Asjaolud ja menetluse käik
) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub tuvastushuvi.
lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Määruse põhjendustel ei nähtunud hagiavaldusest, et poolte vahel oleks vaidlust korteriomandi kuuluvuse üle, kuna hageja omandas korteri 23.11.1995, s.o peale abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamist 23.09.1994 kohtuotsusega, mis jõustus 03.10.1994. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 30 lg 3 kohaselt lõppes abielu kohtus abielu lahutamisel kohtuotsuse jõustumisest, mitte lahutuse vormistamisest perekonnaseisuametis. Abielu lõpeb vastavalt perekonnaseaduse § 66 lg-le 2 kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna ja ta ei ole hagiavalduses märkinud, et kostja vaidlustaks korteri kuulumist hagejale. Hageja väide, et korteriomandiga tehingute tegemisel võib tekkida probleeme, on üksnes hüpoteetiline.
Määruskaebus
Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada, et tema poolt 13.11.1995 ostetud korteriomand kuulub tema lahusvara hulka. Hageja tugines asjaolule, et ta ostis korteriomandi pärast abielusuhete lõppemist ja korter kuulus tema lahusvara hulka, kuigi abielulahutus kostjast ei olnud registreeritud perekonnaseisosakonnas. Maakohus eksis, kui leidis, et poolte abielu lõppes kohtuotsuse jõustumisega 03.10.1994. 01.01.1995 jõustunud perekonnaseaduse rakendussätte § 134 kohaselt, kui kohtuotsus abielu lahutamiseks oli tehtud enne selle seaduse jõustumist, lõppes abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuametis. Kuna hageja esitas tuvastushagi, siis pidi ta
Hagiavalduses vastavad põhjendused puudusid. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks Riigikohtu 29.03.2017 lahend nr 3-2-1-153-16 p 19.1) rõhutanud, et kohus peab hagi menetlusse võtmisel õigusliku huvi olemasolu kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Lisaks võib kohus
lg 3 kohaselt vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Kuna maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamiseks eelnimetatud toiminguid ei teinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmast või mitte. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest, kuivõrd hagejal võib olla nõue kostja vastu.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Mati Maksing Kaupo Paal 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.