lg.2 p.4,5 ja § 200 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdistatav: T. T. (isikukood XXX, elukoht XXX), töökoht- ei tööta; Karistatus: kriminaalkorras karistatud 9 korral: 1) 23.10.2000 a. Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja KrK § 47 alusel tingimisi vabaduskaotusega 6 k katseaeg 1 a 6 k; 2) 07.09.2001 Valga Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 alusel arestiga 11 p; 3) 21.11.2001 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabaduskaotusega 6 k; KrK § 197 lg 1 – KrK § 15 lg 2 alusel vabaduskaotusega 4 k; KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti vabaduskaotus 7 k; KrK § 41 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks vabaduskaotus 11 k; 4) 08.04.2002 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabaduskaotus 6 k; KrK § 40 lg 3 alusel 11 k; 5) 31.03.2003 Jõgeva Maakohtu poolt
lg 2 p 4 –
lg 2 alusel vangistusega 30 p; 6) 12.11.2003 Jõgeva Maakohtu poolt
lg 2 p 3 alusel vangistusega 3 k;
lg 2 p 4,5 alusel vangistusega 5 k;
64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 8 k; 7) 21.11.2003 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel vangistusega 6 k;
lg 1 vangistusega 1 a; 8) 17.11.2004 Jõgeva Maakohtu poolt
p 1 alusel vangistusega 5 k,
lg 1 alusel vangistusega 1 a 8 k,
lg 1 alusel vangistusega 2 a,
lg 2 alusel vangistusega 6 k,
lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 a 6 k katseajag 3 a; 9) 31.10.2005 Jõgeva Maakohtu poolt
Lõplikus karistuseks
lg 2 alusel mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust; väärteokorras karistatud: 1) 27.10.2001 HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni; 2) 28.01.2003 LS § 74´1, LKindIS § 66´1 lg 2, LS § 74´7, LS § 74´35 lg 1 alusel rahatrahviga 3600 krooni; 3) 23.05.2003 TubS § 21´8 lg 1 alusel rahatrahviga 360 krooni; 4) 10.07.2003
alusel rahatrahviga 500 krooni; 5) 28.08.2004 LS § 74´19, LS § 74´1 lg 1 alusel rahatrahviga 13200 krooni. Tõkend – vahi all pidamine alates 07.novembrist 2005.a. Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja: vandeadvokaat Dagmar Saks Kannatanu: T. L., isikukood XXX, XXX Kannatanu: YYY, reg. kood XXX, esindaja I. K-L Kannatanu: YYY, reg. kood XXX, esindaja M. M. Kohtuistungi toimumise aeg 22.,23. veebruar 2006 Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 312, § 315 lg.1, lg.3, lg.4, lg.5 p.1,2,3, § 414 lg.1, § 175 lg.1 p.5, § 179 lg.1 p.1,
T.
lg.2 p.4,5 järgi ja karistuseks mõista 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus) kuud vangistust.
lg.2 alusel suurendada mõistetavat karistust Jõgeva Maakohtu 31.10.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra. Mõista T. T.le liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 3 ( kolm ) aastat 2 ( kaks ) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates T. T. kinnipidamisest, s.o. alates
Peale selle T. T. 05.11.2005 a kella 18.53 paiku Jõgeva linnas XXX asuvas YYYs võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis vägivallaga, mis seisnes selles, et tõukas esmalt käega kannatanu T. L.´i õla piirkonda ning seejärel vabastas end jõuga teda kinni pidada sooviva T. L.´i haardest, põhjustades kannatanule sellega füüsilist valu, ära YYYle kuulunud 2 pudelit alkohoolset jooki Vana Tallinn väärtusega ´a 96 krooni ning püüdis võtta ära lihatoote Rakvere ribi väärtusega 110 krooni, kogumaksumusega 302 EEK. Seega T. T., võttes vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Kohtulikus vaidluses prokurör loobub T.T. süüdistamisest 2 pudeli Vana Tallinna osas ja jääb selle juurde, et tegemist oli 1 pudeli Vana Tallinnaga. Sellega seoses väheneb ka kahjunõue 96-le kroonile. T. T. tunnistab ennast süüdi temale esitatud süüdistuses YYY episoodis, s.o.
