S §
S §
S § 245 järgi üldmenetluse korras Prokurör Gustav Blumberg Süüdistatav P.B. sündinud XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, venelane, vallaline, haridus 9 klassi, XXX, elukoht XXX, kohtu poolt varem karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 02.märtsist 2004.a Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski Süüdistatav S.R. sündinud XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, venelane, vallaline, haridus 9 klassi, XXX, elukoht XXX, kohtu poolt karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 01.märtsist 2004.a Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa Süüdistatav V.B. sündinud XXX, isikukood XXX, Venemaa kodanik, venelane, vallaline, haridus 9 klassi, XXX, kohtu poolt varem karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 01.märtsist 2004.a. Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa Süüdistatav S.V. sündinud XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, venelane, vallaline, haridus 9 klassi, XXX, elukoht 2 XXX, kohtu poolt varem karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 01.märtsist 2004.a Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski Süüdistatav R.S. sündinud XXX, isikukood XXX, EV kodanik, venelane, vallaline, haridus 9 klassi, XXX, kohtu poolt varem karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 03.märtsist 2004.a Kaitsja S. Belov Süüdistatav V.B. sündinud XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, venelane, vallaline, haridus 9 klassi, XX, kohtu poolt varem karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 03.märtsist 2004.a Kaitsja Tatjana Massalina Süüdistatav A.G. sündinud XXX, isikukood XXX, EV kodanik, venelane, abielus. XXX, kohtu poolt varem karistamata, tõkendit ei valitud, ilmumise kohustus alates 02.märtsist 2004.a Kaitsja Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada P.B. süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud. Tunnistada samuti tema süüdi KarS § 245 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista B. ile 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 16.-17.11.2003.a, s.o 2 päeva. Tunnistada S.R. süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 1 kuu. Tunnistada samuti tema süüdi KarS § 245 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista S.R. ile 3 kuud vangistust. Tunnistada V.B. süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 1 kuu. Tunnistada samuti tema süüdi KarS § 245 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista B. le 3 kuud vangistust. Tunnistada S.V. , R.S. , V.B. ja A.G. süüdi KarS § 245 järgi ja karistada igaühte vangistusega 2 kuud. 3 Kohaldada kõikide süüdimõistetute suhtes KarS § 73 lg 1,3 ja karistust ei pöörata kolmeaastase katseaja kestel täitmisele, kui nad ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid: lipuvarda tükk ja vigastatud lipp hävitada. Mõista B. ilt riigituludesse kohtukulud: 3363 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni kaitsja V.Rogulski poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 3046 (kolm tuhat nelikümmend kuus) krooni 62 senti kaitsja Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista S.R. ilt või tema seaduslikult esindajalt O.R. riigituludesse kohtukulud: 1947 (tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni kaitsja A.Belõševa poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 3046 (kolm tuhat nelikümmend kuus) krooni 62 senti kaitsja A.Belõševa poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista V.B. ilt riigituludesse kohtukulud: 1947 (tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni kaitsja A.Belõševa poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 3046 (kolm tuhat nelikümmend kuus) krooni 62 senti kaitsja A.Belõševa poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista S.V. ilt riigituludesse kohtukulud: 2743 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend kolm) krooni 