Kriminaalasi nr. 1-04-188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinn, 24. jaanuaril 2006 Harju Maakohtu kohtunik Raivo Einula, sekretäri Keith Tammela, tõlgi Maksim Tšurkin juuresolekul, prokuröri Tiiu

§ 199lg 2 p 4 järgi Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid, tuvastas V.V.

i süü selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, viibides 29.06.2004.a. kella 13.20 ajal Tallinnas, Paldiski mnt. 102 AS Prisma Peremarketi Rocca al Mare Prisma Peremarketis, vastavalt oma ettekujutusele teost alustas vahetult kuriteo toimepanemist, mis seisnes selles, et ta püüdis ära võtta võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil: ta võttis müügisaalist kaks paari NIKE dressipükse kogumaksumusega 1890 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluses turvatöötaja poolt kinni, samuti selles, et tema 04.07.2004.a. kella 12.07 ajal, viibides Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas AS Prisma Peremarketi Sikupilli Prisma kaupluses, vastavalt oma ettekujutusele teost alustas vahetult kuriteo toimepanemist, mis seisnes selles, et ta püüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: ta võttis müügisaalist NIKE püksid hinnaga 595 krooni, läks nendega proovikabiini, kus pani need endale jalga oma pükste alla, kinnitas püksisääred teibiga jalgade külge ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluses turvatöötaja poolt kinni, Kriminaalasi nr. 1-04-188 samuti selles, et tema 26.08.2004.a. kella 20.08 ajal, viibides Tallinnas, Tartu mnt 87 AS Prisma Peremarket, Sikupilli Prisma kaupluses, vastavalt oma ettekujutusele teost alustas vahetult kuriteo toimepanemist, mis väljendus selles, et ta püüdis ära võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: ta võttis müügisaalist ühe paari NIKE dressipükse hinnaga 639 krooni, pani need proovikabiinis endale jalga oma pükste alla ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluses turvatöötaja poolt kinni. Niisuguse käitumisega V.V. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost alustades vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS §

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Süüdistatav V.V. kinnitas, et ta saab süüdistusest aru ja ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritavad varguse katsed. Süüdistatav selgitas, et niiviisi käituma ajendas teda lihtsameelne soov hankida varastatud esemete müügi teel raha. Praeguseks on teinud lõpparve kuritegevusega, kuni vahistamiseni vabaduses viibitud ajal elas korralikult, käis tööl ja ta lävis hoopis teiste inimestega. Samas ütles süüdistatav, et saab aru, mida tähendab uute kuritegude toimepanemine katseajal. Ta oli nõus lühimenetlusega ning palus võimalusel mõista karistus, millest osa saaks ta kanda vabaduses. Süüdistatava V.V. süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel AS Prisma Peremarketi avaldustega, aktavaldustega, tunnistajate S.P., S.S., A.J. ja A.R. ütlustega, asitõendi (videosalvestis) vaatlusprotokolliga. Asjad, mida V.V. püüdis varastada, on kaubandusettevõtetele tagastatud ja materiaalseid nõudmisi kriminaalasjas süüdistatava vastu ei ole esitatud. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt V.V. tahtlikku süüd KarS §

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja kohtul on alus nende tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele V.V. süüdi tunnistada temale inkrimineeritavate kuriteokatsete toimepanemises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et V.V. on temale inkrimineeritavate süüteokatsete toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on 2 Kriminaalasi nr. 1-04-188 süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus V.V. suhtes ei leidnud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada lühemaajalise vangistusega. Kohus leiab, et sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Ei saa jätta arvestamata, et tegemist on varem kriminaalkorras samaliigiliste ja sarnaste kuriteokatsete eest korduvalt karistatud isikuga, kes uute kuritegude toimepanemisele asus lühikese aja möödumisel pärast tema suhtes tehtud süüdimõistvat ja karistusest vabastavat kohtuotsust, seega katseajal, mis nüüd välistab tema uue vabastamise karistusest ja tähendab, et varem mõistetud karistus, mille kandmisest oli süüdimõistetu vabastatud, tuleb tervikuna reaalselt ära kanda. Uute kuritegude toimepanek või nende toimepanemisele asumine tunnistab reeglina toimepanija suuremast ohtlikkusest ja sellest, et varasema karistuse eesmärk ei ole olnud vabaduses saavutatav. Karistus peab orienteerima süüdlast edaspidises elus austama seadusi ja mitte toime panema enam süütegusid. On kahetsusväärne, et V.V. ei näidanud vabaduses vähimatki soovi käituda õiguskuulekalt. Ta pani järjest toime kolm kuriteokatset, mis ilmekalt tõestab inimese soovimatust mõista varasema karistuse ja sellest vabastamise tähendust ja tähtsust. Mõistetav karistust ei saa kohtu arvates olla miinimumilähedase pikkusega vangistus. Karistus peab vastama samaaegselt toimepandule kui kuriteokatseid toime pannud süüdlase isikule. Karistusseadustik ei luba käesoleval juhul mõistetava liitkaristuse osas määrata karistusest osalist vabastamist. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Käsitades KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 kohus otsustas V.V. (isikukood XXX) süüdi tunnistada KarS §

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega kuus kuud. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista V.V. le lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada seda karistust V.V. le Tallinna Linnakohtu 04. märtsi 2004.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-256/04 KarS §

§ 199lg 2 p 4 järgi 3 Kriminaalasi nr.

1-04-188 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on üks aasta vangistust, võrra ja lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõista V.V. le üks aasta ja neli kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestada eelvangistusaeg (03.11.2004 kuni 05.11.2004, s.o. kolm päeva, ja alates 15.12.2005 kuni 24.01.2006, kokku üks kuu ja neliteist päeva) karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks, mis tuleb ära kanda, mõista V.V. le üks aasta, kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust. Tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks V.V. suhtes muutmata. Lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse, mis on üks aasta, kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust, kulgemise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s. o. alates 24. jaanuarist 2006. Välja mõista V.V. lt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha summas neli tuhat viissada