1-05-10\8

(04233002817)Kohtukoosseis eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina, Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jana Tanissaar Asja läbivaatamise 24.10.2006 , eelistung kuupäev Kriminaalasi Süüdistatava S.P. õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 29.06.2006 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri Innokenti Menšikovi apellatsioon Prokurör Gustav Blumberg Süüdistatav S.P. Elukoht: XXX; isikukood XXX; kodakondsuseta; keskharidusega; XXX; Varem karistatud 6 korral; viimane karistus: Narva Linnakohtu poolt 21.12.2005 KrK § 202 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 30 päeva. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Resolutsioon Viru Maakohtu 29.06.2006 kohtuotsus S.P. õigeksmõistmises KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi tühistada täies ulatuses ning saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri apellatsioon rahuldada. 1-05-10 Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 29.06.2006 otsusega mõisteti S.P. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi õigeks tema süü kuriteo toimepanemises tõendamatuse tõttu; tühistati käesolevas asjas S.P. suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kohus leidis, et õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega kahju ei tekitatud, kohtukulud – eeluurimisel 708 krooni ning kohtulikul uurimisel vandeadvokaat Tatjana Massalina õigusabi osutamise eest 1652 krooni, tuleb jätta riigil kanda.
2. Maakohus tuvastas, et S.P. on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et olles isikuna, kes on varem korduvalt kohtu poolt karistatud KrK §139 lg 2 p 1,2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi, mille tähtajad pole kustutatud Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 alusel, lõikas 12.09.2004 ajavahemikul kella 20.00 kuni 20.30 kaasatoodud näpitstangide abil läbi trossi, millega jalgrattas oli kinnitatud radiaatori külge esimese ja teise korruse vahelisel trepimademel, peale selle varastas V.M.kuuluva jalgratta Discovery Class raamiga nr. HD 31031726, millega tekitas kannatanule kahju summas 3740 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani S.P. toime varguse – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toimepannud varguse ja omastamise sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatavana kohtus ülekuulatud S.P. ei tunnistanud end süüdi talle inkrimineeritud kuriteos ning seletas, et oma süü tunnistama sundisid teda kriminaalpolitseinikud vahistamisähvardusel.
3. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, uurinud kriminaalasja materjalides olevaid dokumente, kohus tuleb järeldusele, et S.P. süü talle inkrimineeritud kuriteos on tõendamata, mistõttu S.P. kuulub õigeksmõistmisele. Kohus jäi seisukohale, et antud juhul eeluurimisel antud ütlusi ei saa võtta aluseks süüdimõistva kohtuotsuse langetamiseks ning tõendina võistlevas protsessis. KrMS § 294 sätestab, et süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi võib avaldada kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast või kohtulik uurimine toimub süüdistatava osavõtuta. Ühekordset keeldumist vastata prokuröri küsimusele ei saa käsitleda keeldumisena ütluste andmisest. Peale eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi, kriminaalasjas ei ole maakohtu hinnangul ühtegi tõendit, mis lubaks järeldada, et S.P. le süüks arvatava kuriteo pani toime just tema. Kannatanu V.M. ei saanud väita, et nägi oma jalgrattaga just S.P. t ega ole kunagi väitnud seda eeluurimisel. Asjaolu, et S.P. 19.10.2005 toimunud ütluste ja olustiku seostamisel ei mäletanud, kuhu ta väidetavalt viskas ära 12.10.2005 läbi lõigatud rattatrossi, lubab kohtul seada kahtluse alla S.P. aususe menetlustoimingu läbiviimisel. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri Innokenti Menšikov, milles palutakse tühistada Viru Maakohtu 29.06.2006 otsus 2 1-05-10 S.P. süüasjas täies ulatuses ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Prokuröri arvates saab kohtuotsus rajaneda vaid tõenditele nende kogumis, mitte süüdistatava paljasõnalisel süü eitamisel. Kaebuse kohaselt on kohus jätnud alusetult tähelepanuta kannatanu ütlused selle kohta, et vahetult enne jalgratta kaotsiminekut nägi ta süüdistatavat X sissekäigu juures. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta S.P eeluurimisel antud selgitused tl 24-25 ja 29-
5. Nimetatud tõendid on prokuröri hinnangul kooskõlas ka teiste asjas kogutud ning kohtuistungil uuritud tõenditega s.h sündmuskoha vaatlusprotokoll ja S.P kirjalik puhtsüdamlik kahetsus. Prokurör leiab, et kohus ei võtnud arvesse KrMS § 293 lg 1, mille järgi süüdistatava ülekuulamisel juhindub kohus KrMS §-dest 288-
6. Kohus ei motiveerinud, miks ta ei usaldanud eelmenetluses antud süüdistatava ütlusi võttes arvesse ainult tema kohtuistungil antud ütlusi, mis on KrMS § 339 lg 2 oluline rikkumine ja toob kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Apellatsiooni kohaselt ei saa eelnimetatud puudust kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses, sest ringkonnakohus ei ole pädev motiveerima kohtuotsust esimese astme kohtu asemel.
7. Ringkonnakohtu eelmenetluse istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde taotledes kohtuotsuse tühistamist. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri seisukoha, leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada. Kohus, mõistes S.P talle esitatud süüdistuses õigeks on piirdunud ringkonnakohtu arvates üldsõnalise lähenemisega. Vastavalt KrMS §-le 15 lg 1 võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus prokuröri taotlusel avaldanud süüdistatava eeluurimisel antud ütlused ( tl 36-37). Kohtuotsusest nähtuvalt ei pidanud kohus õigeks süüdistatava ütlusi üldse analüüsida ning lähtus vaid tema kohtus antud ütlustest. Kohus on põhjendanud seda KrMS § 294 sätestatuga, mille kohaselt on piiratud süüdistatava ütluste avaldamine. Seejuures on kohus läinud iseendaga vastuollu, olles kohtuistungil pidanud kohaseks prokuröri taotlusel S.P ütlused avaldada. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vastavalt KrMS §-le 293 lg 1 juhindutakse süüdistatava ülekuulamisel KrMS §§-dest 288-289 s.t et ristküsitluse käigus võib kohus ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks menetluse poole taotlusel määrata kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui need on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Kui aga süüdistatav keeldub ütluste andmisest või kui kohtulik arutamine toimub ilma süüdistatava osavõtuta, võib kohtumenetluse poole taotlusel kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise( KrMS § 294). Seega, avaldades süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, oleks kohus otsuse tegemisel pidanud neid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega hindama ning ära näitama tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning tooma ära põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Lähtudes eeltoodust, kuna põhjenduste puudumise näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, tuleb Viru Maakohtu otsus S.P. õigeksmõistmises tühistada täies ulatuses. Antud lahendi tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 328 lg 1 p 2; 337 lg 2 p 2; 341 lg 1; 387 lg
8. 3 1-05-10 Maarika Kuusk Eeva Levina 4 Vladimir Rozalka