50 senti kaitsja V.Rogulski poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 2688 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni 19 senti kaitsja Vladimir Rogulski poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista R.S. ilt riigituludesse kohtukulud: 1858 (tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa) krooni 50 senti kaitsja S. Belovi poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 3584 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend neli) krooni 25 senti kaitsja S. Belovi poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista V.B. ilt riigituludesse kohtukulud: 3894 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend neli) krooni kaitsja Albert Kazikovi poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 2688 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni 19 senti kaitsja Tatjana Massalina poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Mõista A.G. ilt riigituludesse kohtukulud: 3894 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend neli) krooni kaitsja Albert Kazikovi poolt õigusabi osutamise eest eeluurimise ajal ja 2688 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni 19 senti kaitsja Tatjana Massalina poolt õigusabi osutamise eest kohtuistungil, samuti sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti 4 kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamise kavatsusest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas: 16.11.2003.a kella 13.00 ja 17.00 vahel P.B. , V.B. ja S.R. otsustasid P.B. ettepanekul panna toime Eesti Vabariigi riigilipu varguse lipuhoidjast seinalt aadressil Sillamäe, XX, kus V.B. ja S.R. tõstsid üles P.B. ja too tõmbas Eesti Vabariigi riigilipu koos puuvardaga lipuhoidjast maha (hinnad vastavalt 57.86 krooni ja 15.56 krooni), mille ebaseaduslikult omandasid. AS-le M. on tekitatud kahju 86.56 krooni. Pärast seda P.B. , V.B. ja S.R. rebisid Sillamäel, XX asuva K. kooli õues lipuvardalt maha lipukanga, seejuures tõmbasid lipukangast maha kõik järjekorras ja rebisid seetõttu lipukanga katki, samuti keeranud lipu ümber varda, peksid sellega vastu metallist lauda, mille tagajärjel tegid varda katki. Seejärel B. , R. ja B. läksid laiali, lipp jäi B. i kätte. P.B. läks seejärel mööda Sillamäed jalutama ja kohtus eakaaslaste grupiga, kus olid V.B. , R.S. , A.G. ja S.V. . B. demonstreeris eakaaslastele lipukangast, millega otsustasid pildistada. S.V. tõi digitaalfotoaparaadi, millega hakkasid lipu foonil pildistama. 16.11.2003.a kella 19.00 paiku S.V. , V.B. , R.S. ja A.G. Silalmäel, Roheline 5 maja juures pildistades EV riigilipuga, teotasid lippu- V.B. , R.S. ja A.G. laotasid lipu asfaldile ja istusid selle peale. Peale selle S.V. istus lipule, R.S. ja A.G. võtsid aga kinni lipu äärtest ja katsusid sellega S.V. it üles tõsta. P.B. , S.R. ja V.B. panid toime kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja kuriteo KarS § 245 järgi, s.o Eesti Vabariigi riigilipu maharebimise, purustamise, s.o EV ametliku sümboli teotamise, aga S.V. , R.S. , V.B. ja A.G. panid toime kuriteo KarS § 245 järgi, s.o Eesti Vabariigi riigilipu rüvetamise Resti Vabariigi ametliku sümboli teotamisena. Süüdistatav B. tunnistas süüd KarS §
iga ja R. ga võtsid maha riigilipu XX maja seinalt. Lipu mahavõtmise ettepaneku tegi S. . Lipu võttis majalt maha S. . Alguses S. ja V. tõstsid üles tema, kuid ta ei ulatunud lipuni. Siis tema ja V. tõstsid üles S. , kes võttis lipu koos vardaga alla. Koos lipuga läksid K. koolimajja, kus otsustasid lipu vardalt maha võtta. Lipp oli varda külge löödud naeltega. Tema ja S. proovisid naelad välja tõmmata kätega, kuid ei saanud. S. ja V. jätkasid lipu varda küljest võtmist, selleks astusid kordamööda vardale ja tirisid lippu varda küljest. Seejärel B. võttis vardast ja nad hakkasid tirima lipukangast. Lipp hakkas varda küljest lahti tulema ja tuligi. Varda külge kinnitamise kohast kangas natuke rebenes. Siis läksid laiali. Lipp jäi tema kätte. Läks mööda linna jalutama ja kohtas tuttavaid, näitas neile lippu ja nad otsustasid sellega pilti teha. Koos V. iga käisid fotoaparaadi järel ja hakkasid pildistama. Siis läksid Rohelisele 5 tänavale, kus ta sisenes trepikotta. Trepikoja aknast nägi, kui poisid laotasid lipu teele ja astusid sellele peale, seejärel pildistasid nii. Kes nimelt lipule peale astus, ei mäleta. Süüdistatav R. süüd KarS §
