← Eesti

1-06-8238\1

Obsah (7)§ 175§ 164§ 254§ 202§ 251§ 179§ 124

1-06-8238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.07.2006.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kohtunik Olev Otsus Kriminaalasja number 1-06-8238 (062670

§ 175

lg.1 p.4, § 179 lg.1 p.2, § 180 lg.1, § 253 lg.1, § 254, § 255, Justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr. 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg.2, § 7 lg.1, TMS § 205 lg.1 Tunnistada A N süüdi KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 50.00 krooni), s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064858 hiljemalt 14.09.2006.a. Välja mõista A Nlt sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, hiljemalt 14.09.2006.a. Välja mõista A Nlt menetluskulu – määratud kaitsjale makstud tasu summas 424.80 krooni (nelisada kakskümmend neli krooni ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, hiljemalt 14.09.2006.a. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tsiviilhagi A N vastu esitatud ei ole. Tõkendit A N suhtes kohaldatud ei ole. Kohtuotsuse koopia toimetada

§ 164lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. 1

(5)1-06-8238 Edasikaebamise kord

§ 254

lg.6 kohaselt on süüdistataval õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (

§ 254lg.7).

Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt on süüdistatavalt Pärnu Linnakohtu 18.06.1999.a. otsusega T N kasuks välja mõistetud elatis poegade G N (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks summas 450.00 krooni kuus ja K-M N (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks summas 450.00 krooni kuus. Pärnu Maakohtu 06.06.2005.a. otsusega on süüdistatavalt T N kasuks poegade ülalpidamiseks väljamõistetud elatist suurendatud summale 1345.00 krooni kummagi lapse kohta. Vaatamata asjaolule, et süüdistatava pangakontod Hansapangas ja Sampo pangas näitavad rahade laekumist aastate lõikes, ei ole süüdistatav enda ülalpidamiskohustust täitnud. Lääne Ringkonnaprokuratuur algatas süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse KarS § 169 järgi, mis lõpetati 08.03.2005.a.

§ 202

lg.1,6 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja seoses sellega, et süüdistatava süü ei olnud suur. Sellele vaatamata süüdistatav oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitma ei asunud. Taolise käitumise tulemusena on süüdistatava võlg T N ees seisuga 31.03.2006.a. 80130.00 krooni. Seega süüdistatav, oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisega, pani toime KarS § 169 tunnustele vastava teo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. Prokurör taotleb süüdistatava süüditunnistamist KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Menetluse käik ja menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kooskõlas

§ 251

lg.1 taotleb Lääne Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja lahendamist käskmenetluses. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud süüdistusakti ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega, nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta tehtud järeldustega ning leiab, et kriminaalasjas saab koostada kohtuotsuse käskmenetluses. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatavale inkrimineeritava süüteo süüteokoosseisu tunnuste esinemist süüdistatava faktilises käitumises. KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 169 järgi, mille kohaselt vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena lapse varalist huvi e. õigust ülalpidamisele. Selle objektiivse koosseisu moodustab ehtne tegevusetusdelikt, mis väljendub lapsevanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku teo tegematajätmises. Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis. 2

(5)1-06-8238 Kohtule esitatud dokumentidest tulenevalt on pooltel on ühised lapsed G N (sündinud xxx.a.) ja K-M N (sündinud xxx.a.). kes elavad T N juures ja on tema ülalpidamisel. Tulenevalt PKS § 50 lg.1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemate õigused ja kohustused oma laste suhtes on võrdsed (PKS § 49). Eeltoodust tulenevalt on mõlemal vanemal võrdne kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 60 lg.1 on vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud ülalpidamiskohustus algab lapse sünniga ja lõppeb lapse täisealiseks saamisel, v.a. seadusega sätestatud erijuhud. Seega tekkis hagejal ja kostjal võrdne kohustus üleval pidada G N alates xxx.a. ja K-M N alates xxx.a. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 lg.1 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal vastavalt PKS § 50 lg.2 õigus ja kohustus nõuda ülapidamiskohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Süüdistatavalt on Pärnu Linnakohtu 18.06.1999.a. otsusega T N kasuks välja mõistetud elatis poegade G N ülalpidamiseks summas 450.00 krooni kuus ja K-M N ülalpidamiseks summas 450.00 krooni kuus. Pärnu Maakohtu 06.06.2005.a. otsusega on süüdistatavalt T N kasuks poegade ülalpidamiseks väljamõistetud elatist suurendatud summale 1345.00 krooni kummagi lapse kohta. Seega on tuvastatud süüdistatava ülalpidamiskohustuse olemasolu laste G ja K-M N suhtes, millele vastab laste õigus saada ülalpidamist. Nimetatud laste varaline huvi kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise saamiseks on niivõrd oluline õigushüve, et on lisaks tsiviilõiguslikule kaitsele tagatud aktsessoorselt ka KarS § 169 sätestatud normiga. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et süüdistatav ei ole enda ülalpidamiskohustust pika aja jooksul täitnud, mille tulemusena on tal T N ees seisuga 31.03.2006.a. tekkinud võlg summas 80130.00 krooni. Nimetatu on tõendatud Pärnumaa kohtutäituri Kersti Kaljula 10.05.2006.a. teatisega (summa 80000.00 krooni osas – toim.lk 12). Ülalpidamiskohustuse rikkumist e. lapsele ülalpidamise ebapiisavalt andmist tunnistab süüdistatav ka kahtlustatava ülekuulamise protokollis (toim.lk.10). Seega on süüdistatav jätnud tegemata ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku teo, milline faktiline asjaolu vastab KarS § 169 sätestatud teo objektiivse koosseisu tunnusele. KarS § 16 lg. 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega subjektiivsest küljest peab KarS § 169 tunnustele vastava teo toimepanemiseks olema isik võimeline tundma ära oma käitumisega seotud faktilisi sündmusi ning vähemalt möönma nende faktiliste sündmuste aset leidmise võimalust. Süüdistatav on teadlik, et temal lasub laste ees ülalpidamiskohustus, sest nimetatud kohustus on süüdistatava suhtes tuvastatud Pärnu Linnakohtu 18.06.1999.a. otsusega ja kinnitatud Pärnu Maakohtu 06.06.2005.a. otsusega. Süüdistatav on teadlik ka asjaolust, et ülalpidamiskohustuse mittetäitmine on kriminaalkorras karistatav KarS § 169 järgi, sest tema suhtes on Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt menetletud süütegu KarS § 169 järgi, mis lõpetati 08.03.2005.a.

