KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 .märts 2006. a Põlva kohtumaja, Võru tn 12, Põlva Kriminaalasja number 1-06- 2918
(05730000638)Kohtunik Epp Tombak Kriminaalasi M S’u süüdistuses KarS § 169 järgi Süüdistatav M S isikukood xxx; elukoht xxx, EV kodanik; keskharidusega; emakeel – eesti keel; töökoht xxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON M S süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja karistada rahalise karistusega 70-kordses päevamääras (päevamäära suurus 56 krooni) s.o 3920 (kolm tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035, selgitus : Põlva kohtumaja otsus nr.1-06-1-06-2918 (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sisse nõuda M S riigituludesse kriminaalmenetluse kulud – sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi kulu – 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni ja kriminaaltoimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu- 41 (nelikümmend üks) krooni 60 senti. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole Eesti Ühispangas, nr.10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-06-2918, sundraha/advokaaditasu (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui rahalist karistust ja kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. Välja mõista M S 40 676 (nelikümmend tuhat kuussada seitsekümmend kuus) krooni 49 senti M S kasuks (elukoht xxx) elatise võlgnevuse katteks. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Põlva Maakohtult asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu M S süüdistatakse selles, et tema alates 01.aprillist 2004.a. pani toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma noorematele kui kaheksateistkümneaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest- olles Põlva Maakohtu 13.04.2004 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr xxx kohustatud tasuma igakuist elatusraha M S kasuks oma poegade M (sündinud xxx) ja M (sündinud xxx) ülalpidamiseks, jättis elatusraha maksmata. Elatise võlgnevus seisuga 02.03.2006 on 40676,49 krooni. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 169 järgi , s.o. lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine. Süüdistusaktis on loetletud tõendid, mille alusel M S on olnud võimalik nimetatud kuriteos süüdistada. Ta ei ole oma süüd eitanud. Kannatanuks tunnistatud M S on esitanud tsiviilhagi elatise võlgnevuse – 40676.49 krooni ulatuses. Prokurör on teinud ettepaneku tunnistada M S süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda käskmenetluses rahalise karistusega 70 päevamäära (ühe päevamäära suurus on 56 krooni) s.o 3920 (kolm tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Kohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. 2
(3)KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat pole varem kriminaalkorras karistatud (tl.44). Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb M S süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses so 3920 krooniga. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 47) nähtub, et M S keskmise päevasissetuleku suurus on 132 krooni, mis tuleb võtta aluseks rahalise karistuse päevamäära kindlaksmääramisele. M S tsiviilhagi elatise võla, summas 40676.49 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub M S väljamõistmisele M S kasuks. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500 krooni ; määratud kaitsjale Tõnis Lutsarile hüvitatud riigi õigusabi tasu 720 krooni (tl.57-58 ) ning kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulud – 41.60 krooni. Nimetatud kulud kuuluvad M S väljamõistmisele riigieelarvesse. Epp Tombak Kohtunik 3
(3)