1-05-437\1

KOHTUMÄÄRUS

1. septembril 2006.a. 1-05-437 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas vaatas läbi käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid T.M.-i süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistatav T.M. - isikukood XXXXXXXX, Eesti kodanik, haridus 7 klassi, kindla elu- ja töökohata; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld valitud aadressil XXX. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. Süüdistusakti kohaselt T. M. 12.12.2004.a. hommikul XXX korteris, olles alkoholijoobes, lõi ühisjoomingu käigus oma elukaaslasele M.B.-le mitu korda jalaga, rusikaga ja taburetiga keha piirkonda ja kaks korda noaga selja piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustuse (torke-lõikehaavad rindkere külgpinnal ja paremal selja piirkonnas, parema neeru põrutuse ja verevalumid) ja põhjustas valu .Sellega pani ta toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kannatanu kehalise väärkohtlemise. Karistusena T. M.-le palub prokurör süüdistusaktis kohaldada toimepandud teo eest rahalist karistust 50 päevamäära ehk 2 500 krooni. Kohtu järeldused. Kohus ei nõustu prokuröri ettepanekuga mõistetava karistuse osas ning materjalid pole küllaldased asja lahendamiseks käskmenetluses. Uurimine on läbi viidud äärmiselt pealiskaudselt.
2. Toimikus puuduvad andmed T. M. varalise seisundi, sissetulekute või töötamise kohta. Talle varem mõistetud rahatrahvid on kõik tasumata. Järjekordne rahaline karistus poleks tema poolt täidetav ega vastaks ka toimepandud teo raskusele ning T. M. süü suurusele.
3. T. M. asukoht on teadmata. Käskmenetluses tehtav otsus ei jõustu, kui seda pole võimalik süüdlasele kätte anda. Juba juunis – juulis 2005.a. ei ole T. M. reageerinud prokuröri korduvatele kutsele (tl.34, 36). Prokurör on tähelepanuta jätnud KrMS § 62 p 4 nõuded ehk tõendamiseseme asjaoluks on ka kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.
4. Vastuolulised on kannatanu ja süüdlase ütlused teo toimepanemise asjaolude kohta. Vastuolusid pole püütudki kõrvaldada (kasvõi vastastamise näol). Üle pole kuulatud ühtegi tunnistajat. Kannatanu ütlustest nähtub, et 11.12.2004.a. löökide eest püüdis ta end kaitsta niipalju kui suutis. Isegi pärast tabureti ja noaga löömist ei kutsunud T. M. kannatanule kiirabi, vaid jättis ta voodisse lamama ja läks naaberkorterisse jooma. Valu tõttu kannatanu liikuda ei saanud ja abita oli ta kuni 12.detsembri hilisõhtuni (kiirabi toimetas ta haiglasse 12.12.04.a. kell 23.08). Ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu on arstile avaldanud, et teda on ka varem pekstud ja viibinud selle tagajärjel haiglas peaaju vapustusega. Ekspert on tuvastanud torke-lõikehaavad rindkere külgpinnal ja paremal pool seljal, mis olid tekitatud noaga. Kohus leiab, et tõendamiseseme asjaolud ei ole selged, mistõttu pole võimalik õigesti kvalifitseerida ka süüdlase käitumist. Noalöögid elutähtsasse piirkoda viitavad tapmisele; kannatanu korduv peksmine ja järjepidev valu põhjustamine võib olla kvalifitseeritav piinamisena jmt. KrMK § 254 lg 1 kohaselt saab kohtunik käskmenetluses teha kohtuotsuse vaid juhul, kui ta nõustub süüdistuse tõendatuse ja ka karistuse määraga. Kuna puuduvad vajalikud andmed süüdlase isiku kohta ning kohus ei nõustu valitud karistusega, ebaselged on ka kuriteo toimepanemise asjaolud, tuleb käskmenetlusest keelduda ning materjal prokuratuurile tagastada. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 253 p 3, kohus määras: Keelduda käskmenetlusest ja kriminaaltoimiku materjalid T.M.-i süüdistuses KarS § 121 järgi (kriminaalasi nr. 04237601666) tagastada prokuratuurile. Kohtunik