lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav M.N. – asukoht - kannab karistust Ämari Vanglas, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, töötab vanglas majandustöödel, kriminaalkorras karistatud 9 korda: 1) 21.09.1981 Haapsalu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta, vabanes kinnipidamiskohast 03.09.1982 seoses karistuse ärakandmisega; 2) 31.08.1983 Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel vabadusekaotusega 3 aastat, vabanes kinnipidamiskohast 14.06.1986 seoses karistuse ärakandmisega; 3) 02.03.1987 Harju Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3 ja KrK § 139 lg 3 alusel vabadusekaotusega 6 aastat. EV ÜN 07.05.1992 seaduse alusel Harju Maakohtu 27.07.1992 määrusega süüdistus ümber kvalifitseeritud EV KrK § 139 lg 2 järgi ning lõplikuks karistuseks määratud vabadusekaotus 5 aastat ja 9 kuud, mille kandmiselt vabanes 03.08.1992 seoses karistuse ärakandmisega; 4) 22.02.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotusega 4 aastat ja 4 kuud, mille kandmiselt vabanes 02.12.1997 seoses karistuse ärakandmisega; 5) 27.10.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga, karistus liidetud Lääne Maakohtu 16.05.2001 otsusega mõistetud karistusega; 6) 16.05.2001 Lääne Maakohtu poolt KrK 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 140 lg 2 p 1,3,4 alusel vabadusekaotusega 1 aasta ja 8 kuud, millele liidetud varasem Tallinna Linnakohtu 27.10.1999 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 31.01.2003 seoses karistuse ärakandmisega; 7) 02.10.2001 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotusega 6 kuud, millele liidetud 16.05.2001 Lääne Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta ja 18 päeva vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vabadusekaotust, mille kandmiselt vabanes 31.01.2003 seoses karistuse ärakandmisega; 8) 18.11.2003 Lääne Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 ja § 266 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, millest
lg 2 sätete alusel pöörati osaliselt täitmisele vangistus 6 kuud, mille kandmiselt vabanes 26.02.2004 ning
ja 75 alusel vangistus 6 kuud mõisteti tingimisi 18 kuulise katseajaga, mis liideti hilisema Tallinna Linnakohtu poolt 09.02.2005 mõistetud karistusega; 9) 09.02.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
ja § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel vangistusega 6 aastat ja 6 kuud, karistuse kandmise aja algusega 18.05.2004. Tallinna Linnakohtu 16.02.2005 määrusega M.N. (
lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritud 7 kuriteoepisoodi eest, mis toime pandud 22.12.
Süüdi mõista M.N.
lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
`ile enne Lääne Maakohtu 18.11.2003.a. otsust toimepandud kuritegude eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 2.
`ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse, s.o. 1 aasta ja 6 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega, milleks on Tallinna Linnakohtu 09.02.2005.a. otsusega ajavahemikul 22.12.2002 kuni 03.05.2003 toimepandud 7 kuriteoepisoodi eest
lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat vangistust, milline kuulus paralleelsele ärakandmisele sama, s.o. Tallinna Linnakohtu 09.02.2005 otsusega mõistetud karistusega 6 aastat ja 6 kuud vangistust.
Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, olles 2003.a. talvel ühel ööl valdaja tahte vastaselt aknaklaasi eemaldamise teel ebaseaduslikult sisse tunginud Haapsalus XX asuvasse K.F. `ile kuuluvasse eramusse, kus ööbis, võttis seal hoones viibides ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, milleks oli K.F. `ile kuuluv üks 0,5-liitriline pudel viina maksumusega 50.-krooni, tekitades vargusega K.F. `ile varalise kahju 50.krooni suuruses summas. Sellise tegevusega M.N. , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse, s.o.
Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 2003.a veebruarikuus ukseluku (maksumusega 50 krooni) lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Herjava külas XXX asuvasse A.K. `ile kuuluvasse suvilasse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõra vallasasja, milleks oli A.K. `ile kuuluv autoradiaator maksumusega 100 krooni, tekitades A.K. ile kuriteoga kokku varalise kahju summas150.- krooni, millest 50.- krooni moodustab ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju. Sellise tegevusega M.N. , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse sissetungimisega, s.o.
Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tungis ajavahemikul 24.veebruar kuni 28.veebruar 2003.a ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Herjava külas XX asuvasse M.G. kuuluvasse suvilasse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõra vallasasja, milleks oli M.G. kuuluv raadio-magnetofoni maksumusega 1000.-krooni, tekitades kuriteoga M.G. kokku varalise kahju summas 1400.-krooni, millest 400.krooni moodustab ukseluku lõhkumisega tekitatud kahju. Sellise tegevusega M.N. , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse sissetungimisega, s.o.
