) § 25 lg 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja § 121 järgi; D.J süüditunnistamises
lg 2, § 200 lg 2 p 7 ja § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.märtsi 2007.a otsus Süüdistatav I.T (sünniaeg xxx) - isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeri haridusega, emakeel vene keel, töökoht xxx, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud kuuel korral Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja Vladimir Vastšjonok (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON : 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve 21.märtsi 2007.a kohtuotsus I.T süüasjas jätta jõusse ja I.T apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 30.maist 2007.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.märtsi 2007.a otsusega: 1-07-1113 1.1.Tunnistati I.T süüdi
lg 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ning
MS § 199 lg 1 p 1 alusel mõisteti I.T
1.3.I.T mõisteti
lg 2, § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud,
1.4.
lg 1 alusel, suurendades raskemat üksikkaristust, mõisteti I.T liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. 1.5.
lg 2 kohaldamisega, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 09.detsembri 2005.a kohtuotsuse nr 1-453/05 järgi ärakandmata vangistuse 3 (kolm) kuud võrra, mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 1.6.
lg 1 alusel arvestati I.T karistusaja hulka eelvangistus 07.augustist 2006.a kuni 20.märtsini 2007.a, kokku 7 (seitse) kuud ja 14 (neliteist) päeva. Ärakandmata vangistus alates 21.märtsist 2007 on 3 (kolm) aastat ja 16 (kuusteist) päeva. 1.7.Karistuse kandmise algust arvestati alates 21.märst 2007.a. 1.8.Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. 2.Nimetatud maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka D.J, kuid tema osas ei ole otsust vaidlustatud. 3.I.T süüdistatakse selles, et olles varem karistatud röövimise toimepanemise eest, tungis ta 05.augustil 2006.a kella 18.00 paiku eelneval kokkuleppel D.J, võõra vallasasja omastamise eesmärgil elutoa aknaraami eestvõtmise teel majja asukohaga xxx, mis kuulus xxx, kus hakkasid xxx ja tema emalt xxx (sündinud xxx) raha nõudma. 3.1.Kannatanu xxx raha andmisest keeldumisel hakkasid nad kannatanut xxx peksma käte ja jalgadega vastu keha, tekitades sellega kehavigastusi. Peale seda võtsid ära xxx ja xxx raha 4 000 (neli tuhat) krooni. Peale seda jätsid kannatanud kätest ja jalust kinniseotuna maha ja põgenesid sündmuskohalt. 3.2.Vastavalt kohtu-arstlikule ekspertiisile nr xxx tekitati xxx järgmised kehavigastused: hulgalised nahaalused verevalumid kogu kehal, paremal pool roiete murrud, mis ei ole eluohtlikud vigastused. Vastavalt kohtu-arstlikule ekspertiisi aktile nr xxx 17.08.2006 tekitati xxx järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid paremal ja vasakul labakäel, vasaku põlveliigese sisepinnal, nahamarrastused alajäsemetel, mis ei ole eluohtlikud vigastused. 3.3.Nende tegudega pani I.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupi poolt, sissetungimisega, s.o
4.Peale selle varastas I.T 05.augustil 2006.a ajavahemikus kella 23.00-23.30 eelneval kokkuleppel D.J ehitusplatsil asukohaga xxx olevast ehitussoojakust xxx kuuluva 600 krooni ja mobiiltelefoni Nokia 5110. 4.1.Nende tegudega pani I.T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupi poolt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud
5.Peale selle I.T 05.augustil 2006.a ajavahemikus kella 23.00-23.30 koos D.J, kooskõlastatult, huligaansel ajendil, rahu rikkumisega, ilma omaniku loata, istusid xxx kuuluvasse sõiduautosse xxx reg. Märgiga xxx, mis seisis ehitusplatsil asukohaga xxx ehitussoojaku juures, lülitasid sisse tuled ning käivitasid auto, sellest ehmudes mõtles xxx, et nad tahavad ärandada tema autot. Kui xxx hakkas osutama vastupanu ning proovis tõmmata neid autost 2