§ 202

lg.1,6 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja seoses sellega, et süüdistatava süü ei olnud suur. Seega tuleb lugeda süüdistatav piisavalt selgelt teadlikuks asjaolust, et tal on laste suhtes ülalpidamiskohustus mida tuleb täita ja mille mittetäitmine on karistatav kriminaalkorras KarS § 169 järgi. Sellele vaatamata jättis süüalune enda ülalpidamiskohustuse jätkuvalt täitmata mille tulemusena tema võlg T N ees suurenes veelgi – kriminaalmenetluse lõpetamisel 08.03.2005.a.

§ 202

lg.1,6 alusel oli süüdistatava võlg T N ees 50000.00 krooni (toim.lk 55), käesoleva kriminaalasja algatamise ajaks seisuga 31.03.2006.a. oli võlg kasvanud summale 80130.00 krooni. Seega pidi süüdistatav, olles teadlik enda ülalpidamiskohustuse olemasolust, sisust ja täitmise tingimustest, ülalpidamiskohustuse jätkuval täitmata jätmisel vähemalt möönma, et tema faktiline käitumine vastab KarS § 169 tunnustele vastavale teole ja võib kaasa tuua kriminaalvastutuse, millest tulenevalt tuleb lugeda süüdistatava faktiline käitumine lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtluse vormis. Seega vastab süüdistatava käitumine ka KarS § 169 sätestatud teo subjektiivse koosseisu tunnusele. 3

(5)1-06-8238 Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatavale inkrimineeritava süüteo suhtes õigusvastasust välistavate asjaolude võimalikku esinemist. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 169 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatava süüd temale inkrimineeritava süüteo suhtes. KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistataval on arveldusarved Nordea pangas, SEB Eesti Ühispangas, Sampo pangas ja Hansapangas (toim.lk. 15-46). Neist Sampo panga (toim.lk. 19-40) ja Hansapanga (toim.lk. 43-46) arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et süüdistatava nimetatud arveldusarvetel on olnud laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustuslikul perioodil perioodilised laekumised, mille arvelt oleks olnud reaalselt võimalik enda ülalpidamiskohustust täita. Süüdistatav on aga otsustanud õigusvastase käitumise e. laste ülalpidamiseks ettenähtud raha mittemaksmise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda õiguspäraselt ja kasutada enda arveldusarvetele laekunud raha muuhulgas enda laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü KarS § 169 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Seega on süüdistatav KarS § 169 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüdistatava süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole süüdistatava suhtes kriminaalmenetlusega karistust raskendavaid ega karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Kuriteoga iseseisvat varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav A N süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 50.00 krooni), s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064858 hiljemalt 14.09.2006.a Kooskõlas

§ 179

lg.1 p.2 tuleb A Nlt välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 krooni, mille vabatahtlikuks tasumiseks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, anda tähtaeg kuni 13.08.2006.a Kooskõlas

§ 175lg.1 p.4, § 180 lg.1 ja Justiitsministri 26.01.2005.a.

määruse nr. 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg.2, § 7 lg.1 tuleb A Nlt välja mõista menetluskulu – määratud 4

(5)1-06-8238 kaitsjale makstud tasu summas 424.80 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, hiljemalt 13.08.2006.a

§ 124lg.

1 mõttes asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. A Nl on kooskõlas

§ 254

lg.6 õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (

§ 254lg.7).

Kooskõlas

§ 254lg.

5 tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetada

§ 164

lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Vastavalt TMS § 205 lg.1 tasutakse rahaline karistus ja varaline karistus tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtuotsust vabatahtlikult kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, alustatakse võlgniku suhtes täitemenetlus, millisel juhul peab võlgnik lisaks kohtuotsusega mõistetud karistusele ja kriminaalmenetluses kohaldatud muude rahaliste sissenõuete tasumisele tasuma ka täitemenetluse kulud (TMS § 37 lg.1, § 38 lg.1). Olev Otsus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.