järgi tunnistas osaliselt ja ütles, et omandada lippu ei kavatsenud, vaid aitas B. il lippu majalt maha võtta, tema palvel, kuna too kavatses selle endale võtta. Tema ja B. tõstsid B. i üles, kes võttis lipu lipuhoidjast maha. Koos lipuga läksid K. kooli, kus katsusid lippu varda küljest lahti võtta. Seetõttu tagusid lipuvardaga kordamööda vastu lauda, et varras katki murda ja lipukangas eemaldada. Varras murdus, kuid osa vardast jäi lipu külge. Soos hakkaksid võtmetega naelu välja tirima. Tema ja B. seisid lipu küljes olnud vardale, B. aga tõmbas lipukangast, mis tuli varda küljest lahti. Lipu peal keegi neist ei trampinud ja ei seisnud. Süüdistatav B. süüd KarS §
il lippu maja seinalt maha võtta, seejuures tõstsid koos R. ga B. it ja too võttis lipu lipuhoidjast maha. Läksid K. kooli ja B. tegi ettepaneku võtta lipp varda küljest ära, kuid naelad ei andnud järele. Siis katsusid lippu varda küljest lahti rebida, selleks B. võttis kinni lipuvardast ja R. tõmbas lipukangast, kuid lipp lahti ei tulnud. Siis tema ja R. võtsid kinni lipuvardast ja B. hakkas lipukangast tõmbama, mis tuli varda küljest pooleldi lahti. Seejärel B. võttis lipu ja lõi vardaga vastu lauda, mille tagajärjel lipuvarras murdus. B. keeras lipu kokku ja peitis jope alla. Süüdistatav V. tunnistas süüd KarS § 245 järgi täielikult ja ütles, et 16.novembril 2003.a tema koos sõpradega pildistasid end digitaalfotoaparaadiga koos lipuga, mille andis neile B. . Ühel fotol istuvad lipul V.B. , R.S. ja A.G. , teisel fotol S. ja A.G. hoiavad teda lipul. Kõik pildid olid tehtud mitmekesisuseks, mitte riigilipu rüvetamiseks. Süüdistatav S. tunnistas süüd KarS § 245 järgi osaliselt, ütles kohtule, et süüdistuses kirjeldatud sündmused juhtusid, seejuures EV riigilippu ei rüvetanud, koos sõpradega pildistasid lipu taustal, seejuures ei mõelnud, et tema tegudel on lipu rüvetamise või teotamise tunnused. Ühel fotol asub keskel tema, vasakul B. , paremal A.G. , keda tol ajal ei tundnud. Noorukid istusid lipule, tema jooksis juurde ja kükitas kõrvale, lipule peale ei astunud, pani sellele vaid põlved. Nende tegude mõtet selgitada oska, tehti lihtsalt foto pärast. Teisel fotol lipul istub V. , vasakul tema, paremal A.G. . Ta võttis lipu ja samal ajal V. kaenla alt. Idee oli teda lipul tõsta. Ei suutnud teda tõsta, kuna S. oli raske ja kartsid, et lipp rebeneb. Keegi rohkem lipule ei astunud ja sellel ei istunud. Süüdistatav B. tunnistas süüd KarS § 245 järgi täielikult, ütles kohtule, et temale süükspandavad sündmused toimusid, EV riigilippu ta ei rüvetanud, koos sõpradega pildistas end lipu taustal, ei soovinud lippu rüvetada või teotada. Ta ei mõelnud, et tema teod rüvetavad millegagi lippu ja ei soovinud selliseid tagajärgi. Jalgadega lipul ei trampinud, mööda seda ei käinud, istus lihtsalt lipu peale ja pani sellele jalad. Ei tahtnud teda määrida, pildistasid selle taustal ka seetõttu, et see oli riigilipp ja triigi sümbol. Spetsiaalselt lipule ei astunud, lihtsalt teist moodi ei saanud sellele istuda. Süüdistatav A.G. tunnistas süüd täielikult, ütles kohtule, et sündmused toimusid, EV riigilippu ei rüvetanud, kõik koos tegid lipu taustal pilti, ei soovinud seda rüvetada või teotada. Ta ei mõelnud, et tema tegevus rüvetab kuidagi lippu. Poos midagi ei tähenda, lihtsalt istusid nii, et saada huvitavam foto. Lipul ei trampinud, lihtsalt istusid lipule, siis alles panid sellele jalad. Kartsid lippu mustaks teha ja tegid kõik ettevaatlikult. V. it ei kiigutanud. V. istus maas, nad ei tõstnud teda, kartsid lippu katki rebida. 