1-05-758\5

(04237601208)Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Apelleeritud kohtuotsus Külli Väina V.J süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu

3. a otsus Apellatsiooni esitaja V.J apellatsioon Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav V.J ik: xxx, elukoht: xxx ei tööta, varem kohtulikult karistatud 5korral, Kaitsja Vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja Kriminaalasi RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsus V. J KarS §-de 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse ning KarS §-de 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Teha uus otsus, millega: 1) karistada V. J KarS §-de 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi vangistusega 4 (neli) kuud; 2) KarS § 65 lg 2 järgi mõista V. J käesoleva ja Tallinna Linnakohtu
8. a kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Muus osas jätta Harju Maakohtu
9. detsembri
10. a kohtuotsus muutmata. V. J apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. V.J tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - 25 lg 2 järgi ja teda karistati 6kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati määratud karistust Tallinna Linnakohtu
14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6kuu - võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Ühtlasi mõisteti V. J välja riigieelarve tuludesse sundraha 4035krooni ja kaitsja tasu 2160krooni. 1.
15. V. J süüdistatakse KarS §-de 199 lg 2 p 4, 8 - 25 lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, püüdis
18. a kella 01:42 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil siseneda ukseluku lõhkumise teel xxx kioskisse aadressil xxx, kuid oli kohapeal turvatöötajate poolt kinni peetud.
19. Maakohtu süüdimõistva otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni V. J kes palub Harju Maakohtu
22. a otsus tühistada ja teha õigeksmõistev otsus või oluliselt vähendada mõistetud karistust. Apellatsiooni motiividena märgitakse järgmist: 2.
23. Apellatsiooni kohaselt ei ole V. J nimetatud kuritegu toime pannud, vaid ta sattus ebakaines olekus tekkinud ülearuse uudishimu ja asjaolude kokkusattumuse ohvriks. Tema ei ole kioski ust lõhkunud ning patrullauto lähenedes hakkas jooksma vaid põhjusel, et teda võidakse vargaks pidada. Kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid kogumis, jättes tunnistaja xxx ütlused üldse hindamata ja arvestamata. Tunnistaja xxx ütlused kinnitavad üheselt süüdistatava ütlusi, et kohe pärast sündmuskohal kinnipidamist püüdis süüdistatav selgitada, et tema ei ole ust lõhkunud; 2.
24. Kohus ei ole hinnanud tõendeid objektiivselt, leides, et leitud paki osas turvatöötajate ja süüdistatava ütluste kokkulangevus tõendab süüdistatava süüd ja turvatöötajate ütluste tõesust. Leitud pakki aga ei ole asitõendiks võetud ja seega ei saa ei pakk ega ka selle sisu omada mingitki seost süüdistatava kriminaalasjaga. Kohtu väide, et aja jooksul, mil turvatöötajad sõitsid oma teejoomiskohalt kioskini, ei jõudnud ust lõhkunud mehed eemalduda, ei põhine mingitel konkreetsetel tõenditel, kuna turvatöötajate saabumise aeg ei ole fikseeritud ja vahemaa ei ole toimiku materjalidest nähtav. Ka on ülekohtune kohtu väide, et süüdistatavale on iseloomulik anda valeütlusi. Samuti leitakse apellatsioonis, et 6kuuline reaale vangistus ei vasta kuriteo raskusele, kuna midagi kioskist ei varastatud ja süüdistatav kuritegu ei sooritanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.
25. Ringkonnakohtu istungil loobus V. J oma apellatsioonist osas, mis puudutab tema õigeksmõistmist, kuid toetas apellatsiooni talle mõistetud karistuse vähendamise osas. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust. 3.
26. Prokurör toetas V. J apellatsiooni talle käesoleva kuriteo eest mõistetud karistuse vähendamise osas seoses sellega, et ringkonnakohtu istungil tunnistas süüdistatav oma süüd ja kahetses toimepandut.
27. Kohtukolleegium soostub esitatud apellatsiooniga ning kohtumenetluse poolte seisukohtadega, et V. J käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo eest mõistetud 6kuulist vangistust tuleb vähendada. Maakohtu otsuses on V. J mõistetud karistust põhjendatud muuhulgas sellega, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud süüdistatava vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57-58 mõttes, süüdistatav ei kahetse toimepandut ning püüab vältida vastutust. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonimenetluse käigus on nimetatud asjaolud muutunud. Ringkonnakohtu istungil võttis V. J omaks talle inkrimineeritud varguse katse toimepanemise ning kahetses seda. Kohtukolleegium leiab, et V. J kahetsus on puhtsüdamlik. Viimane on aga karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt. Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et end süüdi tunnistanud süüdistatav on aru saanud kuriteo ebaõigusest ning väärib sellest tulenevalt väiksemat karistust, võrreldes süüdistatavaga, kes eitab talle omistatud kuritegu. Seega on V. J mõistetud karistuse osas ilmnenud ringkonnakohtu istungil uusi asjaolusid, mis tingivad maakohtu otsuse osalise muutmise kõnealuses osas.
28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 1 p 4 tühistab kohtukolleegium osaliselt Harju Maakohtu
29. detsembri
30. a kohtuotsuse V. J mõistetud karistuse ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Julia Katškovskaja Jüri Paap Priit Pikamäe