Tõlge Asi nr 1-05-101 30. jaanuar 2006.a KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Viru Maakohus koosseisus: Eesistuja Rahvakohtunikud Sekretär Prokurör Kaitsjate Aleksei Lavrovski Raissa Munts-Avajõe ja Jekat

§ 139

lg 2 pp 1,2,3 järgi 8 kuulise vabadusekaotusega tingimisi , katseaeg 2 a; 2) 11.08.1999.a.

§ 139

lg 2pp 2,3 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega 3) 28.12.2001.a

§ 203lg 1 järgi 4 kuulise vabadusekaotusega 4) 30.06.2004.a Narva Linnakohtu poolt Kar

S § 183; 185 lg 1; 186; 204 lg 3 järgi 1 aasta 9 kuulise vangistusega KarS § 266 lg 2 p 3;263 p 1,4;200 lg 2 p 7 vahistamine alates 10.10.2004.a Süüdistatava andmed:

1. Ees- ja perekonnanimi
2. asukoht/elukoht ja aadress
3. isikukood või sünniaeg
4. Kodakondsus
5. Haridus
6. Emakeel
7. Töökoht või õppeasutus A S xxx xxx EV alg (7 klassi) vene keel ei tööta 2
8. Kohtulik karistatus
9. Kuriteo kvalifikatsioon
10. Tõkend Süüdistatava andmed:
11. Ees- ja perekonnanimi
12. asukoht/elukoht ja aadress
13. isikukood või sünniaeg
14. Kodakondsus
15. Haridus
16. Emakeel
17. Töökoht või õppeasutus
18. Kohtulik karistatus
19. Kuriteo kvalifikatsioon
20. Tõkend Süüdistatava andmed:
21. Ees- ja perekonnanimi
22. asukoht/elukoht ja aadress
23. isikukood või sünniaeg
24. Kodakondsus
25. Haridus
26. Emakeel
27. Töökoht või õppeasutus
28. Kohtulik karistatus
29. Kuriteo kvalifikatsioon
30. Tõkend süüdistuses. Kohtuliku uurimisega kohus 1) 25.06.1997.a.

§ 139

lg 2 pp 1,3 järgi 8 kuulise vabadusekaotusega tingimisi , katseaeg 2 a; 2) 21.02.2001.a

§ 139lg 2pp 2,3 järgi 9 kuulise vabadusekaotusega 3) 06.04.2004.a Narva Linnakohtu poolt Kar

S § 25 lg 1,2 – 199 lg 4,7,8 järgi 1 aastase vangistusega KarS § 266 lg 2 p 3;263 p 1,4;200 lg 2 p 7 vahistamine alates 15.10.2004.a AS xxx xxx kodakondsuseta põhi vene keel ei tööta 1) 22.12.1998.a.

§ 139

lg 1 järgi 4 kuulise vabadusekaotusega tingimisi , katseaeg 1a; 2) 09.10.2000.a.

§ 139

lg 2pp 1,2,3 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega 3) 25.09.2002.a

