lg 5 on vastuolus PS § 11 ei ole põhjendatud ja Riigikohus oma lahendis nr.3-1-1-20-06 on seda põhjendanud. Kaitsja leidis, et kuna kohtuistungil ei ole avaldatud keskmise päevasissetuleku andmeid, siis neid ei saa käsitleda, kaitsja jätab tähelepanuta, et antud juhul arutati asja kiirmenetluses. Kuna tegemist ei ole tõendiga KrMS § 63 mõistes, siis selle dokumendi mitteavaldamine ei saa olla põhjuseks tegeliku päevamäära mittearvestamiseks karistuse mõistmisel. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kui arvutatud keskmine päevamäär jääb alla miinimumpäevamäära, tuleb kohaldamisele miinimumpäevamäär. Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta,
Oma arvamuses ringkonnakohus lähtub järgmisest : 1.1 Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1, kustutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Samas KarRS § 26 lg 5 on ette nähtud, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb ja tähtaega arvestatakse viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi – ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Süüdistatav H.U on Ida Politseiprefektuuri otsusega 30.08.2004 temale Liiklusseaduse § 74´19 alusel karistuseks määratud rahatrahvi summas 9000 krooni tasunud 19.09.2005. Kuna uue väärteo, mis on ettenähtud Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 järgi, pani H.U toime 25.07.2006 / rahatrahv selle eest summas 42 krooni on tasutud 19.10.2006 /, siis sellega katkes üheaastane väärteokaristuse kustumise aeg ja loomulikult, kui H.U uuesti 11.06.2007 juhtis sõiduautot alkoholijoobes, siis oli seaduslik alus võtta ta vastutusele KarS § 424 järgi. Ülaltoodud asjaolud on õigesti tuvastatud ja ära näidatud maakohtu otsuses ja seepärast ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ringkonnakohus vaid märgib,
1.2 Teiseks tuleb arvestada, et väärtegu / LS § 74´35 /, mis katkestas H.Ule LS § 74`19 järgi määratud karistuse andmete registrist kustutamise tähtja, on liiklusalane, viidates seega H.U kestvale soovimatusele järgida ohutu liiklemise reegleid. Sellistel asjaoludel ei ole alust rääkida H.U KarS § 424 järgi süüditunnistamisega kaasneva põhiõiguste riive legitiimse eesmärgi puudumisest või ebaproportsionaalsusest / Riigikohtu 20.04.2006 otsus nr 3-1-1-2006/. 2. Ringkonnakohus nõustub kaitsja arvamusega, et Kriminaalmenetluse seadustiku § 15 sätestab kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte. Nimetatud põhimõte sisaldab muuhulgas ka seda, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud /lk 36 /. Samal ajal kaitsja viide KrMS § 296 lg 1 ja lg 3 ei ole asjakohane, kuna antud paragrahvi sätted reguleerivad kohtuliku arutamist üldmenetluse käigus. Antud kriminaalasi oli arutatud maakohtus kiirmenetluses lühimenetluse kaudu / lk 28 /. KrMS § 237 lg 6 sätestab, et kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda / 9.peatükk lihtmenetlused/. Sellega seaduseandja ei kohusta kohtuniku vahetult kontrollima tõendeid kohtuistungil, kui puudub selleks vajadus ja teha otsus lähtudes toimiku materjalidest. Lähtudes ülaltoodust oli maakohul seaduslik õigus rahalise karistuse mõistmisel arvestada teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mis oli kriminaalasjas / lk 19 /. Samuti ringkonnakohus märgib, et ülalnimetatud teatis on KrMS § 63 lg 1 mõttes tõend – muu dokument, mis ei vajagi kontrollimist kohtuistungil kuna antud tõendit tuleb lugeda üldtuntuks asjaoluks KrMS § 60 lg 3 mõttes. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13.07.2007 otsus süüdistatava H U suhtes tühistamisele ja muutmisele ei kuulu. Vladimir Rozalka Eeva Levina 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.