J., sünd: XXX.a.; isikukood: XXX; elukoht: XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; emakeel – eesti keel; töökohta ei oma, 80 %-lise töövõimekaotusega töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud Põlva Maakohtu poolt 21.10.2005.a.
järgi 3 kuud vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 13.06.2006.a. Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON S. J. süüdi mõista
järgi ja karistada 4 ( nelja ) kuulise vangistusega.
J. Põlva Maakohtu 21.10.2005.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse so 3 kuud vangistust võrra, mõistes S. J. liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada S. J. kohtu poolt saadetavas teatises märgitud ajal ja kohta ilmuma vangistust kandma. S. J. vangistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral elukohajärgsel politseiprefektuuril ta vahistada ja paigutada karistust kandma. S. J. vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vahistamisest.
J. mootorsõiduki juhtimise õigus 1 ( üheks ) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Välja mõista S. J. menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, õigusabi tasu katteks 1504 (üks tuhat viissada neli ) krooni 50 senti ja toimikust koopiate tegemise kulu katteks 36 (kolmkümmend kuus) krooni 80 senti riigituludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Põlva kohtumaja kaudu) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 31.10.2006.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so alates 31.10.2006.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 31.10.2006.a. määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus S. J. , olles karistatud 21.10.2005.a. Põlva Maakohtu poolt
alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 18 kuud (karistus kustumata), juhtis 21.04.2006.a. kella 21.05 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Saatse-Värska tee 1 km suunaga Värska poole sõiduautot XXX, olles alkoholijoobe seisundis. S. J. juhtis ka 24.05.2006.a. kella 23.10 ajal Põlva maakonnas Värska alevikus Järvesuu tn sõiduautot XXX, olles alkoholijoobe seisundis. S. J. rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani S. J. toime
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Süüdistatav S. J. tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Asjas on kogutud järgmised tõendid: -süüdistatava S. J. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta 2006.a. aprillis Värska vallas ja 2006.a. mais Värskas juhtis sõiduautot XXX olles alkoholijoobe seisundis. Mõlema päeva hommikul oli ta tarvitanud alkoholi, päeval joonud õunamahla. Õhtul sõitma minnes arvas, et joobes enam ei ole. Kinnipidamisel selgus, et alkomeeter näitab joovet. S.J. sõitis K. K.-le kuuluva sõiduautoga, mille viimane on S.J. andnud tasuta kasutamiseks. - S. J. kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütlused ( tl 24-25), mille kohaselt 21.04.2006.a. ja 24.05.2006.a. oli ta küll nõus alkoholijoovet näitava indikaatorvahendi näiduga, kuid ta alkoholijoobes ei olnud. Nendel päevadel S.J. alkoholi ei tarvitanud ja jõi ainult õunamahla. -tunnistaja H.H. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt S. J. 2006.a. aprillis ja mais peeti kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja S.J. tehti kindlaks alkoholijoove. S.J. oli juures alkoholilõhn ja tema hoiak ebakindel. S.J. joobeseisundi tuvastamist ei vaidlustanud ja vereproovi ei nõudnud. -tunnistaja H. K. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt S. J. peeti 2006.a. aprillis Värska-Saatse teel kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja S.J. tehti kindlaks alkoholijoove. S.J. 2
Seega on S.J. 21.04.2006.a. ja 24.05.2006.a. juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu hinnangul on S.J. kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. S.J. väidet, et ta ei saanud aru enda alkoholijoobes olemisest, loeb kohus esitatuks oma süü vähendamise eesmärgil. Mootorsõiduki joobes juhtimise subjektiivne koosseis eeldab tahtluse olemasolu so kas isik saab aru, et ta juhib mootorsõidukit alkoholijoobes ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tegemist võiks olla ettevaatamatusest toime pandud teoga. S.J. kohtus antud ütlustest nähtub, et nii 21.04.2006.a. kui 24.05.2006.a. hommikul tarvitas ta alkoholi. Seega polnud millegagi välistatud, et hommikune alkoholitarvitamine võis S.J. seisundile avaldada mõju ka veel õhtul. Nagu nähtub alkoholijoobe tuvastamise protokollist ja kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad H.H., H.K ja 3
Karistuse mõistmisel S.J. arvestab kohus tema süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb S.J. süüd suureks. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. S.J. on varem korduvalt analoogiliste süütegude eest karistatud, kuid ta ei ole karistustest teinud vajalikke järeldusi. S.J. karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades liiklusalaste süütegude ( sh joobes juhtimise) laia levikut käesoleval ajal Eestis, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid süüdlaste ranget karistamist. S.J. pani uue kuriteo katseajal. Ka see osutab asjaolule, et S.J. ei suuda elada õiguskuulekalt ja S.J. puhul on põhjendatud tema teatud ajaks vabadusest isoleerimine. S.J. on joobes juhtimise eest varem karistatud rahatrahviga ja see ei ole ära hoidnud tema poolt uue samasuguse süüteo toimepanemist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ei ole otstarbekas S.J. karistada kergemaliigilise karistusega so rahalise karistusega. S.J. tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtu arvates asjaolu, et S.J. oma terviseseisundist tulenevalt vajab regulaarset ravi, ei välista vangistuse kohaldamist. Vangistusseaduse § 53 kohaselt on tagatud ravi saamise võimalused ka kinnipeetavatele.
§-st 74 lg 5 tulenevalt tuleb täitmisele pöörata ka S.J. Põlva Maakohtu 21.10.2005.a. otsusega tingimisi mõistetud vangistus, mis on S.J. kandmata. Arvestades süü suurust ja asjaolu, et S.J. ei ole õiguskuulekas liikleja, peab kohus vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, võttes S.J. ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Kuigi S.J. oma terviseseisundist tulenevalt vajab ilmselt mootorsõiduki kasutamist, on ta korduvalt seda teinud alkoholijoobes.
Prokurör taotles kohtuistungil
kuuluva ja kuriteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto XXX konfiskeerimist.
lg 1 kohaldamise eelduseks nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on konfiskeeritava vara kuulumine otsuse tegemise ajal teo toimepanijale. Liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt on registrisse sõiduauto XXX omanikuna kantud K.K. S.J. ütluste kohaselt on K.K auto 2005.a. andnud temale määramata ajaks tasuta kasutamiseks ja käesoleva ajani on auto S.J. valduses. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasaja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kohtu arvates ei ole asjas olemasolevate tõenditega tõendatud, et K.K oleks sõiduauto XXX andnud S.J. omandisse. Seda asjaolu pole süüdistatav kinnitanud ja puuduvad ka muud tõendid. Kuigi liiklusregistri kanne iseenesest ei tõenda kellegi omandiõigust, ei ole antud juhul selle kande tegelikule olukorrale vastavus ka millegagi ümber lükatud. Kuna pole tõendatud, et sõiduauto XXX kuuluks S.J., ei saa seda temalt
MS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 4500 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.