§ 140lg 2 pp 1,3; 139 lg 2 pp 2,3 järgi 1.a 6 k vangistusega Kar

S § 200 lg 2 p 7 oli kinnipeetu 2 päeva (süüdistatava jutu järgi) MA xxx xxx kodakondsuseta alg (8 klassi) vene keel ei tööta 1) 06.04.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 pp 7,8 – 25 lg 1,2 järgi 3 kuulise vangistusega KarS § 266 lg 2 p 3;263 p 1,4;200 lg 2 p 7 elukohast lahkumise keeld, on vahi all teises kriminaalasjas 3 TUVASTAS: S M ja A S süüdistatakse selles, et 22.08.2004.a. S M, grupis koos A S, planeerides läbi peksta A M, sisenesid omaniku tahte vastaselt ühiselamu nr 37, asukohaga xxx, tuppa , kus M lõi E M huligaansetel ajenditel rusikaga vastu paremat õlga, mille tagajärjel lõi viimane selja ja külje vastu puhvetit ära, pärast seda lõid M koos S jalust maha E M elukaaslase V S, hakkasid teda peksma, seejuures lõid korduvalt rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, samuti lõi M A M näkku, kui aga külas viibinud kõrvaline isik V K püüdis politseisse helistada, ei lasknud M A teda toast välja, lõi mitu korda rusikaga rinnakorvi ja õla piirkonda, haaras tal juustest ja tiris ta telefonist kaugemale, püüdis A M rusikaga näkku lüüa, kuid K juhtis tema käe kõrvale. Ühiselamust välja joostes lõhkus M nimetatud ühiselamu välisukse. E M, A M, V S ja V K tekitasid süüdistatavad löökidega füüsilist valu. S M, A S, M A tahtlik tegevus on kvalifitseeritud kui valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine isikute grupis, s.t kui KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuritegu. S M, A S, M A tahtlik tegevus on kvalifitseeritud kui avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga, isikute grupis, s.t kui KarS § 263 p 1,4 järgi ettenähtud kuritegu. Peale selle 09.10.2004.a. umbes kell 23-00 M A grupis koos S M, A S ja A S, viibides xxx, xxx maja juures, nähes maja juures seisvaid neile tundmatuid abikaasasid – J P ja I P, jooksid röövimise toimepanemise eesmärgil neljakesi J P juurde, kus S M lõi kannatanut ootamatult rusikaga näkku, mille tagajärjel P kukkus. Seejärel hakkasid kõik koos: S M, M A, A S ja A S J P peksma, peksid teda rusikate ja jalgadega näo ja keha piirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanul kõrvadest ja ninast verd jooksma ning ta kaotas teadvuse, oma abikaasa kaitseks välja astunud I P ning A V lõi M aga mitu korda näo ja keha piirkonda, tekitades füüsilist valu, seejärel võtsid teadvusetult kannatanult J P ära nahkjope, maksumusega 3000 krooni, milles oli läbipääsuluba kannatanu nimele ja võtsid ära potased NIKE, maksumusega 1600 krooni. Varastatud asjadega lahkusid kõik neli sündmuskohalt, kuid mõne minuti pärast peeti S M, M A ja A S, kellel oli seljas kannatanu nahkjope, kinni politsei poolt, potased olid ära visatud kinnipidamiskoha läheduses, A S põgenes aga sündmuskohalt, kuid peeti samuti hiljem kinni. S M, A S, A S ja M A tahtlik tegevus on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupi poolt, s.t kui KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuritegu. Peale selle tungis M A 03.12.2004.a umbes kell 22.31 grupis koos uurimise poolt tuvastamata isikuga ilma ruumi valdaja loata ,xxx, asukohaga xxx välisukse luku lõhkumise teel kooli ruumidesse, kuid mõne minuti pärast peeti M A kooli valvuri poolt kinni, tuvastamata isikul õnnestus aga põgeneda. M A tahtlik tegevus on kvalifitseeritud kui valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik tungimine isikute grupis, s.t kui KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil süüdistatavad: - S M tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses KarS § 266 ja 263 järgi täies ulatuses, KarS § 200 järgi oma süüd ei tunnistanud ja andis ütlused, et ta koputas M uksele, keegi ei avanud. S ja A läksid sel ajal S õe poole. Ta avas ukse, sisenes tuppa. M ema küsis, misk ta tuli. Ta vastas – A juurde. Ta hakkas A rääkima. Viimane oli toksilise joobes ja solvas teda. 4 Ta lõi viimast. Tuppa jooksis A ema ja hakkas teda peksma. Ta lõi M ema. Viimane lõi end vastu kappi ära. Joksis kohale M isa. Ta lõi ka teda. Algas rüselus. Nägi, et S ja A seisavad koridoris. Kuidas nad koridori sattusid- ei tea. M ema haaras temast kinni. S haakis ühiskoridoris M tema küljest lahti. Ta palus seda Silt. Tunnistab süüd episoodis M ja K täies ulatuses. Teise episoodi suhtes selgitab, et ta ei pannud toime röövkallaletungi P.