YYY episoodis tunnistab T.T. ennast süüdi varguse toimepanemises, aga mitte vägivallategudes, s.o. ei tunnista ennast süüdi röövimises. T. T. annab ütlusi selle kohta, et YYYst võttis ta kaks juustuvorsti, ta mäletab täpselt varastatut. Varguse põhjusena nimetab, et oli purjus ja ei andnud endale aru, mis teeb. Ta lahkus müügisaalist, hüpates üle kassa turvaväravatest. Talle jäi mulje, et ta jäi vahele ja hakkas jooksma. Käitus poes avalikult- tahtis neid asju võtta ja võttiski. Ta teab, et kaupluses on turvakaamerad. Tunnistaja M.G. töötab YYYs vahetuse vanemana. Tunnistaja annab ütlusi, et süüdistatav on korduvalt nende kaupluses vargusega vahele jäänud, kuid alati ei ole politseile üle antud. Seekord oli turvamees lahkunud rahasid ära viima ja tunnistaja nägi, et tuttav isik, süüdistatav toimetab lettide juures ja paneb kilekotti asju. Kui kliendid vaatavad kaupa ja hinda, siis tema lahmis kaupa kotti seda vaatamata. Tunnistaja jälgis süüdistatavat ja süüdistatav nägi, et teda jälgitakse. Ta vaatas tunnistajale otsa, kõndis mööda. Seejärel hüppas üle kassatõkke ja läks kauplusest välja. Tunnistaja arvates oli süüdistataval kilekotti palju kaupu pandud. Täpselt ei ole teada, mida ta võttis- ladus asju kotti juustu – ja singileti juures. Ka turvakaamera lint ei näita täpselt, mida kotti laoti. Tunnistaja kinnitusel ei sekku töötajad varga tegevusse, ehkki on näha, et inimene varastab, klient võib olla vägivaldne. Kassades on turvanupud ja töötajad lasid häirekella, siis tuli turvamees tagasi. Tunnistajale näidati uurimise ajal pilte ja ta tundis ära selle isiku, kes varastas. Tunnistaja K.K. on YYYs müüja. Annab ütlusi, et süüdistatav läks kassabarjäärist läbi, sealt, kus on keelumärk peal. Tunnistaja hüüdis teda, kuid järgi ei saanud joosta, tegeles teiste klientidega. T.T. eitab poole kilekotitäie kauba varastamist YYYst. Ta oli juba iga päev joonud, elu oli sassi läinud. Kohus vaatas kohtuistungi käigus videokassetile salvestatut: kuidas YYY Jõgeva kaupluses T. T. 25.oktoobril 2005 alates kella 19.07.01 liigub kaubariiulite ees, võtab riiulilt kaupu ja paneb temal käes olevasse kilekotti, kell 19.07.52 astub kassade vahel asuvate tõkkepuude vahele kell 19.07.54 on tõkkepuude vahelt läbi läinud ja lahkub välisukse suunas. Prokurör jääb selle juurde, et varastatuks tuleb lugeda kaks juustuvorsti kokku 31.80 krooni väärtuses, kuna selle kohta on esitatud YYY (nüüd YYY) avaldus ja hinna arvestamisel on aluseks võetud kõige odavam juustuvorsti hind- süüdistavalae võimalikult kasulikumalt. Kaitsja nõustub süüdistuse ja selle tõendatusega YYY episoodis
Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena loeb tõendatuks, et T. T. on 25.10.2005 YYY Jõgeva kaupluses toime pannud avaliku varguse, s.o
Varguse toimepanemine on tõendatud T.T. omaksvõtvate ütlustega, tunnistajate G. ja K. ütlustega ja videokassetil salvestatuga. Varastatu koguse määramisel on kohus järgmisel seisukohal: videokasseti salvestuselt on näha, et T.T. paneb kaubariiulitelt, kus asuvad juustutooted, singid ja vorstid, kotti kaupu, mida on arvult rohkem kui üks. Millised on täpselt need kaubad, ei ole videokassetilt võimalik kindlaks teha. T.T. on ise nimetanud varastatud kaupadeks 2 juustuvorsti (tl.5), tunnistaja M.G. ütlustest tuleneb, et kõige odavama juustuvorsti hind on 15.90 krooni. Sama on avaldanud tsiviilhageja ka politseile (avaldus nr . 23): 2 juustuvorsti hinnaga 31.80 krooni (tl.29 IIkd). Seetõttu loeb kohus varastatud kaubaks 2 pakendit Rakvere Valla juustuvorsti kokku hinnaga 31.80 krooni. T:T. tegevus on kvalifitseeritav
on isik, kes on varem toime pannud vargusi.
