lg2 p4,8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav M.S, ik. x, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, sissekirjutus x, eluk. x, töötas x, viibib vahi all alates 23.08.2006.a. Tallinnas menetletava kriminaalasja järgi, käesolevas asjas kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud: 1) 20.01.1983 Kohtla-Järve Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel vabadusekaotus 1a 2 k; 2) 18.06.1984.a Kohtla-Järve Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 3 alusel vabadusekaotus 2 a; 3) 27.12.1988 Kohtla-Järve Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 3 alusel vabadusekaotus 3 a; 4) 12.12.1995.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabadusekaotus 3a; 2 5) 23.10.1996.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 alusel vabadusekaotus 4a; 6) 04.07.1997.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotus 6 kuud; 7) 18.09.2003.a Lääne-Viru Maakohtu poolt
8) 26.05.2006.a Viru Maakohtu poolt
lg2 p4,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus
lg1 ja 65 lg1 alusel lugedes M.Sle käesoleva kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks Viru Maakohtu 26.mai 2006.a. kohtuotsusega
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta M.S’ ile mõistetud vangistus tingimisi kahe
lg 1 alusel kohustada M.St katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et M.Sle mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. M.S anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsuse jõustumisel M.S suhtes käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta. 3 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
Prokurör on saatnud toimiku M.S süüdistuses kuriteos
lg2 p4,8 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. M. S on antud kohtu alla kokkuleppemenetluses. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav M.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid M.S’ le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus M.Sle nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 kuud.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõista süüdistatavale liitkaristus Viru Maakohtu poolt 26.05.2006.a
75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.
lg 1 alusel kohustada M.S`t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 4 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. M.S selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav M. S, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et M.S tuleb süüdi tunnistada
lg2 p4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus karistuse mõistmisel arvestab asjaoluga, et M. Sle käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuritegu on toime pandud enne Viru Maakohtu 26. mai 2006.a. kohtuotsust. Seoses sellega ei pea kohus põhjendatuks M. Slt välja mõista sundraha, kuna temalt on juba sundraha Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.