1. oktoobril läks ta ühe inimesega kohtuma ja kohtas S, A ja S. Palus neilt suitsule tuld ja läks edasi. Nad tulid tema taga. Ta oli joonud. XXX tänaval kuulis ta naisterahva karjeid. Maja juures nägi, et mees teeb naisele liiga. Naisel oli hüsteerika. Jooksis nende juurde. Ei selgitanud välja, jooksis juurde ja meesterahvaga toimus kaklus. Rüseluses lõi ta ka naisterahvast. Naine kukkus. Ta lõi naist jalaga põõsaste juures. P istus tema peale ja hakkas peksma. Tal olid kehavigastused. Sai aru, et tegi valesti ja hakkas ära jooksma. Jooksis, kui keegi hüüdis, et politsei kutsuti välja. Talle jõudsid järgi A ja S . Kohalesõitnud politseinikud pidasid tema, A ja S kinni. Kaklus algas tema pärast. S nimetas end P. Oli kaklus. Kes ja mida seal tegi, ta ei näinud. Kõik kolm peksid meesterahvast. - A S ei tunnistanud oma süüd esitatud süüdistuses ja andis ütluse, et tema koos A läksid M venna juurde. Teel kohtasid S ja M. M küsis neilt suitsu ja läks oma teed. Tehase XXX juures nägid, et P peksab M. M lamas maas, P aga peksis teda ülevalt. Läks juurde ja hakkas kaklejaid lahutama. Naisterahvas lõi teda, tal lendas müts peast ära. Ta läks mütsi otsima ja ei näinud enam midagi. Kui pöördus, siis nägi ainult maas lamavat meest ja kedagi rohkem ei olnud. Kannatanu jopest ei tea ta midagi. Ta sai sellest teada alles uurija käest. Röövkallaletungiga ei ole tal mingit pistmist. Teises episoodis selgitas, et tähistasid A ja M tema juures kodus vennanaise sünnipäeva. Jõid. Läksid M sõbratari juurde. Teel peal otsustasid sisse astuda A M juurde. M läks M juurde, nemad läksid aga 4 korrusele tema õe juurde.. Nad kuulsid karjumist, läksid teisele korrusele ja nägid, et M räägib valjusti M. M tuppa ta ei sisenenud. M hoidis tugevasti kinni M, ta näpistas viimast tugevasti. Ta lasi M lahti. Kõik see toimus üldkoridoris - A S tunnistas süüd talle KarS § 200 järgi esitatud süüdistuses osaliselt ja andis ütluse, et ta läks grupis koos A ja S iga mööda tänavat. Teel kohtasid M. Tema, A ja S väljusid maja nurga tagant ja nägid, et P peksab M. Ta lükkas P M eemale. Sissekäigu juures seisid neiud ja karjusid - aidake, mida te teete. Asfaldil, umbes 5 meetri kaugusel nendest lebas P jope. Ta pani selle jope endale selga. Ta sai aru, et see on võõras jope, miks ta selle võttis, ei tea. Kavatses jope endale jätta. Tunnistab ennast süüdi selles, et kavatses omistada võõra jope. Mida tegid S ja A ta ei näinud. - M A tunnistas süüd talle esitatud süüdistuses täies ulatuses ja andis ütluse, et ühiselamus otsustas M M juurde sisse astuda, tema koos S iga läksid aga tema õe juurde. Kui tagasi tulid, kuulsid karjumist. Läksid alla, ta jooksis M tuppa ja lõi naisterahvast. Ta oli M esikus. Ta nägi, et meesterahva lükkas M välja. Kas S sisenes M tuppa – ei tea. Kuulis nõude kõlinat toas, kus olid M, A M, tema ema ja meesterahvas. Mida tegid M ja S , ei tea.. Teda keegi ei peksnud. Ta haaras K kinni, ei lasknud teda mööda ja politseisse helistada. Pärast lõi K. Kooli sattus ta juhuslikult. Läks mööda, teda kutsus vähe tuttav inimene. Ta läks viimasega kaasa. Kui nad kooli sisenesid, jooksis see noormees ära, tema pidas valvur aga kinni. Koolis ta lukku ei lõhkunud. Kolmandal juhul läks ta koos S ja S. Nägid, kuidas P peksab M. Ta hakkas P lööma, et M aidata. Maas nägi ta potast, tõstis selle üles. Kui ära läks, otsustas võtta ka teise potase, mille 5 ta võttis kannatanu jalast. Viimane lamas sel hetkel maas. Ei näinud sel ajal, kas keegi oli kõrval või ei. Ta ei näinud, kuidas algas tüli M ja P vahel. Ta ei näinud, et S oleks P peksnud. Ta kuulis ainult naiste karjumist Kohtuistungil kuulati üle kannatanud: -J P, kes andis ütluse, et 09.10.2004.a. olid tema, tema naine ja V külas. Umbes kell 23 läksid välja tänavale. Ta läks ees, naine koos sõbratariga tuli taga. Nad hüüdsid teda. Võimalik, et tal olid naisega