`i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, ajavahemikul 24.veebruar kuni 28.veebruar 2003.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Herjava külas XXX asuvasse M.M. kuuluvasse suvilasse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata M.N`i tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest suvilas ei leidunud toiduaineid ja tööriistu, mille ebaseaduslikule omastamisele M.N`i tahtlus oli suunatud, kuid ukseluku lõhkumisega tekitas M.N. M.M.`le varalise kahju summas 250.-krooni. Sellise tegevusega M.N. , püüdes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime varguse katse sissetungimisega, s.o.
lg 2 p 4 ja p 8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, ajavahemikul 24.veebruar kuni 28.veebruar 2003.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Herjava külas XX asuvasse A.T. kuuluvasse suvilasse, kuid kuritegu jäi lõpule viimata M.N`i tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest suvilas ei leidunud toiduaineid ja tööriistu, mille ebaseaduslikule omastamisele M.N`i tahtlus oli suunatud, kuid ukseluku lõhkumisega tekitas M.N. A.T.`ile varalise kahju summas 1000.-krooni. Sellise tegevusega M.N. , püüdes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, pani toime varguse katse sissetungimisega, s.o.
lg 2 p 4 ja p 8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, ajavahemikul 24.veebruar kuni 28.veebruar 2003.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Herjava külas XX asuvasse T.L. kuuluvasse suvilasse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.L. kuuluva pargitud metskitsenaha, meeste ülikonna ja meeste tolmumantli, millel kannatanu sõnul puudus varaline väärtus. Sellise tegevusega M.N. , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse sissetungimisega, s.o.
Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 2003.aasta varakevadel aknaraami eemaldamise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Tammiku külas asuvasse K.J. `ele kuuluvasse A. tallu, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõra vallasasja, milleks oli K.J. `ele kuuluv raadio VEF maksumusega 125.-krooni, misjärel tungis tabaluku lõhkumise teel sisse veel sama talu hoovis asuvasse keldrisse, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõraid vallasasju, milleks olid K.J. `ele kuuluvad köögiviljad – kartulid ja porgandid, mille osas kannatanu tsiviilhagi ei soovi esitada, tekitades kuriteoga K.J. `ele kokku varalise kahju summas 475.-krooni, millest 350.-krooni moodustab lukkude lõhkumisega põhjustatud kahju. Sellise tegevusega M.N. , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse sissetungimisega, s.o.
`i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tungis 2003.a kevadel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Espre külas asuvasse T.K.`le kuuluvasse R. tallu, kus jõi ära kolm pudelit T.K.`le kuuluvat õlu Pilsner kogumaksumusega 21.-krooni. Sellise tegevusega M.N. , võttes varem vargusi toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse sissetungimisega, s.o
Peale selle süüdistatakse M.N. `i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, tungis 05.aprillil 2003.a. valdaja tahte vastaselt ukselukustuse lahtimurdmise teel ebaseaduslikult sisse Lääne maakonnas Ridala vallas Kadaka külas asuvasse Ü.S. kuuluvasse H. tallu, kus lahtise tulega ettevaatamatult ümber käies põhjustas tulekahju, mille tagajärjel hävis maja koos sisustusega, tekitades kuriteoga Ü.S. varalise kahju 187119.- krooni suuruses summas, millest AS If Eesti Kindlustuse poolt on kannatanule hüvitatud kahju summas 161519.- krooni. Sellise tegevusega M.N. , tungides teist korda ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime omavolilise sissetungi, s.o.
