← Eesti

1-06-9469\1

Obsah (5)§ 175§ 179§ 164§ 254§ 251

1-06-9469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2006.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kohtunik Teet Olvik Kriminaalasja number 1-06-9469 (062670

§ 175

lg.1 p.4, § 179 lg.1 p.2, § 180 lg.1, § 253 lg.1, § 254, § 255, Justiitsministri 26.01.2005.a. määruse nr. 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava RESOLUTSIOON tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg.2, § 7 lg.1, TMS § 205 lg.1 Tunnistada T L süüdi KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (1 päevamäär 65.00 krooni), s.o. 13000 (kolmteist tuhat) krooni. Kohaldada lisakaristusena T L suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 10 (kümneks) kuuks. Välja mõista T Lilt

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, hiljemalt 30.09.2006.a Välja mõista T Lilt

§ 175

lg.1 p.4, § 180 lg.1 alusel menetluskulu – määratud kaitsjale makstud tasu summas 424.80 krooni (nelisada kakskümmend neli krooni ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, hiljemalt 30.09.2006.a 1

(5)1-06-9469 Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tsiviilhagi T Li vastu esitatud ei ole. Kohtuotsuse koopia toimetada

§ 164

lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Edasikaebamise kord

§ 254

lg.6 kohaselt on süüdistataval õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (

§ 254lg.7).

Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt T L, omades kehtivat karistust mootorsõidukii juhtimise eest joobeseisundis, olles karistatud Valga Maakohtu 19.07.2001.a. otsusega KrK § 204 lg.3 järgi 3 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 11.05.2006.a. kella 00.55 ajal alkoholijoobes Pärnumaal, Audru vallas, Haapsalu mnt.-l mootorsõidukit Land Rover Discovery, registreerimisnumbriga xxx T Lil tuvastati indikaatorvahendiga LION SD 400 joove 0,42 mg/l, mis on kerge joove. SA Pärnu Haigla poolt T Li suhtes 11.05.22006.a. kell 01.13 läbi viidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi kohta koostatud akti nr 30 kohaselt tuvastati T Li veres alkoholisisalduseks 1,30 ‰, mis vastab samuti kergele joobele. Nimetatud mootorsõiduki juhtimisega alkoholi joobes rikkus T L rikkus Liiklusseaduse § 20 lg.3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p.1,3 nõudeid. Seega T L, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 tunnustele vastava teo. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi T Li vastu esitatud ei ole. Prokurör taotleb T Li süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (1 päevamäär 65.00 krooni), s.o. 13000 (kolmteist tuhat) krooni. Samuti kohaldada lisakaristusena T Li suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 10 (kümneks) kuuks. Menetluse käik ja menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kooskõlas

§ 251

lg.1 taotleb Lääne Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja lahendamist käskmenetluses. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud süüdistusakti ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega, nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta tehtud järeldustega ning leiab, et kriminaalasjas saab koostada kohtuotsuse käskmenetluses. 1. Faktiliste asjaolude tuvastamine T Li on Valga Maakohtu 19.07.2001.a. otsusega karistatud KrK § 204 lg.3 järgi 3 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg.1 p.5 kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Enne nimetatud süüteo eest määratud karistuse kustumise tähtpäeva saabumist sooritas T L teistkordselt analoogse õigusrikkumise, juhtides 11.05.2006.a. kella 00.55 ajal alkoholijoobes Pärnumaal, Audru vallas, Haapsalu mnt.-l mootorsõidukit Land Rover Discovery, registreerimisnumbriga xxx. T Lil tuvastati indikaatorvahendiga LION SD 400 joove 0,42 mg/l, mis on kerge joove. SA Pärnu Haigla poolt T Li suhtes 11.05.22006.a. kell 01.13 läbi viidud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiisi kohta koostatud akti nr 30 kohaselt tuvastati T Li veres alkoholisisalduseks 1,30 ‰, mis vastab samuti kergele joobele. Nimetatud 2