lg.2 p.5 järgi tuleb tegevus kvalifitseerida põhjusel, et vargus pandi toime avalikult-tunnistajate silme all ja aru saades, et teda jälgitakse. Varguse YYYs on T.T. pannud toime kavatsetusega- tal oli kaupa kotti panema asudes plaan varastada ja ta tegi selle teoks. YYY (edaspidi nimetatud YYY) on vargus sooritatud 05.11.2005. T. T. annab selle kohta ütlusi, et ta oli 30.oktoobril kinni mõistetud ja talle oli teada, et tuleb aastaks ja 8 kuuks kinni minna. Pärast seda ta kõik päevad jõi. Raha on tal alati olnud. Ta läks YYY varastama. Võttis lihaletist ühe paki, ei mäleta, kuhu pani, kas põue või jäi kätte. Siis läks viinaleti juurde, võttis korraga kaks pudelit Vana Tallinnat, hakkas ühte varrukasse toppima. Ta oli posti taga ja müüja ei näinud. Teine pudel kukkus maha ja seda vist müüja kuulis. Lihapaki pani ta posti juurde maha ja hakkas pudelit üles võtma ja siis tuli müüja, võttis T.l käisest kinni ja kutsus turvameest. Omavahel nad midagi ei öelnud. T. ehmatas ära, raputas müüja oma jope küljest lahti ja jooksis minema. YYY uksel kohtus T. kohtunikuga, kes ta kinni mõistis. T. jooksis YYYst välja. T.T. eitab löömist, peksmist või muud vägivalda tema poolt. T. väitel ei ole ka tema käsi olnud kannatanu õla kõrgusel. Kohtuistungil pärast CD-salvestuste vaatamist asub T.T. väitma, et kui ta YYY tuli, oli tal juba üks pudel Vana Tallinnat kaasas- ta ostis selle turuplatsi poest ja YYYs võttis riiulilt ühe pudeli Vana Tallinnat. Varemostetud Vana Tallinna pudel oli tal jope vöö vahel ja YYYs riiulilt võetud pudelit hakkas ta jope varrukasse panema. T.T. põhjendab oma ütluste muutmist sellega, et nüüd CD salvestust vaadates tuli talle see meelde, kuna salvestuselt on näha, et ta võtab ühe pudeli. Kui YYYst välja tuli, oli tal kaks pudelit Vana Tallinnat. Kannatanu T. L. annab ütlusi, et 05.11.2005 oli ta tööl YYY alkoholiletis. Ta kuulis mingit kolksatust ja läks vaatama alkoholileti läheduses oleva postamendi juurde. Süüdistatav oli kummargil postamendi taga ja võttis Vana Tallinna pudelit maast üles. Tal libises kusagilt maha ka ribipakk ja see jäigi sinna maha. Kannatanu haaras süüdistataval jopest kinni ja püüdis teda takistada, et ta ära ei jookseks. Süüdistatav tõmbas ennast kannatanu hoidest lahti ja jooksis minema. Kannatanu sõnul ei jõudnud ta enam jopest hoida, ta hoidis jõuliselt ja käsi jäi sellest valusaks. Kannatanu kasutab väljendit „ käsi suri ära“. Sellel ajal kui kannatanu hoidis süüdistataval jopest kinni, liikusid nad ühele poole ja teisele poole. Kannatanu väitel ei öelnud ta süüdistatavale sel ajal midagi ja ka süüdistatav ei öelnud midagi. Kannatanu astus süüdistatavale ette, et too ära ei läheks ja nii nad liikusid ühele poole ja teisele poole. Kannatanu kinnitusel süüdistatav teda ei löönud, ei pigistanud ega tõuganud, tõmbas lihtsalt lahti ja jooksis