järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100-kordses miinimumpäevamääras, s.o 5 000 (viis tuhat) krooniga, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista A.K.-lt riigieelarvesse: 1) 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks; 2) 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti määratud kaitsjale makstava tasu katteks; 3) 23 (kakskümmend kolm) krooni ja 40 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord 1-07-15149 Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda kohtult asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistusakti sisu Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse A.K. selles, et tema 31.10.2007. a õhtupoolikul XXX korteris lõi isiklikel ajenditel K.-E.M.-le rusikaga ühel korral näo piirkonda ja ühel korral alakeha piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja põsele kerge punetuse. Seega A.K. pani toime teise inimese väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi. Prokuröri ettepanek: A.K.
Maakohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on II astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav kehtivaid karistusi ei oma (tl 13, 14). Süüdistatava karistust raskendavad mittekoosseisulised ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb A.K.
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 5000 krooniga. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 5400 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu – 495,60 krooni (tl 27) ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 23,40 krooni (tl 25). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 253 p 1; 254; 306 ning 311-313. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.