KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2006 Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-1124 (05244000992) Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva
§ 214
lg 2 p 1, 4, 5 järgi, A.D.
§ 214
lg 2 p 1, 4, 5, § 199 lg 2 p 4 järgi ja V.J.
§ 22lg 3 - § 214 lg 2 p 1, 5 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 03.04.2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava V.J. kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav V.J. , isikukood XXX, elukoht XXX, ei tööta, varem kohtulikult karistatud – 07.05.2004 KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 142 lg 2 p 1, 2, 3, 4, 4-1 järgi 9 kuud vangistust tingimisi, katseajaga 18 kuud. Kohtu 07.10.2005 määrusega pikendatud katseaega 3 kuu võrra. Kaitsja Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Resolutsioon Viru Maakohtu 03.04.2006 otsus V.J. süüdistuses jätta muutmata, Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva 1-05-1124 jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 03.04.2006 otsusega tunnistati V.J. süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 22 lg 3 - § 214 lg 2 p 1, 5 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus tähtajaga 4 aastat. KrMK § 238 lg 2 alusel lühendati karistust 1/ 3 võrra, s.o 2 aasta ja 8 kuu võrra. KarS § 22 lg 5, § 60 alusel kergendati karistust 1 aasta vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel, arvestades 07.05.2004 kohtuotsus, mõisteti karistuseks vangistus tähtajaga 1 aasta 9 kuud. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks muudeti tõkendit – allkiri elukohast mittelahkumise kohta vahi all pidamiseks. Karistuse tähtaja algust arvestati vahi alla võtmise päevast. Lisaks mõisteti V.J. lt solidaarselt R.S.ja A.D. ga G.M. kasuks välja 1900 krooni ning V.J. lt riigituludesse menetluskulud - kaitsjatasu 6513,60 krooni, kaitsja jaoks materjalide koopiate valmistamise 107 krooni, sundraha 7500 krooni. Nimetatud maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka R.S. ja A.D., kuid nende osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Süüdistus esitati ka M.G., kuid kriminaalasi tema suhtes eraldati.
- Süüdistatav V.J. anti kohtu alla KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi süüdistatuna väljapressimises, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega, olles ise varem toime pannud väljapressimise, varguse.
- Oma kõnes palus prokurör kvalifitseerida V.J. teod KarS § 22 lg.3 - § 214 lg.2 p.1,5 järgi kui kaasaaitamine, kuna oma tegevusega lõi ta ainult olukorra, tingimused kuriteo toimepanemiseks, V.J. ise aktiivselt ei tegutsenud. Prokurör taotles reaalset vangistust, kohaldades KarS § 74 lg.2 sätteid, s.o mõista osa karistusest tingimisi. V.J. suhtes palus kohaldada KarS § 65 lg.2, kuna ta pani uue kuriteo toime katseaja jooksul.
- Maakohus leidis, et süüdistatavate süü väljapressimises on tõendatud. Kuritegu algas kelmusena, kuid kasvas üle väljapressimiseks - kannatanu andis oma vara ja raha üle mitte pettuse tagajärjel, vaid psüühilise vägivalla tulemusena. Kohus leidis, et V.J. tegudes sisalduvad kõik kaasaaitamise elemendid. V.J. läks kannatanule vastu, esitles ennast võõra nimega, viis kannatanu korterisse, pani ukse lukku. Seega, oma tegudega lõi ta tingimused tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. Kogutud tõenditest nähtub, et V.J. ei pannud toime aktiivseid tegusid kannatanu suhtes. Ta vaikis, kui teda kutsuti M., R.S. alaealiseks vennaks. Ta mängis teistega kaasa. Ta nägi ja kuulis, et kannatanult nõutakse raha, mõistis, et toimub väljapressimine, aga mitte kelmus. R.S. ütlustest nähtub, et V.J. teadis algusest peale nende kavatsustest.