minema. Kannatanu eitab, et tal oleks käsi punane olnud. Ta oli lihtsalt närvis, jõuga hoidmisest oli käsi valus. Tl.39 (Ikd) foto kohta arvab kannatanu, et võis olla süüdistatava käsi tema vastas, kuid teda ei löödud. Tunnistaja L.L. oli 05.11.2005 kella 7 paiku õhtul kaubahallis lilleleti juures ja kuulis müüja karjumist, et midagi varastatakse. Tunnistaja vaatas müügisaali poole ja nägi T. T.t välja jooksmas. Kedagi teda takistamas tunnistaja ei näinud. Tunnistaja astus T.le ette, kuid T. jooksis välja. YYY töötajad arutasid, mis oli juhtunud. T. L. oli endast väljas, tal nägu punetas, hoidis kinni oma paremast käest ülevaltpoolt küünarvarrest. Keegi ütles tunnistajale, et L.l on käsi punane, tunnistaja soovitas kiirabi kutsuda või arstile minna. L. hoidis kätt ja see oli punane. Kohus vaatas kahele CD-le salvestatut. On näha, et T. T. kõnnib ringi YYY müügisaalis. Pakendatud lihatoodete riiulite juures võtab T. enda kätte vaakuumpakendisse pakendatud lihatoote, alkoholiletis teenindab ostjaid kannatanu L., T. astub alkoholiriiuli juurde ja võtab sealt ühe parema käe liigutusega alkoholipudeli ja eemaldub kohe riiuli juurest. Vasakus käes on tal lihatootepakk. Järgmistes kaadrites on näha, kuidas kannatanu L. lahkub leti tagant, kaob kaamera vaateväljast ja seejärel on näha, kuidas kaadri servas kannatanu ettesirutatud kätega asub kedagi haarama. Kellegi käsi on näha kannatanul umbes õla kõrgusel. Sama situatsioon on fotografeeritud ka tl.39 Ikd. Vaadeldavatelt salvestistelt on näha, kuidas T. jookseb (kassapidajata) kassast mööda ja mööda lilleleti juurest tulevast tunnistaja Lst välisuksest välja. Samal ajal kannatanu kõnnib kassast mööda, tõmmates samaaegselt varrukat üles, pöörab ringi näoga turvakaamera poole ja hoiab ülestõmmatud varrukaga paremat kätt vasaku käega kinni. Kannatanu YYY esindaja avaldab, et pärast juhtunut tehti kassaregistrist kindlaks, et kadunud on 2 pudelit Vana Tallinnat, kahju 192 krooni. Ribipakk on tagasi saadud. Sama on avaldatud ka politseile esitatud avalduses (tl.36 Ikd). Uuritud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et T. T. tahtis omastada YYYst 1 pudeli Vana Tallinnat hinnaga 96 krooni ja ühe paki lihatoodet Rakvere ribi hinnaga 110 krooni. Kuritegu sai lõpule viidud ühe pudeli Vana Tallinna osas ja sellega tekitati YYYle kahju 96 krooni. Rakvere ribi omastamine jäi lõpule viimata. Nii alkoholipudel Vana Tallinn kui ka ribipakk olid T. jaoks võõrad vallasasjad. Et T. T. omastas YYYst ühe pudeli Vana Tallinnat, on tõendatud CD-salvestuselt nähtuga. Kohtuistungil korduvalt üle vaadatud CD-lt nähtu ei võimalda asuda seisukohale, et T. T. võttis riiulist või et tal oli võimalus võtta rohkem kui üks pudel alkohoolset jooki. Vaidlus käesolevas süüasjas on selle üle, kas T.T. pani kaubahallis toime röövimise või avaliku varguse.
