Obsah (6)

§ 696§ 368§ 168§ 667§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-19-7441 Kohtuasi IMa (M) hagi JT vast

§ 696lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. IM (hageja) esitas 16.05.2019 Harju Maakohtule hagi JT (kostja) vastu korteriomandi lahusvarasse kuuluvuse tuvastamiseks. Hagi asjaoludel registreeriti poolte abielu 02.01.1986 ning lahutati 23.09.1994 kohtuotsusega, milline jõustus 03.10.
2. Abielulahutus registreeriti perekonnaseisuametis 01.12.
3. Hageja ostis 13.11.1995 xxxxxxx, xxxxxx x-x asuva korteri. Kuivõrd hageja ostis korteri pärast abielusuhete lõppemist, kuid enne abielulahutuse registreerimist (st enne abielu lahutamist), on korteri omandiõiguse osas tekkinud ebaselge olukord. Sõltumata sellest, et korter kuulub hageja lahusvara hulka, võib tehingute tegemine korteriomandiga olla takistatud ja hageja palub tuvastada, et korteriomand moodustab tema lahusvara. Maakohtu määrus
4. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel, kuna hagejal puudub tuvastushuvi.

§ 368

lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Määruse põhjendustel ei nähtunud hagiavaldusest, et poolte vahel oleks vaidlust korteriomandi kuuluvuse üle, kuna hageja omandas korteri 23.11.1995, s.o peale abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamist 23.09.1994 kohtuotsusega, mis jõustus 03.10.1994. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 30 lg 3 kohaselt lõppes abielu kohtus abielu lahutamisel kohtuotsuse jõustumisest, mitte lahutuse vormistamisest perekonnaseisuametis. Abielu lõpeb vastavalt perekonnaseaduse § 66 lg-le 2 kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Hageja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna ja ta ei ole hagiavalduses märkinud, et kostja vaidlustaks korteri kuulumist hagejale. Hageja väide, et korteriomandiga tehingute tegemisel võib tekkida probleeme, on üksnes hüpoteetiline.

§ 168lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja võtta hagi menetlusse. Kohus kohaldas vääralt asja menetlemisest keeldumisel materiaalõigust ning tuvastas ebaõigesti hageja tuvastushuvi puudumise. Kohus leidis vääralt, et abielu lahutamisel kohtus lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Kui eeltoodu vastaks tõele, puuduks hagejal tõepoolest hagi esitamiseks huvi. Alates 01.01.1995 jõustunud ja kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 30 p 3 kohaselt lõppes abielu lahutamisel kohtus abielu kohtuotsuse jõustumisest, nägi sama seaduse rakendussäte § 134 täiendavalt ette, et kui kohtuotsus abielu lahutamiseks oli tehtud enne selle seaduse jõustumist, lõppes abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuametis. Kuna poolte abielu lahutati 23.09.1994 ehk enne 01.01.1995 perekonnaseaduse jõustumist, lõppes abielu Tallinna Perekonnaseisuameti poolt abielulahutuse tunnistuse koostamise kuupäeval 01.12.
2. Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 järgi oli abikaasa lahusvaraks vara, mille ta omandas pärast abielusuhete lõppemist ning sama seaduse § 18 lg 2 teise aluse järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Hageja soetas korteri peale abielusuhete lõppemist ja pärast abielu lahutamist kohtus, kuid enne abielulahutuse registreerimist perekonnaseisuametis. Nimetatud asjaolud on põhjuseks, miks hageja tuvastushagiga kohtusse pöördus, et tuvastada korteri kuulumine tema lahusvara hulka. Kohus keeldus ekslikult hagi menetlusse võtmisest. Hageja soovis korteriomandiga tehingut teha, kuid notarid on sellest keeldunud, kuna notarite hinnangul pole korteriomandi kuulumine hageja lahusvara hulka tuvastatud ja seadust ei ole võimalik tõlgendada nii, nagu tegi seda maakohus. Kui kohus tuvastab korteriomandi kuulumise hageja lahusvara hulka, saab hageja minna notaribüroosse korteriomandiga tehingut tegema ilma, et tehingus osaleks kostjaks olev endine abikaasa. Väär on kohtu järeldus, et hageja ei saavuta kohtuotsusega taotletud eesmärki ning et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Menetluse edasine käik 2
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse 04.07.2019 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas

§ 667lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada.

Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Hagiavalduse kohaselt palus hageja tuvastada, et tema poolt 13.11.1995 ostetud korteriomand kuulub tema lahusvara hulka. Hageja tugines asjaolule, et ta ostis korteriomandi pärast abielusuhete lõppemist ja korter kuulus tema lahusvara hulka, kuigi abielulahutus kostjast ei olnud registreeritud perekonnaseisosakonnas. Maakohus eksis, kui leidis, et poolte abielu lõppes kohtuotsuse jõustumisega 03.10.1994. 01.01.1995 jõustunud perekonnaseaduse rakendussätte § 134 kohaselt, kui kohtuotsus abielu lahutamiseks oli tehtud enne selle seaduse jõustumist, lõppes abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuametis. Kuna hageja esitas tuvastushagi, siis pidi ta

§ 368lg 1 kohaselt hagis põhjendama õigusliku huvi olemasolu.

Hagiavalduses vastavad põhjendused puudusid. Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks Riigikohtu 29.03.2017 lahend nr 3-2-1-153-16 p 19.1) rõhutanud, et kohus peab hagi menetlusse võtmisel õigusliku huvi olemasolu kontrollima ning kui hagi ei vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Lisaks võib kohus

§ 372

lg 3 kohaselt vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Kuna maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamiseks eelnimetatud toiminguid ei teinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida, kas maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmast või mitte. Seetõttu tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest, kuivõrd hagejal võib olla nõue kostja vastu.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm Mati Maksing Kaupo Paal 3