lahkarvamused, kuid kedagi naistest ta ei löönud. Ta pöördus ümber ja nägi, et tema poole suunduvad 4 noormeest. Nad tulid tema juurde. Tema küsis, mis nad tahavad. Üks neist- M – lõi teda. Ta kukkus ja ülejäänud hakkasid teda peksma. Peksid niikaua, kuni ta teadvuse kaotas. Toibus, oli üleni verine. Tal ei olnud jopet ja potaseid. Tal oli mobiiltelefon kaasas ja ta kutsus politsei ning kiirabi välja. Mobiiltelefon oli teksade tagataskus. Jope lukk oli kinni ja see ei saanud ise seljast maha lennata. Kõik süüdistatavad tulid ühise grupina. Kui M teda lõi, olid teised meetri kaugusel temast. Ta tundis, et teda pekstakse igalt poolt. Arvab, et teda peksti kasu saamise või huligaansuse eesmärgil. Avaldati kannatanu ütlused (kd1, t.l. 122), mille peale ta kinnitas neid ütlusi. -I P, kes andis ütluse, et 09.100.2004.a. tulid nad koos mehe ja naabriga tema õe juurest. Väljusid sissekäigust ja rääkisid mehega kõrgendatud toonidel. Mees läks ees. Nurga tagant tulid välja 4 noormeest ja läksid mehe juurde. Mees sai löögi ja kukkus. Teda hakati peksma. Ta püüdis noormehi mehe juurest eemale tirida, lõi ühte jalaga. Siis hakkas see noormees teda peksma. Ta kukkus ja lamas maas. Ta võttis S i peast nokatsi, kui viimane tuhnis mehe taskutes. Kes ja kuidas meest peksis, ta öelda ei oska, kuid peksid kõik neli. Teda peksis noormees, kes istub pingil paremal. See inimene nimetas ennast S M. Mehe jope oli kinni. V lõi A, tema võttis mütsi noormehelt, kes istub pingil vasakul – A S. Talle tekitati kehavigastused – sinised plekid jala ja puusa piirkonnas. Ta kukkus ja M lõi teda jalgadega. Ta püüdis teda jalga näkku lüüa, ta kattis näo kätega. Meest peksid kõik neli, kui ta pärast kukkumist ja peksmist silmad avas, nägi ta ainult S. Kes ja kuidas teised põgenesid, ei mäleta. S jooksis kiriku poole. Kohtuistungil avaldati I P ütlused (t.l. 127-29, 165-168, kd 1), mille peale kannatanu andis ütluse, et peksmine algas pimedas kohas, lõppes aga valgemas kohas. S perekonnanime sai ta teada vastastamisel, sama tundis ära ka arvutifoto järgi. - A V, kes andis ütluse, et tema, J P, I P tulid külast välja tänavale. J P läks ees. Maja nurga tagant tulid välja neli noormeest, läksid J P juurde. Üks neist lõi J, viimane kukkus. Kõik neli hakkasid J peksma. Tema Iga püüdsid politsei välja kutsuda. Noormees lõi teda jalaga vastu kaela. Ta läks õe juurde ja kutsus sealt politsei välja. Kui ta tänavale läks nägi ta lamavat J, tal ei olnud jopet ja potaseid. Tema õde tõi talle korterist sussid. Nägupidi mäletab ainult ühte inimest, kes lõi teda, ta istub pingil vasakul ja nimetas end S M. Kehavigastusi tal ei olnud. J peksid neli üheaegselt. Kohtuistungil avaldati V ütlused (kd 1, t.l. 144), mille peale kannatanu andis ütluse, et süüdistatavaid oli neli. J P kukkus koos noormehega, kes teda lõi. Ülejäänud kolm lõid samuti P. Noormees, kes kukkus koos J, tõusis üles ja lõi ka J. Noormees lõi teda jala või käega. - A I, kes andis ütluse, et nende koolis pandi toime varguskatse. Tekitati kahju summale 2500 krooni. Kinni peeti üks noormees. Kahjusumma koosneb ukse maksumusest, töötunni maksumusest ukse vahetamisel. Dokumente tal praegu ei ole, võib hiljem esitada. 6 - E M kes andis ütluse, et nad olid kodus. Tuppa tulid kolm noormeest. Nad hakkasid tema pojaga suhteid klaarima. Tema mees ja tema astusid poja kaitseks välja. Need noormehed istuvad pingil. Esimesena sisenes tuppa M, viimasena A. Tuppa sisenesid nad ilma koputamata.. M hakkas tema poega lööma. Teda lükati, ta lõhkus käe. Mehel olid sinikad silmade all. Tema poega lõi M. Pretensioone süüdistatavatele tal praegu ei ole. Kohtuistungil avaldati E. M ütlused (kd 1, t.l. 5-7), mille peale kannatanu kinnitas neid ütlusi. „X“ on S hüüdnimi. - A M kes andis ütluse, et uurimise käigus andis ta tõeseid ütlusi sellest, et nende juurde tulid M ja veel kaks noormeest. M