lg.2 p.5 sätestab: võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata…
lg.1 sätestab: võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud vägivallaga… T.T. eitab omapoolseid vägivallategusid kannatanu L suhtes. Kannatanu L kinnitab, et T. teda ei löönud, tõuganud ega pigistanud. Süüdistuse järgi vägivald „ .. . seisnes selles, et tõukas esmalt käega kannatanu T. L. õla piirkonda ning seejärel vabastas end jõuga teda kinni pidada sooviva T. L.i haardest, põhjustades kannatanule sellega füüsilist valu,…“ Kohus, kuulanud ära kannatanu, süüdistatava, tunnistaja ja uurinud sündmuse toimumise ajal salvestunud turvakaamerasalvestisi, on seisukohal, et uuritud tõendid ei tõenda vägivallategude toimepanemist T.T. poolt kannatanu L-i suhtes. Uuritud tõendid tõendavad sündmuse toimumist järgmiselt: kannatanu, kuulnud kolksu, liikus postamendi taga oleva süüdistatava suunas, T. liikus tal eest ja kannatanu asus tema lahkumist takistama, haarates ettesirutatud käega T.l jopest. T., hoides ühes käes Vana Tallinna pudelit, püüdis teda kinni hoidvast kannatanust vabaneda kannatanust mööda astumise teel, kuid kannatanu astus talle ette. Kannatanu käsi väsis T. jopest kramplikult kinni hoidmise tõttu ja tema jopet hoidev haare nõrgenes, T. tõmbas ennast lahti ja jooksis välja. Mis on vägivald
See on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Et isikut süüdi tunnistada
kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine lähtuma süüdistatavast. Küsimusele: „milline tõend tõendab T. poolt toime pandud vägivalda? „ tuleb vastata : sellist tõendit ei ole. Kannatanu ise ja süüdistatav eitavad vägivallategude asetleidmist. Vägivallategude sooritamist ei nähtu ka CD-salvestistelt. Kohus ei saa ühtki kannatanu ja süüdistatava poolt kirjeldatud tegevust või CD- salvestiselt nähtud tegevust nimetada süüdistatava poolseks vägivallateoks kannatanu suhtes. CD-salvestiselt nähtud ja fotol (tl.39 Ikd) fikseeritud olukord, kus kellegi käsi on kannatanul õla kõrgusel, ei tõenda vägivallategu- tõukamist, löömist vms. Arvestades sündmuse kulgemist ajas, loeb kohus küll tõendatuks, et kannatanu õla kõrgusel olev kellegi käsi kuulub T. T.le, kuid ei saa lugeda tõendatuks, et see käsi on parajasti sooritamas vägivallategu (tõukamist, löömist). Luues oletuse, et see on T. käsi, mis parajasti tõukab kannatanut, oleks loogiline, et sellele vägivaldsele tõukamisele järgneski T. vabanemine. See on vastuolus kannatanu kirjeldusega selle kohta, et ta hoidis T. jopest kinni ja nad „taidlesid“ riiulite vahel siia – ja sinnapoole. CD-salvestiselt nähtub, et hetk, mis on fikseeritud tl.39 fotol, on kannatanu esmakordne haaramine T. jopest. Kui sellele esmakordsele haaramisele järgnes kohe tõukamine ja vabanemine, siis ei saanuks nn taidlemine toimuda. Kannatanu tõukamine süüdistatava poolt ei ole seostatav ka esile toodud tagajärjega- et kannatanule põhjustati füüsilist valu ja tal oli käsi punane ( või sinine). Ja nimelt: süüdistuse kohaselt tõukas T. kannatanut õla piirkonda. See on kooskõlas asjaoluga, et T. käsi on kannatanu õla kõrgusel. Kannatanu ise eitab temal käe punase olevat. Seda olevat näinud kaastöötaja. Kui kannatanut tõugati õla piirkonda, siis selleks, et näha kannatanu punaseks tõmbunud nahka, pidanuks kannatanu ennast õla piirkonnast lahti riietama. Seda