1-07-15928\4

(05233001781)Kohtunik Aleksei Kovalenko Kohtuistungi sekretär Marina Smirnova Kriminaalasi V.H.-i süüdistuses KarS § 197 lg 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras. Prokurör ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav V.H., Elukoht: XXX, isikukood XXXXXXXX, ilma kodakondsuseta, kõrgharidus, emakeel – vene keel, XXX Varasem karistatus: puudub. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev. RESOLUTSIOON Tunnistada V.H. süüdi KarS § 197 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldada KarS § 74 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.H. ei pane katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid nimelt:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Katseaja algus – 27.12.
6. Mõista V.H.-ilt riigituludesse välja sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kohtukulud: 1

(3)1-07-15928 ekspertiisi tegemise eest 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni, kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 133 (ükssada kolmkümmend kolm) krooni 70 senti. Väljamõistetud sundraha ja kohtukulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud.Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebus 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu väidetavate menetlusnormide rikkumisele kohtumenetluses, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas V.H.-it süüdistatakse KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kahe juriidilise isiku YYY ja YYY vahel sõlmiti leping viiekorruselise maja, aadressil XXX, külgseina soojustamiseks vahtpolüsterooliga, kusjuures YYY, kus V.H. töötas alates 07.07.2005 töölepingu alusel projektijuhina oli ehitusettevõtjaks. Projektijuht V.H.-i juhtimisel paigaldas tellingud ja teostas töid brigaad koosseisus: A.S., V.J., M.B., A.M. ja I.A.. Tellingute paigaldamisel eirati töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, nimelt ehitustellingute SL 70 (Vastavussertifikaat Z-8.1-29) paigaldus -ja kasutamisjuhendi p 2.3.3, mille kohaselt ehitustellingute kokkupanekul enne tööde alustamist on kohustuslik sisemiste redelite ja tööplatvormi põranda ärakäivate luukide paigaldamine. Nimetatud nõue on graafiliselt ja tekstiliselt välja toodud ehitustellingute paigaldamisjuhendis. Projektijuhi poolt töötervishoiu- ja tööohutusalast järelvalvet ei teostatud ning arvestades eelpool loetletud puudusi lubati töötajad tellingutele tööle. Eiras juhendi nr. 13 02.01.2004 Töötervishoid viimistlustööde teostamisel, aga nimelt: juhendi punkti 19, mille kohaselt töötada võib ainult korrasolevatel seadmetel, korrasolevate tööriistade ja vahenditega. Juhendi punktid 2.5 ja 2.6, mille kohaselt on keelatud töötada mittekorrasolevate tööriistade ja vahenditega ning enne töö alustamist kontrollida tellingute ja nende piirete korrasolekut ja kindlustust, kuna töö mittekorrasoleval ja ebakindlal töövahendil on keelatud. Töökeskkonnaalast sisekontrolli läbi ei viidud. TTOS §13 lg1 p1, 2 kohaselt on tööandja poolt volitanud isik kohustatud läbi viima süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus planeeritakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ning rakendatakse konkreetsed meetmed rikkumiste kõrvaldamiseks. TTOS § 16 lg 2 võimaldab tööandjal ise täita töökeskkonna spetsialisti kohustusi. Enne ehitustööde alustamist tööohutuse plaani ei koostatud, arvesse ei võetud ka võimalikku töötaja kukkumisohtu. "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" (EV Valitsuse 08.12.1999.a määrus nr 377) § 4 lg 3 p1 kohustab ehitusettevõtjat rakendama abinõusid ohutute töötingimuste loomiseks. Eelpool nimetatud õigusakti § 5 lg 1 p12 kohaselt on ehitusettevõtja kohustatud rakendama meetmeid, mis välistavad töötaja kõrgusest kukkumise ohu. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (EV Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13) § 12³ lg 1sätestab, et tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, muuta ja hooldada. Vaatamata sellele, et juhendi nr.13 2

(3)1-07-15928 02.01.2004 "Töötervishoid viimistlustööde teostamisel" punkt 2.17 keelab tööle asumist rikete avastamisel. Olles teadlik, et komplekteeritud tellingutel puuduvad redelid ja tööplatvormidel avad, kaetud teisaldatavate luukidega, mis võimaldaksid töötajal liikuda tellingute erinevate korruste vahel tööoperatsioonide läbiviimisel, lubati töötajad tellingutele tööle. Projektijuht V. H. ei rakendatud erimeetmeid tööliste ohutuks liikumiseks tellingute korruste vahel. Ka töötajate suulisel juhendamisel projektijuht V. H. ei juhtinud töötajate tähelepanu nimetatud puudustele, pidades vajalikuks vaikida. Töötaja I.A., täites oma funktsionaalkohustusi ja laskudes ehitustellingute ülemiselt korruselt alumisele, kukkus 02.08.2005 4-nda korruse kõrguselt ja suri haiglas saadud vigastuste tõttu. Vastavalt 03.08.2005 kohtuarsti ekspertiisiaktile nr. 266 I.A. surma põhjuseks sai kinnine tömp aju-koljutrauma, millega kaasnes koljupõhimiku ristluumurd, verevalum peaajukelmete alla. Oma eelnimetatud toimingutega, väljendunud töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, mis põhjustasid inimeses surma ettevaatamatusest, V.H. pani toime KarS § 197 lg 2 ettenähtud kuriteo. Kooskõlas V.H.-i, tema kaitsja Sergei Politševi ja ringkonnaprokuröri Irina Karo vahel 14.12.2007 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus V.H.-ile karistuseks KarS § 197 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 74 ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.H. ei pane katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid nimelt: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha. Katseajaks määrata 1 aasta 6 kuud. Kohtuistungil avaldas V.H., et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli kohtualuse tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. Aleksei Kovalenko Kohtunik 3