6.Peale selle 06.augustil 2006.a kella 11.00 paiku xxx kohtas I.T ja D.J, läks nende juurde ja avastas, et I.T juures oleval jopel on tema mobiiltelefon Nokia 5110, mille I.T ja D.J varastasid 05.augustil 2006.a . Peale seda, kui xxx võttis oma mobiiltelefoni ja pani selle oma taskusse, I.T lõi xxx rusikaga vastu nägu. 6.1.Sel moel oma tegudega I.T pani toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o kuriteo, mis on ettenähtud
7.Maakohus tuvastas I.T süü kolme tahtliku kuriteo toimepanemises. Ta pani toime vägivallategusid, mis olid suunatud 1.astme kuriteo - grupilise röövimise – täideviimisele. Peale selle lõi I.T kahel korral tahtlikult kannatanut xxx 8.Maakohus leidis, et I.T süüdistusest tuleb välja jätta
Maakohus kvalifitseeris I.T teo
lg 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi kui katse xxx kuuluva raha röövimiseks grupis D.J, mille ta pani toime varem röövimise toimepannud isikuna. Kuritegu jäi katse staadiumi põhjusel, et süüdistatavad ei leidnud raha, mida nad otsisid. 9.Kuna I.T ja D.J poolt grupis kannatanult varastatud mobiiltelefoni vaatlust ei ole teostatud ja seda pole tunnistatud asitõendiks, kannatanu pole ka nimetanud selle hinda, siis jääb alles kahtlus, et varastatud telefon on väheväärtuslik asi
Tõlgendades süüdistatavate kasuks nimetatud kahtluse, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb I.T ja D.J tegu kvalifitseerida
I.T ja D.J tuleb
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. 10.Kannatanu ütluste ja asitõendite vaatlusprotokolliga luges maakohus tõendatuks, et süüdistatavad I.T ja D.J lõid teda vastuhaku käigus kannatanut xxx, kes neid autost välja tiris. Seejuures tegutsesid nad vähemalt kaudse tahtlusega. Nende teod ei toimunud avalikus kohas, ka pole tõendeid, et oleks rikutud kõrvaliste isikute rahu. I.T ja D.J poolt xxx löömise 05.augustil 2006.a hilisõhtul tema auto juures kvalifitseeris kohus
p 1,4-lt ümber
11.Maakohus leidis, et I.T tegu
12.Kannatanu xxx esitas tsiviilhagi süüdlastelt. 4 000 krooni väljamõistmiseks. Kuna xxx ja xxx pensioniraha äravõtmise kohta süüdlaste poolt puudusid tõendid, siis puudub alus selles osas tsiviilhagi rahuldamiseks. Küll aga on alus kriminaalasja materjalidest tulenevalt nõuda kannatanute ravi, ümberkolimisega, hooldamisega jms seotud kulutuste hüvitamist, mida tingisid süüdistatavate poolt tekitatud traumad. Kuna nende kulutuste summat ei ole võimalik kriminaalmenetluses kindlaks teha, siis tuleb käesolev tsiviilhagi jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras, sest 3
Röövimise katses luges kohus
p 3 järgi karistust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemise kõrges eas kannatanute suhtes. 14.Arvestades I.T süüd 1.astme kuriteo katses, tema isikut (varasem karistatus ja kuritegude toimepanemine katseajal), samuti karistust kergendavate asjaolude puudumist ja karistust raskendavat asjaolu, määras kohus talle karistuseks vangistuse.
Kuna I.T teo kvalifitseeris kohtus
lg 2 kaudu röövimise katsena, siis lähtudes
lg 6 võimaldab
Kohus leidis, et
kohaldamine ei ole asjakohane, arvestades vanuritest kannatanute suhtes kohaldatud vägivalla iseloomu ja kestust. I.T tuleb
lg 2, § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi mõista vangistus
lg 2 sanktsiooni alammäärale lähedases määras – 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud.
järgi kahes episoodis mõista I.T vangistus 2 (kaks) kuud.
lg 1 järgi tuleb karistused liita raskema karistuse suurendamise teel.
lg 2 kohaldamisega, suurendades mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 09.detsembri 2005.a kohtuotsuse nr 1-453/05 järgi ärakandmata vangistuse 3 (kolm) kuud võrra, mõistis kohus liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 14.1.Maakohus tuvastas, et I.T on vahi all alates 07.augustist 2006.a .
