← Eesti

1-06-5559\3

Obsah (5)§ 199§ 87§ 75§ 68§ 65

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-06-5559 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2006.a. , Kuressaares Kriminaalasja number 1-06-5559 (032740

§ 199

lg2 p8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav KT, ik. x, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, x klassi haridust, elukoht x, kannab karistust x Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud järgmiselt: 1) 30. detsember 2003.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 263 p1 alusel 30 päevase vangistusega.

§ 87

lg1 p2 alusel vabastati karistuse kandmisest ja allutati üheks aastaks

§ 75lg1 sätestatud käitumiskontrollile; 2) 17.

märts 2005.a. Saare Maakohtu poolt

§-de 184 lg1 ja 200 lg2 p7 alusel liitkaristus vangistus kolm

(3)aastat, millest

§ 68lg1 alusel loeti kantuks kolm päeva; karistuse kandmise aja algus 25.

juuli 2004.a.; väärteomenetluse korras korduvalt karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud kuna viibib kinnipidamiskohas karistuse kandmisel; 2 Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada KT kuriteos

§ 199lg2 p8 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta.

§ 65

lg 1 ja 64 alusel lugeda KTle käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima, Saare Maakohtu 17.märtsi 2005.a. otsusega mõistetud karistusega, vangistus kolm

(3)aastat: KTle mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 3 aastat, millest arvata maha eelmise, 17. märtsi 2005.a. Saare Maakohtu kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, so. KT poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja karistuse algusest 25.07.2004.a. kuni 22.05.2006.a. kinnipidamiskohas viibitud aeg, kokku 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud. Seega jääb KTl temale mõistetud karistusest vangistus kolm
(3)aastat veel kanda vangistus üks
(1)aasta kaks
(2)kuud. KT poolt kandmisele kuuluva karistuse vangistus üks
(1)aasta kaks
(2)kuud kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
  1. maist 2006.a. Tõkendit ei ole kohaldatud. Välja mõista KTlt kahjutasu 3067 (kolm tuhat kuuskümmend seitse) krooni x OÜ (reg.nr x) kasuks. Vabastada KT menetluskulu – sundraha 4500 (nelja tuhande viiesaja) krooni tasumisest riigituludesse. Välja mõista KTlt riigituludesse muu menetluskuluna (ekspertiisitasu, kohtueelses menetluse õigusabi kulu) kokku 1884 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) krooni 80 senti. Muu menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide
  2. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. 3 Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  5. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik KTt süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 19.märtsi 2003.a tungis aknaklaasi lõhkumise teel x linn x asuvasse kauplusesse x ning varastas sealt kassasahtli väärtusega 1300.-krooni, kassasahtli riiuli väärtusega 800.-krooni ja müügil olevaid 29 rahakotti kokku väärtusega 751.-krooni. Sissetungimise käigus lõhkus KT kaupluse akna taastamisväärtusega 630.krooni. Kokku tekitas KT Y OÜ-le varalist kahju 3481.-krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega, pani KT toime

§ 199

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteo Prokurör saatis süüdistusakti KT süüdistuses

§ 199lg2 p8 järgi kohtule asja menetlemiseks üldmenetluses.

Kohus määras asja kuulamisele avalikul kohtuistungil

  1. mail 2006.a. kell algusega kell 14.
  2. 23.mail 2006.a. jätkunud kohtuistungil esitas prokurör taotluse menetluse jätkamiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör esitas kohtule kriminaaltoimiku koos kokkuleppe materjalidega. Kohus jätkas KrMS § 250 lg1 alusel asja läbivaatamist kokkuleppemenetluse sätete alusel. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav KT ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid KTle esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus KTle nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199lg2 p8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KTle karistuseks vangistust üks

(1)aasta .

§ 65lg 1 ja 64 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima, Saare Maakohtu 17.03.2005.a. otsusega mõistetud karistusega, vangistus kolm

(3)aastat ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat, millest lugeda kantuks enne kohtuotsuse tegemist eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja karistuse algusest 25.07.2004.a. kuni 22.05.2006.a., kokku 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud.

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka.

KT selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega, sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahte avaldus. Kannatanu Y OÜ tsiviilhagile kokku summas 3067.- krooni K. Tl vastuväiteid puuduvad. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav K. T, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitades ühtlasi vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kannatanu y OÜ on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 3067.00 krooni väljamõistmiseks süüdlaselt. Süüdistataval K. Tl vastuväited hagile puuduvad. Kohus leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele. 4 Kohus leiab, et KT tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg2 p8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Kr

MS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuuluks KTlt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega oleks sundraha suuruseks 4500 krooni. Kohus peab põhjendatuks vabastada KT menetluskulu – sundraha tasumisest riigituludesse. KT on käesoleva kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud kuriteo eest, mille ta pani toime enne eelmist 17.märtsi 2005.a. süüdimõistvat kohtuotsust. 17.03.2005.a. kohtuotsusega on juba K. Tlt väljamõistetud sundraha 6725.00 krooni. Kohtueelses menetluses on menetluskuludeks olnud KrMS § 175 lg1 p3 alusel DNA ekspertiisitasu 1460.00 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 424.80 krooni, kokku 1884.80 krooni. Menetluskulu kuulub KrMS § 180 alusel KTlt väljamõistmisele. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.