lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 2 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel vabastati J S täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 08.06.2005.a. Erakorralise ettekande sisu Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametniku poolt 09.03.2006.a. kohtule esitatud erakorralise ettekande kohaselt on J S katseajal käitumiskontrolli nõudeid eiranud: ei ela kindlaksmääratud kohas, ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ega elu- töö või õppimiskoha muutmiseks. Esimesele vestlusele 30.06.2005.a. J S ei ilmunud. Hiljem põhjendas suusõnaliselt mitteilmumist sellega, et ei saanud õigeaegselt esimest kutset kätte. Korduvkutsele J S reageeris ning ilmus vestlusele Põlva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda 08.07.2005.a. Kokkulepitud järgmisel ajal 03.08.2005.a. J S registreerimisele ei ilmunud. J S ei olnud edaspidi võimalik kätte anda kutseid, kuna tema asukoht polnud teada. Ka ei tea J S asukohta tema perekonnaliikmed ega kohalik konstaabel. Kriminaalhooldusametnik palub J S mõistetud karistuse pöörata täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad Süüdimõistetu J S ei vaidle taotlusele vastu. Prokurör annab arvamuse kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada ja J S karistus pöörata täitmisele. Määruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-s 74 lg 4 sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.
lg 1 kohaselt oli J S käitumiskontrolli ajal kohustatud:1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Registreerimislehe koopiast (tl 77) nähtub, et J S ei ole registreerimiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Nii ei ole ta alates 03.08.2005.a. registreerimisele enam ilmunud. J S kohtuistungil kinnitas, et tegelikult xxx ta ei elanudki, vaid elas xxx, kuid ka sealt ta juba 2005.a. suvel lahkus pikemateks perioodideks sõprade juurde küll Põlvasse, Kanepisse, Tartusse ja Tallinnasse. J S ütluste kohaselt viimased pool aastat elas ta Tallinnas. Seoses asjaoluga, et J.S asukoht ei olnud ka kohtule teada, kuulutas Põlva Maakohus 07.04.2006.a. J.S tagaotsitavaks. J.S on tabatud 12.10.2006.a. Tallinnas. J.S võtab õigeks, et registreerimiskohustust ta ei täitnud, samuti ei taotlenud kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks ega elukoha vahetamiseks. J.S väitel nendele kohustustele ta üldse ei mõelnud. Kohus leiab, et registreerimisleht ja J S enda ütlused kinnitavad, et ta on rikkunud alates 03.08.2005.a. registreerimiskohustust, kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas, taotleda kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks ja elukoha vahetamiseks. 2 Kuna on tõendatud, et J S on korduvalt täitmata jätnud registreerimiskohustuse, ei elanud kohtu poolt kindlaksmääratud elukohas, ei taotlenud kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks ega taotlenud luba elukoha muutmiseks, esineb
§-s 74 lg 4 ettenähtud alus karistuse täitmisele pööramiseks. Kuna süüdimõistetu pika aja ( rohkem kui aasta) vältel on eiranud kontrollnõudeid ega ole nende täitmise tähtsusest kohtu hinnangul aru saanud käesoleva ajani, leiab kohus, et karistuse eesmärkide (eelkõige süüdlase mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest) saavutamine ei ole võimalik teiste
§-s 74 lg 4 ettenähtud vahenditega. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.