- V.J. le karistuse liiki ja määra valides arvestas kohus karistust kergendavaid asjaolusid – süü osalist tunnistamist, kahetsust, 700 krooni kahju hüvitamist kannatanule. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. V.J. pani uue kuriteo toime katsajal, mis oli määratud 07.05.2004 kohtuotsusega, millest on ärakandmata karistus 9 kuud vangistust. Kohus arvestas, et kannatanu jaoks ei saabunud raskeid tagajärgi. Kannatanu palus kohut mitte karistada süüdistatavaid vangistusliku karistusega. Kohus viitas ka sellele, et kannatanu ise lõi tingimused, kus ta osutus kannatanuks. Menetlus Viru Ringkonnakohtus 2 1-05-1124
- Viru Maakohtu 03.04.2006 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava V.J. kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kes palub tühistada maakohtu otsus V.J. suhtes ja teha õigeksmõistev otsus. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldused ei põhine kriminaalasja faktilistel asjaoludel. Kohtulik uurimine on läbi viidud puudulikult ning on rikutud protsessiõigusenorme. Kohus andis ebaõige hinnangu V.J. tegevusele, märkides otsuses, et ta lõi oma tegudega tingimused tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. A.D. ja M.G. ütlustest nähtub, et V.J. ei teavitatud sellest, mis hakkab korteris toimuma, kuid kohus jättis nimetatud ütlused tähelepanuta. Kohus luges R.S. ütlused usaldusväärseteks, samas seda kuidagi põhjendamata. Kannatanu ei suutnud kohtus ühetähenduslikult öelda, kas V.J. teadis või mitte, miks kannatanu korterisse tuli. Kaitsja ei nõustu kohtu otsustusega vaadata kriminaalasi läbi peamise kuriteost osavõtja M.G..
- Ringkonnakohtu istungil süüdistatav V.J. osaleda ei soovinud. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde, märkides, et juhul, kui ringkonnakohus jätab otsuse muutmata, on rikutud kaitseõigust. Süüdistav ei osalenud istungil ning tema seisukoht apellatsiooni kohta on teadmata. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, pidades süüdimõistvat kohtuotsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Viru Ringkonnakohtu seisukoht
- Viru Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et kaitsja apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja väide kriminaalmenetlusnormide olulisest rikkumisest ei ole vastavuses asja materjalidega. Antud kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras ning kohtulik uurimine viidi läbi vastavuses lühimenetluse eeskirjadega. Kohus põhjendatult oma määrusega eraldas materjalid süüdistatava M.G. suhtes eraldi menetlusse, kuna tema asukohta ei suudetud kindlaks teha. Kohtuistungil menetlusosalised ei vaielnud eraldamisele vastu, kaitsja Irina Žurina jättis selle küsimuse kohtu otsustada ( kohtuistungi protokoll II kd, tl 72). Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja apellatsioonis toodud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Kohus uuris kõiki antud asjas kogutud tõendeid kogumis ning tuli põhjendatult järeldusele V.J. süüs väljapressimisele kaasaaitamises KarS §§-de 22 lg 3-214 lg 2 p 1,5 järgi. Antud järelduse põhistas kohus kohtuistungil ülekuulatud kannatanu G.M., kui ka süüdistatavate R.S., A.D. ja V.J. ütlustele antud hinnanguga kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega V.J. süü tuvastamisel ja temale karistuse mõistmisel, mistõttu ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu istungil asus kaitsja seisukohale, et kui kohus jätab süüdimõistva kohtuotsuse muutmata, on rikutud kaitseõigust. Süüdistatav ei osalenud kohtuistungil ning tema seisukohta apellatsiooni kohta ei olnud võimalik kindlaks teha. Selles osas märgib ringkonnakohus järgmist. 01.08.2006 saabus ringkonnakohtule V.J. avaldus, mille kohaselt ta kohtuistungil osaleda ei soovi ning palub küsimus otsustada ilma temata ( II kd, tl 151). Ringkonnakohus on arvamusel, et kui süüdistatav ei soovi asja arutamisel osaleda, on see tema vaba tahe. Kuna ta apellatsioonist loobunud ei ole, tuleb kaitsja poolt esitatud apellatsioon ka läbi vaadata. Süüdistatava seisukohti on kaitsjal võimalik selgitada ka ilma kohtuistungita kaitseülesannete teostamise käigus. 3 1-05-1124 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 p 1, 343 lg 1; 344, 345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.04.2006 otsuse muutmata. Maarika KUUSK Eeva LEVINA Vladimir ROZALKA 4