemist ei ole vääramatu jõuga
Täiteasja algatamiseks peab olema täitedokument ja täitedokumendi aluseks olevatest asjaoludest ja kohustustest on võlgnik eeldatavalt teadlik. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatud teabest, et nimetatud täitemenetlus ei ole alustatud kostja vastu. Kohus on seisukohal, et hageja nõue 7000 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 15.03.2016 lepingu p 3.5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandjale (hageja) viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni 7000 euro täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on arvestuslik viivis alates 01.10.2017 kuni 12.07.2018 598,50 eurot. Hageja palub välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 598,50 eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise ajavahemiku 01.10.2017-12.07.2018 (285 päeva) eest summas 598,50 eurot. Viivisearvestus: 01.10.2017-12.07.2018, võlasumma 7000 eurot, 0,03% päevas, 285 päeva x 2,10€ = 598,50€. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 7000 euro suuruselt põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse kättesaamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni 0,03% põhivõlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest. Tsiviilasja toimiku andmetel on kostja hagiavalduse kätte saanud 25.09.2018, mis on tõendatud kostja allkirjaga väljastusteatel. Kohtu hinnangul on põhjendatud välja mõista kostjalt viivis alates 26.09.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni vastavalt poolte vahel kokku lepitud määrale 0,03% päevas, so summas 489,30 eurot. 4 Viivisearvestus: 26.09.2018-16.05.2019, võlasumma 7000 eurot, 0,03% päevas, 233 päeva x 2,10€ = 489,30€. Kohus rahuldab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ja mõistab kostjalt välja viivise 0,03% päevas põhinõudelt alates 17.05.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Pooled ei jõudnud kohtumenetluses kokkuleppele võla osadena tasumises. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137. Seega hindab kohus tulenevalt TsMS § 175 lg 1 hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 520,80 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ja on vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on riigilõivu tasunud vastavalt hagihinnale Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 sätestatud määras. Seega on riigilõiv 500 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 3 tundi 37 minutit tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), kokku summas 520,80 eurot. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud. Kohus peab õigusabitoiminguid menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on menetluskulude nimekirjas nimetatud menetlusdokumendid esitatud ja vastav õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses põhjendatud ja vajalikud. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht) tervikuna arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikuks. Kohus määrab juhindudes TsMS § 138, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks summas 1020,80 eurot koos käibemaksuga, millest riigilõiv on 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud on 520,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Raivo Einula 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.