ei ole tehtud. Kohus nõustub kannatanu selgitusega CD-lt ja fotodelt (tl.40,41 Ikd) nähtu kohta, et tal oli käsi tugevast hoidmisest valus, „suri ära“, mistõttu ta kätt masseerib. Kannatanu selgitab kohtuistungil, et ta käsi ei olnud punane, ta oli lihtsalt närvis. Kohus peab küllaldaseks kannatanu sellist seletust- naha punetama hakkamine närvilises situatsioonis võib olla kannatanu omapära. Tõukamine kui füüsiline vägivald- see saab olla aktiivne jõuline füüsiline tegevus. Eesti keeles tähendab tegusõna „tõukama“ ruumilise distantsi loomist, eemaldumist. Et see oleks nii toimunud, seda eitavad nii kannatanu kui ka süüdistatav ja seda ei nähtu ka CD-lt. On tõendatud, et T.T. vabanes teda jopest hoidvast kannatanust. Selle põhjuseks ei olnud aga T.st lähtuv ja kannatanule suunatud vägivald (füüsiline mõjutamine), vaid kannatanu käe väsimine kramplikust hoidmisest. Kohus ei saa lugeda tõendatuks ühe pudeli Vana Tallinna äravõtmist kaubahallis toimunuks vägivallaga. See on toimunud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Selline võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil on kvalifitseeritav
tegevus Kaubahallis tuleb nii ka kvalifitseerida, s.t. tema süüdistus
lg.1 järgi tuleb ümber kvalifitseerida
T. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pannes avalikult, kuid vägivalda kasutamata toime võõra vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, pani toime
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo YYYst võõra vallasasja omastamine on T.T. poolt toime pandud kavatsetusega- ta läks YYY varastama. T. T. on süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. T. T. tuleb süüdi tunnistada
lg.2 p.4,5 järgi ja mõista talle karistus, mis vastab tema süüle, arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.T. käitumises vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtusaalis T.T. küll vabandab kannatanu ees, kuid kohus ei loe sellist elementaarset käitumisviisi asjaoluks, mis oleks käsitatav karistust kergendava asjaoluna. T.T. on varem korduvalt ( üheksal korral) karistatud kriminaalkorras, neist kaheksal korral samalaadsete varavastaste kuritegude eest. Viimane karistus on talle mõistetud 31.10.2005 Jõgeva Maakohtu poolt 1 aasta 8 kuud vangistust, selle karistuse kandmisele pidi T.T. asuma 21. novembril 2005 ( kohtuotsus tl. 51-52 Ikd). T.T. on kinni peetud 07.novembril 2005 ja sellest ajast tuleb arvestada ka tema karistuse kandmise aega. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavad teo YYYs on T.T. pannud toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse ärakandmist – 05.novembril 2005. Seetõttu tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 8 kuud vangistust.
Kohus leiab, et T.T. karistuse määra üle otsustamisel arvestab kohus, et varasemad korduvad karistused vangistuse näol ei ole teda suutnud hoida edasiste süütegude toimepanemisest. Uue kuriteo pani ta toime teades, et teda on alles äsja karistatud samalaadsete tegude eest. Seetõttu leiab kohus, et T.T. karistamine ei ole võimalik miinimumilähedases määras. Tsiviilhagid tuleb rahuldada. Kohtukuludena miinimumpalga määras ja tasu õigusabi eest. Kohtunik Ü.Raag välja Rahvakohtunik A.Mihkeles mõista sundraha 1,5 kordse Rahvakohtunik M.Toots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.