lg 1 alusel tuleb arvestada tema karistusaja hulka eelvangistus 07.08.2006-20.03.2007, kokku 7 (seitse) kuud ja 14 (neliteist) päeva. Ärakandmata vangistus alates 21.märtsist 2007.a on 3 (kolm) aastat ja 16 (kuusteist) päeva. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 15.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 21.märtsi 2007.a otsuse peale esitas I.T apellatsiooni, milles vaidlustab maakohtu otsust osaliselt. 15.1.Süüdistatav ei nõustu
§-de 25 lg 2 ja 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi mõistetud 3 (kolme) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega ning palub kohaldada
15.2.
järgi karistuse mõistmisega on süüdistatav nõus, kuid palub lugeda
15.3.Lisaks palub kohaldada
lg 2 ja vähendada vangistust, piirates seda vahi alla oldud ajaga või määrata vangistus tingimisi arvestades vahi alla oldud aega. Märgib, et soovib osaleda asja arutamisel. 16.Ringkonnakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko, et apellatsioon on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav I.T ja kaitsja Vladimir Vastśjonok apellatsiooni juures selles toodud motiividel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17.Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, ringkonnaprokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et I.T apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. 4
§-s 56 sätestatud asjaoludega. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil ei esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I.T suhtes on karistuse eesmärk saavutatav vaid reaalse vangistusega. Seejuures on maakohus kooskõlas KrMS § 312 p-s 5 toodud nõudega motiveerinud süüdistatavale mõistetud karistust. 19.Mis puutub karistuse kohaldamise alammäära, siis antud juhul märgib ringkonnakohus järgmist. 19.1.
Juhul, kui kohus või kohtuväline menetleja tuvastab asjas erandlikud asjaolud, siis karistuse mõistmisel võib kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Ringkonnakohtu arvates pole käesolevas kriminaalasjas erandlikke asjaolusid, mis võiksid anda alust I.T karistuse kergendamiseks. Süüdistatava I.T väidet, et tema abikaasa jääb elama kahe lapse minimaalse palga ja lapse toetusega ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (lk.136-138, k.2) anti detsembris 2005.a I.T võimalus kanda järelevalve tingimustes karistus vabaduses, paraku ei soovinud ta seda kasutada. Süüdistatav pani katseaja kestel toime mitu kuritegu. I.T oleks pidanud mõtlema oma tegude tagajärgedest oma pere jaoks. Ta oli teadlik, et katseaja kestel uue kuriteo toimepanemise eest mõistetakse liitkaristus kohtuotsuste kogumi järgi ja uue otsuse juurde liidetakse eelmise otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse osa. Uute kuritegude toimepanemise ajal ei mõelnud süüdistatav I.T oma abikaasale ja lastele. Perekonnaseisu kasutab I.T vaid karistuse kergendamiseks. Seetõttu on süüdistatava I.T viide perekonnaseisule asjakohatu. 20.Liitkaristuse mõistmisel, s.o
lg 1 mõttes, on kohaldatud üksikkaristuse raskeima suurendamise printsiipi, mis on samuti kooskõlas seadusega. Karistused (
lg 2, § 200 lg 2 p-de 4,7 ja § 121 järgi) on mõistetud seaduse piirides, alla sanktsioonides ettenähtud keskmist määra. Ringkonnakohus leiab, et mõistes I.T veelgi kergema karistuse, nagu seda taotletakse apellatsioonis, läheks kohus vastuollu õiguskorra kaitsmise huvidega. 20.1.Ringkonnakohus ei nõustu I.T väitega mõistetud vangistuse osalise täitmisele pööramisega. I.T oli 2005. aastal vabastatud karistuse täitmisele pööramisest tingimisi. Katseaja kestel pani ta toime tahtliku kuriteo. Järelikult keelab
lg 5 (esimene lause) nõue teistkordselt karistusest tingimisi vabastamist, juhul, kui süüdistatav pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetav apellatsiooni taotlus kohaldada I.T suhtes
Eelöeldule tuginedes ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p-st 1, § 343 lgst 1, § 345 lg-dest 1, 2, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.