küsis kus ta on. Ema ei lasknud tema juurde. ta lükkas ta eemale, sisenes tuppa ja lõi teda näkku. M tulid A ja „X“ ta ise oli kaine. Kohtuistungil avaldati A M ütlused ( kd 1, t.l. 18-19) mille peale kannatanu andis ütluse, et ülekuulamise hetkel mäletas ta kõike hästi. - V S, kes andis ütluse, et pühapäeval tulid nende tuppa kolm noormeest. Kuuldus karjumine. Löödi E ja tema lõi ka viimase kaitseks. Ta kukkus põrandale ja teda löödi põrandal maas lamavana jalgadega. Sinikas oli tal parema silma all. Naine või Ka kutsus politsei välja. S on hüüdnimi „XXX“. A oli suures toas ja lahkus viimasena. Teda peksis kas M või „XXX“. Kohtuistungil avaldati S ütlused (kd 1, t.l. 22-23), mille peale kannatanu kinnitas neid. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad: -D S, kes andis ütluse, et töötab ühiselamus valvurina. Ühiselamus käis S. Mäletab, et noormehed tungisid M tuppa, peksid nad läbi, nõudsid võlga.. Juhtunu pealtnägijaks ta ei olnud. M käituvad vaikselt, kuid joovad. Kohtuistungil avaldati S ütlused (t.l. 34-39), mille peale tunnistaja andis ütluse, et politseiautos tundis ta ära süüdistatavad. Ütlusi kinnitab. Pärast noormeeste lahkumist oli näha, et M on läbi pekstud. A oli sinikas näol ja tema isal olid samuti sinikad. - V Š, kes andis ütluse, et xxx direktori asetäitjana. Õhtusel ajal tuli ta kooli avama ning nägi lõhutud lukku.. Nägi, et uks on eest ära löödud. Talle jooksis vastu nooruk, teisest uksest jooksis välja teine nooruk. Ühte ei suutnud ta kinni pidada, teise pidas aga kinni. Kohalesõitnud politsei pidas selle nooruki kinni. Keldris avastas katse viilida läbi uksel olev metallaas. Püüdis kinni noormehe, kes istub praegu keskel – M A. -S A, kes andis ütluse, et ei tunne süüdistatavaid. Läks koju. Tema juurde tuli noormees ja palus aidata. Ta läks koos temaga. Kooli juures kohtas ta tuttavat valvurit. Istus temaga trepile ja rääkis. Kohalesõitnud politsei pidas nad kinni -A T, kes andis ütluse, et tema, kui politseikonstaabel, oli patrullis. Said informatsiooni, et Bastrakovi tänaval tungisid noormehed meesterahvale kallale, peksid läbi ja võtsid jope ära.. Kui kohale sõitsid nägid Grafovi tänaval 3 noormeest ja otsustasid nad kinni pidada.. Ühel neist oli seljas kaks jopet. Mingi vahemaa tagant leidsid potased ja läbipääsuloa. Kõik see on kajastatud tema raportis. Kohtuistungil avaldati kriminaalasja materjalid: Vastavastamine kannatanu I P ja kahtlustatava A S vahel (kd 2, t.l. 15-21) Asitõendite vaatlusprotokoll (kd 2, t.l. 41-47) Sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l. 11-17, 134-142, kd 2, t.l. 65-72) 7 Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad, tutvunud kriminaalasja materjalidega , jõuab kohus järeldusele, et süüdistatavate süü esitatud süüdistuses on tõendatud kõigi kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega kogumis. Süüdistatavad ei eita korteriboksi, aadressil xxx omavolilise tungimise fakti. Luba korterisse sisenemiseks neile keegi elanikest ei andnud. Süüdistatavad tungisid korterisse ja hakkasid seal viibivaid inimesi peksma. Kohus leiab, et nad panid toime huligaanse tegevuse. Kohus leiab, et A tegutses samuti koos kõikide süüdistatavatega grupis. Kui Ka püüdis politseitöötajaid kohale kutsuda, ei lubanud ta viimasel seda teha. Ta lükkas teda, pärast lõi teda. Süüdistatavate tegevusega rikuti avalikku korda, kohale kutsuti ühiselamu valvur. Peale selle lõhkusid süüdistatavad ühiselamust välja joostes välisukse. Põhjust kannatanuid peksta süüdistatavatel ei olnud. Süüdistatav M peksis läbi mitte ainult A M, kelle suhtes tal olid pretensioonid, vaid ka teised isikud. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevus selle episoodis on kvalifitseeritud õieti. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevus on P ja V episoodis kvalifitseeritud samuti õieti.. Kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid jõhkralt, isikute grupis, neil oli ühine tahtlusröövida kannatanut. Kallaletungi initsiaatoriks oli M. Süüdistatavate tahtlus võõra vara varguseks on tõendatud nende tegevusega, kui nad võtsid ära kannatanu jope, potased, otsisid läbi tema taskud. Kohus võtab arvesse ja tugineb kannatanute, tunnistajate ütlustele, mida ta peab objektiivseteks ja tõesteks. Süüdistatavate ütlustesse suhtub kohus aga kriitiliselt, eriti P, V toimepandud röövkallaletungiga seotud episoodis. A poolt pühepäevakooli tungimise episoodis tunnistas süüdistatav ise süüd, tema tegevus on samuti õieti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et xxx hagi tuleb jätta läbi vaatamata seoses kohtule kahjusumma materjalide mitteesitamisega kohtule, Humanitaargümnaasiumi õigusega pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Toimikus olevate materjalidega on tuvastatud, et süüdistatavad: - S M on varem kohtulikult karistatud, ei ole väärtegude toimepanemise eest vastutusele võetud, psühhonarkoloogi juures arvel ei ole. - A S on varem kohtulikult karistatud, on väärtegude toimepanemise eest vastutusele võetud, on arvel xxx juures. - A S on varem kohtulikult karistatud, ei ole väärtegude toimepanemise eest vastutusele võetud, xxx juures arvel ei ole. - M A on varem kohtulikult karistatud, on väärteo toimepanemise est vastutusele võetud , on arvele xxx juures diagnoosiga :käitumishäire, õpivilumuste häire. Süüdistatavate M, S, S karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatava M A karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü täielik omaksvõtmine tema poolt ja puhtsüdamlik kahetsus. Peale selle võtab kohus arvesse, et M A pani kuriteod toime alaealisena. 8 Karistuse mõistmisel võtab kohus, juhindudes KarS § 56 arvesse iga süüdistatava süü ja osaluse astet toimepandus, süüdistatavate karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus võtab arvesse nende isiksusi, võimalust mõjutada neid eesmärgiga hoiduda edaspidi süüdtegude toimepanemisest. Kohus võtab arvesse süüdistatava M A vanust, süü täielikku omaksvõttu tema poolt ja kahetsust. A S suhtes võtab kohus arvesse tema mitte kõige aktiivsemat osalemist ühe kuriteoepisood toimepanemises. Ta ei olnud kuriteo initsiaatoriks, ei pannud pärast viimast kohtulikku karistust pika aja jooksul toime kuritegusid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja juhindudes KrMK § 311-313, kohus karistuse mõistmise motiivide alusel, OTSUSTAS: tunnistada S M süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, KarS § 266 lg 2 p 3 ja Kars § 263 pp 1,4 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada - KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 5 (viie) aastase vangistusega - KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 1 aastase vangistusega - KarS § 263 pp 1,4 järgi 3 kuulise vangistusega Vastavalt KarS § 64 lg 1, kergema karistuse katmise teel raskeima karistuse poolt, mõista M 5 (viis) aastat vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata. Arvata karistusaja hulka M eelvangistus alates 10.10.2004.a. kuni kohtuotsuse teatavakstegemiseni – 1 (üks) aasta 3 kuud ja 19 päeva ning mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 8 kuud 11 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates
2. jaanuarist 2006.a kohtuotsuse teatavakstegemise päevast, s.t alates Tunnistada A S süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, KarS § 266 lg 2 p 3 ja Kars § 263 pp 1,4 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada - KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 4 (nelja) aastase vangistusega - KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 3(kolme) kuulise vangistusega - KarS § 263 pp 1,4 järgi 4 (nelja) kuulise vangistusega Vastavalt KarS § 64 lg 1, kergema karistuse katmise teel raskeima karistuse poolt, mõista S ile 4 (neli) aastat vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata. 9 Arvata karistusaja hulka S i eelvangistus alates 15.10.2004.a. kuni kohtuotsuse teatavakstegemiseni – 1 (üks) aasta 3 kuud ja 14 päeva ning mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 8 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates
3. jaanuarist 2006.a kohtuotsuse teatavakstegemise päevast, s.t alates Tunnistada A S süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 3 (kolme) aasta 6 kuulise vangistusega. Kohaldada KarS § 74 ja mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele täies ulatuses kui S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt KarS §
4. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lugeda karistusaja hulka S kinnipidamise aeg kaks päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. tunnistada M A süüdi KarS 266 lg 2 p 3 Kars § 263 pp 1,4 ja § KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada - KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 3 kuulise vangistusega - KarS § 263 pp 1,4 järgi 6 kuulise vangistusega - KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastase vangistusega Vastavalt KarS § 64 lg 1, kergema karistuse katmise teel raskeima karistuse poolt, mõista Aule lõplikult 3 (kolm) aastat vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld muuta tõkendiks vahi all pidamine Kohaldada KarS § 74 sätteid ja mitte pöörata mõistetud karistust osaliselt täitmisele, mõistes talle ärakandmiseks 1 (üks) aasta reaalselt vanglas, ülejäänud aega – 2 (kaks) aastat vangistust mitte pöörata täitmisele kui M A ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid vastavalt KarS §
5. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas- xxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld muuta tõkendiks vahi all pidamine. Lugeda karistusaja hulka M A kinnipidamise aeg
6. kuni
7. august 2004.a,
8. kuni 11.oktoober 2004.a. ja
9. kuni 05.detsember 2004.a, kokku 8 päeva ning mõista lõplikul reaalselt vanglas ärakandmisele 11 (üksteist) kuud 22 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates
10. jaanuarist 2006.a kohtuotsuse teatavakstegemise päevast, s.t alates Asitõendid- läbipääsuluba J P nimele, mis asub toimiku juures (t.l. 61) ja A Si nokamüts tagastada kuuluvuse järgi, sõrmkinnas ja lukusüdamiku osa – hävitada. Mõista süüdistatavatelt: S Ml, A S, A S ja M A igaühelt välja sundraha 7500 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja kohtukulud: a)S M - kaitsja Albert Kazikovi poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 3009 krooni; - kaitsja Mihhail Korlenko poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 1475 krooni b) A S - kaitsja poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 885 krooni; - kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 1475 krooni c) A S - kaitsja poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 885 krooni; - kaitsja Igor Belugini poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 1475 krooni d) M A - kaitsja poolt kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest 3540 krooni; - kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi eest 1475 krooni Mõista süüdistatavatelt: S M, A S, A S ja M A ekspertiisi tegemise eest solidaarselt välja 750 krooni. Kohtukuld ja sundraha tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
11. nr Kviitungid riigi nõuete tasumise kohta tuleb esitada Narva Linnakohtu kantseleisse. Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse, protesti Viru Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul , teatades Narva Linnakohtule kohustuslikus korras kirjalikult kaebuse esitamisest 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. 11 Eesistuja Aleksei Lavrovski Rahvakohtunikud Raissa Munts-Avajõe Jekaterina Barsukova Tõlge õige Ele Uutmaa tõlk