1-03-51\1

(02233003066)Kohtunik Galina Jasnjuk Rahvakohtunikud Maie Kameraitis ja Tiiu Karelaid Kriminaalasi KarS § 118 p 1 järgi Prokurör Marina Zagorets Süüdistatav M.T. elukoht: XXX, Eestis ei ole registreeritud, isikukood 34901012403, sündinud Ukrainas, Venemaa kodakondsus, keskharidus, vallaline, ülalpidamisel on alaealine laps – 12aastane tütar, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 26.03.1990 Narva Linnakohtu poolt KrK § 204 lg1 järgi, karistuseks trahv 300 rubla ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks. Kaitsja advokaat Galina Tšelnokova Kriminaalasja läbivaatamise 16.05.2006 ja 19.05.2006, Viru Maakohtu Narva kohtumaja avalik istung aeg ja koht RESOLUTSIOON Tunnistada M.T. vangistust. süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat KarS §68 lg 1 alusel arvestada T karistusaja hulka eelvangistus alates 30.10.2002 kuni 01.11.2002 ja alates 09.04.2006 kuni 22.05.2006, s.o 1 kuu 17 päeva. Kandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud 13 päeva vangistust. 1 KarS § 73 alusel lugeda mõistetud karistus vangistuse näol tingimuslikuks ning karistust mitte pöörata täitmisele täielikult, kui T 4-aastase katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – vahi all pidamine – asendada tõkendiga – allkiri elukohast mittelahkumise kohta, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada M.T. vahi alt kohtusaalis. Mõista T välja riigi kasuks sundraha 7500 krooni ja kohtukulud: ekspertiiside teostamise eest 7875 krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimise käigus osutatud õigusabi eest 1840 krooni 80 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 5428 krooni. Väljamõistetud sundraha ja kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi SEB Eesti Ühispanga arveldusarvele nr. 10220034800017, viitenumber

1. Vabatahtliku täitmise korral võib sundraha ja kohtukulud tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksudokumendis ära, et tegemist on kohtukulude või sundrahaga, samuti kriminaalasja numbri ning maksja nime või isiku nime, kelle eest need tasutakse. Kviitungid riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane jättis riiginõuded tasumata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, teatades kaebuse esitamise soovist 7 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Kohus tuvastas M.T. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, 29.10.2002 kell 21.30, korteris aadressil XXX alev, olles alkoholijoobe seisundis, alkoholi ühistarvitamise käigus, lõi kööginoaga oma endisele abikaasale S.O. kõhtu, tekitades talle kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremasse roietealusesse piirkonda, s.t tervistkahjustatavaid eluohtlikke kehavigastusi. T teod kvalifitseeriti eeluurimise poolt kui eluohtlike tervisekahjustuste tekitamine, s.t KarS § 118 p 1 järgi ettenähtud kuritegu. T oma süüd esitatud süüdistuses ei tunnistanud ning selgitas, et 29.10.2002 tekitas tema endine abikaasa S.O. endale ise noahaava. Tunnistaja T.S. selgitas kohtuistungil, et 30.10.2002 kell 01.30 andis tema korterisse uksekella T endine naine, ta oli purjus, tunnistaja nägi seda läbi uksesilma. Ust ei avanud. Hommikul sai politseinikelt teada, et S viidi haiglasse. Tunnistaja L.V. andis kohtus ütlusi, et nägi kannatanut 30.10.2002 kell 10.25, kannatanu palus välja kutsuda kiirabi, selgitades, et teda lõi noaga kõhtu endine mees M.T. . Tunnistaja nägi haava ja riietel verd. Tunnistaja K.R. kuulis sõimu 30.10.2002 kella 00.30 paiku korterist, kus elasid O ja T. Hommikul kell 8.45, väljudes korterist, nägi sissekäigus seisvat O. 2 Tunnistaja A.T. ütles kohtus, et tema ema S.O. rääkis talle esialgselt, et T lõi teda noaga kõhtu. Kuid hiljem, olles purjus, ütles, et torkas ise endale noaga kõhtu. Kohtuistungil avaldati: - kannatanu S.O. i ütlused, kes selgitas uurimise käigus, et 29.10.2002 hommikul käis haiglas ning astus Narvas ema juurest läbi. Koju tuli kella 