← Eesti

1-06-4337\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

  1. mail 2006.a. 1-06-4337 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, tõlgi Zinaida Vorošilova, prokuröri Katrin Troni ja kaitsja Riine Lumiste osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 arutas lühimenetluses kriminaalasja V.T.-i süüdistuses KarS § 331 järgi. Süüdistatav V.T. - isikukood XXXXXXXX, keskharidusega, töötab juhutöödel laadijana, elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud viiel korral; praegu kannab vangistust tingimisi Tallinna Linnakohtu 25.10.2004.a. otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi – 2 aastat vangistust, millest koheselt ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 28 päeva (2 päeva oli ära kantud eelvangistusena) ning 1 aasta vangistust jäi kanda tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Süüdistus. V.T. kinnipeetavana Ämari Vanglas karistust kandes tarvitas narkootilist ainet. Selles kahtlustatuna toimetati ta 09.06.2005.a. vangla meditsiiniosakonda, kus temalt võeti uriiniproov. Eksperdi arvamuse kohaselt leiti tema uriinist tetrahürdokannabinooli metaboliiti, mis on narkootiline aine ning mille käitlemine Eestis on keelatud, v.a. erijuhtudel. Sellega pani V.T. toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.kinnipeetavana narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav V.T. tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et V.T. süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud vangla meditsiiniosakonnas koostatud joobeekspertiisi aktiga (tl. 4) ning meditsiinilise õiendiga selle kohta, et arsti poolt pole talle välja kirjutatud ravimeid, mis sisaldaksid narkootilisi või psühhotroopseid aineid (tl.6); keemiaekspertiisi aktis nr. 60 I väljendatud eksperdi arvamusega selle kohta, et T. uriinproov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH); samuti tunnistajate J.T., G.S. ja S.S. ütlustega eeluurimisel (tl. 11 - 12; 13 - 14; 15 - 16; 48-49). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning V.T. tuleb süüdi tunnistada KarS § 331 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus V.T. süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut, kes oma probleemidest on teinud vajalikud järeldused. Käesoleval ajal on V.T. end registreerinud töötuna, teeb laadijana ka juhutöid ning on pidanud vajalikuks metadooni-ravi. Dr. M. N. tõendi kohaselt ei ole tal ravirežiimi rikkumisi esinenud. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada V.T. vangistusega tingimisi, s.o. kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kuigi Tallinna Linnakohtu 25.10.2004.a. otsusega karistati V.T. vangistuse tingimisi 3aastase katseajaga ning katseaeg peaks KarS § 78 lg 1 alusel kulgema hakkama kohtulahendi kuulutamisest, on otsuses sõnaselgelt märgitud, et katseaeg hakkab kulgema päevast, kui lõpeb kandmisele kuuluv vangistus. Seetõttu ongi V.T. KrHO arvele võetud 22.10.05.a. katseajaga kuni 21.10.2008.a. Kohtul pole alust väita, et arutatava teo on ta toime pannud katseaja kestel ning liitkaristuse mõistmisel tuleb seega lähtuda KarS § 65 lg 1 sätetest, eelnevat vangistust täitmisele pööramata. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada V.T. vangistus KarS § 331 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui V.T. 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetavat karistust Tallinna Linnakohtu 25.10.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (üks aasta vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga, kusjuures katseaja alguseks jääb 22.10.2005.a. Kriminaalhooldajaks jääb V.T.-le Harju Maakohtu KrHO ametnik Sirje Parksepp. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
  3. Välja mõista V.T.-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. ekspertiisitasu 400 (nelisada) krooni, sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 734,60 kr (üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli krooni ja 60 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.