(3)jooksul, kohustusega tasuda riigituludesse igakuiselt vähemalt 200 (kakssada) krooni mõistetud rahalise karistuse katteks kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber

2. Välja mõista K.S XXX AS-i kasuks 5756 (viis tuhat seitsesada viiskümmend kuus) krooni ja 17 senti tekitatud kahju katteks.
3. Sisse nõuda K.S riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) menetluskulud 31 (kolmkümmend üks) krooni ja 50 senti; 3) kaitsetasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada Jõgeva Maakohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.S süüdistatakse selles, et tema jätkuva kuriteona XXX vallas XXX külas XXX talus lõi ebaseadusliku elektriühenduse – ühendas omavoliliselt liinile 2 juhet, mille kaudu toimus tarbimine, millega ta pani toime energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, põhjustades oma tegevusega XXX AS-ile varalise kahju arvestuslikult 5756,17 krooni. Seega pani K.S toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on esitanud kohtule süüdistusakti, milles teinud ettepaneku karistada K.S KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 2000 krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi s.o. 10 kuu jooksul kohustusega tasuda riigituludesse igakuiselt vähemalt 200 krooni mõistetud rahalise karistuse katteks kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.S puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades K.S süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 2

(3)Tsiviilhageja XXX AS-i poolt on K.S vastu esitatud varalise kahju hüvitamise nõue summas 5756,17 krooni. Varaline nõue tuleb rahuldada ja välja mõista K.S kuriteoga tekitatud kahju katteks 5756,17 krooni XXX AS-i kasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub K.S väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (muudetud justiitsministri 26.08.2005.a määrusega nr 37) § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud, s.o 31,50 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik 3