Prokuröri poolt kohtus M.N`ile nõutud karistus: Enne Lääne Maakohtu 18.11.2003.a otsust toimepandud kuritegude eest (episoodid toimepanemise ajaga 2000.a. aprillikuu kuni 05.aprill 2003.a.) nõudis prokurör kohtus M.N. `ile:
lg.2 p.4 p.8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust;
`ile liitkaristuseks enne Lääne Maakohtu 18.11.2003.a. otsust toimepandud kuritegude eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja kandmisele kuulub vangistus 1 aasta ja 6 kuud;
`ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes käesoleva kriminaalasja järgi kohaldamisele kuuluva kergema karistuse, s.o. 1 aasta ja 6 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega, milleks on Tallinna Linnakohtu 09.02.2005.a. otsusega ajavahemikul 22.12.2002.a. kuni 03.05.2003.a. toimepandud 7 kuriteoepisoodi eest
lg.2 p.4,7,8 alusel mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat vangistust, milline kuulus paralleelsele ärakandmisele sama, s.o. Tallinna Linnakohtu 09.02.2005.a. otsusega mõistetud karistusega 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Määrata, et käesoleva kriminaalasja järgi kohaldamisele kuuluva liitkaristuse 2 aastat vangistust kandmise aja alguseks on M.N. `i kinnipidamine eelmise kohtuotsuse järgi, s.o. 18.mai 2004.a. Määrata, et käesoleva kriminaalasja järgi kohaldamisele kuuluv liitkaristus 2 aastat vangistust hakkab kulgema paralleelselt Tallinna Linnakohtu 09.02.2005.a. otsusega mõistetud karistusega 6 aastat ja 6 kuud vangistust ning reaalselt kuulub ärakandmisele pikem vangistus, s.o. 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMK § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab M.N`i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagid: Kuritegudega tekitas M.N. K.F. `ile kokku varalise kahju summas 1250 krooni /I kd. tl 17/, mis on hüvitamata ning nimetatud summa osas on K.F. M.N. `i vastu käesolevas kriminaalasjas esitanud ka tsiviilhagi. K.F. `i arveldusarve number XX Sampo Pangas /I kd. tl 179/; Kuriteoga tekitas M.N. Ü.S. varalise kahju summas 187119.- krooni /I kd. tl. 51/, millest AS If Eesti Kindlustuse poolt on hüvitatud 161519.- krooni /I kd. tl. 51 pöördel ja tl.69/. Ü.S. hüvitamata jäänud varalise kahju suurus on 25600.- krooni /I kd. tl. 59/, mille sissenõudmisest kannatanu on loobunud /I kd. tl. 183/; Kuriteoga tekitas M.N. A.K. `ile varalise kahju summas 150.- krooni /I kd. tl. 117 pöördel/, millest kohtueelse menetluse käigus radiaatori tagastamise teel on hüvitatud 100.- krooni /I kd. tl. 118/ ning hüvitamata jäänud kahjust summas 50.- krooni on kannatanu loobunud /I kd. tl. 187/; Kuriteoga tekitas M.N. V.P. `le varalise kahju summas 275.- krooni /II kd. tl. 9/, mis on hüvitamata, kuid mille sissenõudmisest on kannatanu loobunud /II kd. tl. 128/; Kuriteoga tekitas M.N. A.R. `ile varalise kahju summas 1440.- krooni /II kd. tl. 18-19/, mis on hüvitamata ning nimetatud summa osas on A.R. `i poolt M.N. `i vastu esitatud ka tsiviilhagi. A.R. `i arveldusarve number XX Hansapangas /II kd. tl.132/; Kuriteoga tekitas M.N. K.J. `ele varalise kahju summas 475.- krooni /II kd. tl. 54/, mis on hüvitamata ning nimetatud summa osas on K.J. `e poolt M.N. `i vastu esitatud ka tsiviilhagi. K.J. `e arveldusarve number XX Hansapangas /II kd. tl. 135/; Kuriteoga tekitas M.N. M.M.`le varalise kahju summas 250.- krooni /III kd. tl.21/, mille osas kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi /III kd. tl. 195/; Kuriteoga tekitas M.N. A.T.`ile varalise kahju summas 1000.- krooni /III kd. tl.25/, mille osas kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi /III kd. tl.199/; Kuriteoga tekitas M.N. M.G.`ile varalise kahju summas 1400.- krooni /III kd. tl.37, tl.40-41 ja tl.102-103/, mille osas kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi /III kd. tl. 191/; Kuriteoga tekitas M.N. T.K.`le varalise kahju summas 21.- krooni /III kd. tl.106-107/, mille osas kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi /III kd. tl. 206/. Asitõendiks on tunnistatud A.K. `ilt varastatud radiaator, mis on vaadeldud /I kd. tl.111-113/ ja tagastatud omanikule, s.o. A.K. `ile vastutavale hoiule /I kd. tl.118/. A.K tuleb vabastada asitõendi osas vastutava hoiu kohustusest peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. M.N`ilt on Tallinna LK 09.02.2005 kohtuotsusega sundraha välja mõistetud ja kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olevad teod on toime pandud enne eelnimetatud otsust, siis käesoleva otsusega sundraha väljamõistmisele ei kuulu. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - advokaadile H.Loonde M.N kaitsmise eest makstud tasu 2024 krooni. Käesolevas kriminaalasjas esineb kriminaalmenetluse kuludest tulekahjuekspertiisi maksumus summas 900 krooni /I kd. tl. 64/, mis vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu ja mis kuulub tasumisele Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.