(5)1-06-9469 mootorsõiduki juhtimisega alkoholi joobes rikkus T L rikkus Liiklusseaduse § 20 lg.3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p.1,3 nõudeid ning mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, pani toime ka KarS § 424 tunnustele vastava teo. T L tunnistas väärteoprotokollis oma süüd.
  1. Tuvastatud faktiliste asjaolude vastavus süüteokoosseisule KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 424 järgi, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist, sooritades üldohtliku süüteo abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis. T L, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime KarS § 424 objektiivsetele tunnustele vastava teo. T L oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse süüteo eest ning pidi teadlik olema endal esineda võivast joobeseisundist, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seega pani T L nimetatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis.
  2. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt KarS § 424 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
  3. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. T L, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mittejuhtida mootorsõidukit alkoholi joobes, otsustas siiski õigusvastase käitumise e. mootorsõiduki alkoholi joobes juhtimise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü KarS § 424 sätestatud 3
(5)1-06-9469 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav KarS § 424 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.
  1. Karistus KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T Li karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. on KarS § 57 lg.1 p.3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades eeltoodud karistust kergendavat asjaolu ning asjaolusid, et T L on küll varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud, kuid oma karistuse ära kandnud ning, et ta omab stabiilset sissetulekut, taotleb prokurör T Li süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (1 päevamäär 65.00 krooni), s.o. 13000 (kolmteist tuhat) krooni koos lisakaristusena T Lilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 (kümneks) kuuks. Kohus, tutvunud esitatud süüdistusakti ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega, asub seisukohale, et T Li süü temale etteheidetava KarS § 424 sätestatud tunnustele vastava süüteo toimepanemises on tõsikindlalt tuvastatud ning T L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus karistuse määra suhtes vastab T Li süüle. T Li on küll varasemalt kriminaalkorras karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, kuid nimetatud karistus on nüüdseks T Li poolt kantud. Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et T L pani käesolevas kriminaalasjas etteheidetava süüteo toime enne varasema karistatuse kustumist Karistusregistri seaduse mõttes. Karistuse eesmärk on lisaks toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel peab kohus antud asjaoludel põhjendatuks karistada T Li KarS § 424 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära (1 päevamäär 65.00 krooni) ulatuses, s.o. 13000 (kolmteist tuhat) krooni koos lisakaristusena T Lilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 (kümneks) kuuks. Hinnates T Li poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust, tema varasemat karistatust, üldist õiguskuulekust ja resotsialiseerumisväljavaateid, loeb kohus nimetatud karistuse piisavalt rangeks motiveerimaks T Li ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervist ja vara mitteohustamisele. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatav T L süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära (1 päevamäär 65.00 krooni), s.o. 13000 (kolmteist tuhat) krooni. KarS § 50 lg.1 p. 2 kohaselt tuleb T Li suhtes lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 10 (kümneks) kuuks.
  2. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi T Li vastu esitatud ei ole.
  3. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine Kooskõlas

§ 179

lg.1 p.2 tuleb T Lilt välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 krooni, mille vabatahtlikuks tasumiseks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, anda tähtaeg kuni 30.09.2006.a Kooskõlas

§ 175lg.1 p.4, § 180 lg.1 ja Justiitsministri 26.01.2005.a.

määruse nr. 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg.2, § 7 lg.1 tuleb T Lilt välja mõista menetluskulu – määratud 4

(5)1-06-9469 kaitsjale makstud tasu summas 424.80 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, hiljemalt 30.09.2006.a
  1. Asitõendid ja tõkend Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine T Lil on kooskõlas

§ 254

lg.6 õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (

§ 254lg.7).

Kooskõlas

§ 254lg.

5 tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetada

§ 164

lõigete 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Vastavalt TMS § 205 lg.1 tasutakse rahaline karistus ja varaline karistus tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtuotsust vabatahtlikult kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, alustatakse võlgniku suhtes täitemenetlus, millisel juhul peab võlgnik lisaks kohtuotsusega mõistetud karistusele ja kriminaalmenetluses kohaldatud muude rahaliste sissenõuete tasumisele tasuma ka täitemenetluse kulud (TMS § 37 lg.1, § 38 lg.1). Teet Olvik Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.