6 Tsiviilhageja esindaja V.P ütles kohtule, et materiaalseid nõudeid AS M. süüdistatavate vastu ei oma, kuna kahju on 02.03.2004.a hüvitatud süüdistatava O.R esindaja poolt. Tunnistaja I. ütles kohtule, et 16.novembril 2003.a tegi tänaval Eesti lipu taustal sõprade grupis pilti, lipp oli B. il. Lipu saamise koha kohta B. midagi täpselt ei öelnud, ütles, et kust võttis, enam ei ole. Tunnistaja B. ütles, et 16.novembril 2003.a kui läks Sillamäe 5.kooli õue, nägi B. i käes Eesti lippu, koos temaga oli tema vend. Kutsus venna koju, kuna närvitses lipu suhtes, kuna sai aru, et lipu võtsid kusagilt majalt, lipp oli ilma varreta. Koduteel vend ütles, et lipu võtsid ühelt majalt B. i palvel, kes tahtis võtta lippu endale. Tunnistaja D. ütles, et 16.novembril 2003.a oli koos sõpradega. B. näitas Eesti riigilippu, mis oli tal põues. V. i fotoaparaadiga tegid lipu taustal mõned pildid ja ta läks koju. Tunnistaja Z. ütles, te 16.novembril 2003.a tegi sõpradega Eesti lipu taustal pilti. Varsti tuli politsei ja pidas V. i ning B. i kinni. Kahel korral vaid keegi astus lipule või istus lipul. Mõlemad nad on fotodel. Tunnistajas P ja L ütlesid kohtule, et 2003.a novembris kohtas linnas oma tuttavaid. B. tegi jope lahti ja näitas Eesti riigilippu. B. ütles, et võttis selle lipu kusagilt maha. Seejärel tegid mõne pildi ja läksid koju. Süüdistatavate süüd kinnitatakse samuti dokumentaalsete tõenditega: • • • • • P.B. lt EV riigilipu, mille lipukangas on rebenenud, võetuse protokolliga (1.kd, tl 5-6); S.V. ilt digitaalfotoaparaadi koos digitaalsete fotodega võetuse protokolliga (1.kd, tl 89); kahtlustatava B. i ütluste vastastamise protokoll olustikuga (1.kd, tl 22-23); Sillamäel, XX asuva K. kooli õues asuva sündmuskoha vaatlusprotokoll vaatluse ajal lipuvarda tükkide võetusega (1.kd, tl 24-28); asitõendite vaatlusprotokoll (2.kd, tl 38-79). Kuulanud ära protsessiosalised, kohus leiab, et süüdistatavate süü on esitatud süüdistustes tõendatud ja nende teod on eeluurimisega kvalifitseeritud õigesti. B. i, R. ja B. teod on kvalifitseeritud õigesti kui kaastäideviijad, kuna nende ühise tegevusega said võimalikuks tagajärjed vara omastamises ja iga subjekti meelevald juhib ühist tahet tagajärje saavutamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-88-03) Süüdistatava S. i kaitsja põhjendused, et rüvetamise objektiks ei olnud EV riigilipp, vaid tema sümboolne koopia, ei saa olla kohtu poolt vastu võetud, kuna nii riigilipu originaal kui selle koopia on riiklikud sümbolid, mis ongi kirjas KarS § 245 dispositsioonis. Süüdistatavate eksiarvamust oma tegudest arusaamisest riigi sümboli rüvetamisel võib hinnata vähese kasvatusega. Kriminaalasja materjalidega süüdistatavaid iseloomustatakse kui varem kohtu poolt karistamata, väärteovastutusele võetud ei ole, õppimiskohalt iseloomustatakse positiivselt. Süüdistatavate karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatavate karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 mõttes on süüteo toimepanemine grupi poolt. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse iga süüdistatava süü ja osavõtu astet, puhtsüdamlikku kahetsust, nende vastutust kergendavat asjaolu kui ka 7 vastutust raskendavat asjaolu. Peale selle kohus võtab arvesse süüdistatavate isikuomadusi ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seoses eeltooduga kohus peab vajalikuks kohaldada süüdistatavate suhtes karistust vangistusena, kuna süüdistatavatel puuduvad sissetulekuallikad, mis lubaks neil tasud rahalisi karistusi, seejuures vangistus lugeda tingimuslikuks katseajaga ja panna neile kontrollnõuded, mida hakkavad kontrollima kriminaalhoolduse ametnik kui ka õppeasutustee juhtkond. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309 lg 3, 312-313 järgi. Aleksei Kovalenko Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt Tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.