21.00 paiku. Kodus olid T ja B.F., nad jõid puskarit. T oli tugevasti purjus. F ajas ta korterist välja ning F lahkus. Puskarit jäi veel järele. Ta võttis ühe pitsi, umbes 100 grammi. T tekkis soov veel napsi võtta, kuid kannatanu hakkas teda takistama, öeldes, et ei luba tal rohkem napsi võtta. Seejärel võttis T laualt noa ja lõi teda kõhtu. - tl 12, 37-38, 55-57; - tunnistaja Z.M. ütlused, kes nägi tütart S.O. i 29.10.2002 kell 17.30, tütar oli kaine. Tütar ja T jõid ja kaklesid omavahel sageli. - tl 17; - kohtuarstlike ekspertiiside aktid, millest on näha, et S.O. il on vigastus – torke-lõikehaav, mis võis tekkida tema poolt öeldud ajal ja asjaoludel ja on kvalifitseeritud kui eluohtlik tervisekahjustus. – tl 49-51, 60-63; võetuse protokoll – tl 23; asitõendite vaatluse protokoll – tl 30-32; esemete äratundmiseks esitamise protokoll – tl 40-42, Kuulanud ära kohtualuse, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, leiab kohus, et T süü kuriteo toimepanemises on tõendatud täielikult S.O. i, tunnistaja V, kes teadis kannatanu sõnadest, et teda lõi noaga kõhtu endine mees M.T. , ütlustega, kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, kus on märgitud, et kuigi vigastus asus haava tekitamiseks oma käega ligipääsetavas piirkonnas, kuid niinimetatud proovivate vigastuste puudumine, samuti vigastuste tekitamine läbi riiete vastab rohkem teise inimese käega tekitatule – tl
2. Kohus ei usalda kohtualuse ütlusi nende vasturääkivuse tõttu. Kohtueelse ja kohtuurimise käigus esitas T 3 versiooni noahaava tekkimise kohta:
3. Tüli käigus võttis O köögilaualt noa ning lõi ennast hooga kõhtu, seejärel tõstis käe uueks löögiks, kuid T peatas ta käe, O palus kutsuda välja kiirabi – tl 26;
4. Tüli ei olnud, O võttis köögilaualt noa ning lõi ennast, seejärel läks ära – tl 76;
5. Tüli ei olnud, O võttis kotist noa, torkas endale keha parempoolssee piirkonda, palus kutsuda välja politsei – kohtuistungi protokoll. T ütlused on vastuolulised noa kirjelduse ja selle kuuluvuse suhtes. Versioon koti kohta, milles oli kannatanu poolt leitud nuga, tekkis alles kohtus. Samuti suhtus kohus kriitiliselt A.T. ütlustesse, kuna ta on kohtualuse poeg, alates neljandast eluaastast ei tundnud oma ema, isa kasvatas teda. Ei poeg ega kohtualune ise viidanud varem, s.t uurimise käigus, O ülestunnistusele, et ta ise torkas ennast noaga. Kohus leiab, et kohtualuse ja selle tunnistaja ütlused on vastuolulised: kohtualune ise väitis, et pole kunagi kannatanut noaga torkinud, kuid tunnistaja ütles, et ema ja isa kaklesid sageli, lõikasid teineteist nugadega, isa lõi ema noaga. 3 Kohus usaldab kannatanu ütlusi, nad on loogilised, järjekindlad ning kinnitatud tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil tuvastati, et T ja O vahel oli tüli, seda kuulis tunnistaja R. Kohtualuse poolt esitatud motiiv – kadedusest ja kättemaksuks abielu lahutamise eest ja teise naisterahva pärast, ei ole veenev, kuna nii kohtualune kui ka kannatanu väitsid, et läksid lahku 16 aastat tagasi, kuid viimase aasta jooksul elasid perena koos ühes korteris. Kohus leiab, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava T iseloomustavatest materjalidest, mis asuvad kohtutoimikus, nähtub, et ta on varem karistatud, karistusregistris on karistus kustunud, haldusvastutusele ei ole võetud, on Narva Linnahaigla psühhiaatria-narkoloogia kabinetis alkoholisõltuvusega arvel (tl 81-99). T süüd raskendavaid ning kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud (vastavalt KarS § 57, 58). Arvestades kannatanu isikut, kes provotseeris peres skandaale, kohtualuse isikut, lähtudes samuti sellest, et kuriteo toimepanemise hetkest on möödas 3,5 aastat, tuli kohus järeldusele, et T reaalse karistuse kandmine ei ole otstarbekas, ning vabastab ta karistusest tingimisi. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 260-263, § 272-
6. Kohtunik Rahvakohtunikud Galina Jasnjuk Maie Kameraitis ja Tiiu Karelaid 4