← Eesti

1-06-2727\14

Obsah (8)§ 214§ 266§ 64§ 74§ 68§ 75§ 257§ 56

Kriminaalasi nr 1-06-2727 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 august 2006 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-2727 (05260101651) Kohtunik Liiv

§ 214lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 3 järgi Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav S.T.

Elukoht: XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-vene keel, õppis XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendiks vahistamine alates 27.09.2005 a Kaitsja Vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatav I.T. Elukoht: XXX või XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, töötas XXX, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 04.07.2001 a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 186 järgi 16 päevase arestiga, 2) 18.03.2003 a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 188 järgi rahalise karistusega 5000 krooni, tõkendiks vahistamine alates 27.09.2005 a Kaitsja Vandeadvokaat Tanel Pürn RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada S.T.

§ 214lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. 1

(9)Süüdi tunnistada S.T.

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks S.T-le kuritegude kogumi eest mõista 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks S.T-le 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata S.T.

koheselt kandmisele 11 (üksteist) kuud vangistust, mille algust arvestada

§ 68lg 1 alusel alates 26.

septembrist 2005.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Mõistetud karistusest 1 (üks) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.T. 2 (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.T. katseajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2. Süüdi tunnistada I.T.

§ 214lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.T.

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistused lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks I.T-le kuritegude kogumi eest mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra mõistes lõplikuks karistuseks I.T-le 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata I.T.

koheselt kandmisele 11 (üksteist) kuud vangistust, mille algust arvestada

§ 68lg 1 alusel alates 26.

septembrist 2005.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Mõistetud karistusest 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.T. 2 (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.T. katseajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2

(9)
  1. Sisse nõuda S.T-lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni; 2) paljunduskulu 312 (kolmsada kaksteist) krooni; 3) postikulu 88 (kaheksakümmend kaheksa) krooni 15 senti. Sisse nõuda I.T-lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni; 2) paljunduskulu 312 (kolmsada kaksteist) krooni; 3) postikulu 88 (kaheksakümmend kaheksa) krooni 15 senti.
  2. Asitõendid - sõiduautod XXX & XXX reg nr XXX (VIN–kood XXX) ja XXX reg nr XXX (VIN–kood XXX), mis on antud 16.11.2005.a J.K-le vastutavale hoiule, tuleb jätta vastutavale hoiule kuni nende omandiõiguse küsimuse lahendamiseni. Asitõendid - võlakiri, Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna väljavõte J.K. kinnistu kohta, A4 formaadis paber isikuandmetega ning auto müügileping, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse täitmisel kriminaalasja juurde. Asitõendid - mobiiltelefon Nokia 8310 IMEI-koodiga XXX ja SIM-kaardi ‘diil’ ümbris nr-le XXX ning mobiiltelefon Nokia 7610 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna asitõendite hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse täitmisel I.T-le. Asitõendid - mobiiltelefon Nokia 3100 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna asitõendite hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse täitmisel S.T-le.
  3. Tõkend - vahistamine jätta S.T. suhtes muutmata kuni
  4. augustini 2006.a, s.o talle koheselt ärakandmisele määratud vangistuse tähtaja lõpuni. Alates
  5. augustist 2006.a kuni kohtuotsuse täitmiseni kohaldada S.T. suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, millega kohustada teda mitte lahkuma oma elukohast, mis on XXX, ilma kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Tõkend - vahistamine jätta I.T. suhtes muutmata kuni
  6. augustini 2006.a, s.o talle koheselt ärakandmisele määratud vangistuse tähtaja lõpuni. Alates
  7. augustist 2006.a kuni kohtuotsuse täitmiseni kohaldada I.T. suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, millega kohustada teda mitte lahkuma oma elukohast, mis on XXX, ilma kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
  8. septembrist 2006.a. 3
(9)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.T. süüdistatakse selles, et tema grupis koos I.T-ga nõudis
  1. augustil 2005 a kella 19.00 paiku XXX külas I.T-lt J.K. poolt EV territooriumile turustamiseks toimetatud sõidukite: XXX & XXX registreerimisnumbriga XXX ja VIN – koodiga XXX ning XXX registreerimisnumbriga XXX ja VIN – koodiga XXX ning nimetatud kahe sõiduki võtmete ja sõidukeid puutuva dokumentatsiooni üleandmist. Nõudmiste käigus hoidis S.T. I.T-ga suheldes oma kätt demonstratiivselt vööl olnud tulirelva pidemel, millega ähvardas I.T. eluohtliku vägivallaga. Kartuses füüsilise vägivalla ees andis I.T. nimetatud kahe sõiduki võtmed ja ühe sõiduki reg nr XXX registreerimistunnistuse üle S.T-le ja I.T-le.
  2. augustil 2005 a kella 23.00 paiku nõudis S.T. koos I.T-ga XXX külas I.T-lt, keda oli eelnevalt ähvardanud eluohtliku vägivallaga, et I.T. helistaks YYY esindajale Ü.R-le, et viimane koostaks sõidukite ostu-müügilepingud YYY nimelt S.T. ja I.T. nimele. Peale selle tema grupis koos I.T-ga nõudis
  3. augustil 2005 a kella 19.30 paiku XXX külas J.K-le kuuluvas elumajas J.K-lt raha summas 120000 krooni üleandmist. I.T. sundis raha mittemaksmise korral J.K. kirjutama tegelikkusele mittevastavat ja 01.04.2005 a dateeritud võlakirja 120000 krooni suuruses summas I.T. kasuks. Nõudmiste esitamise käigus lõhuti ära kannatanule kuuluva elumaja ukseklaas, I.T. lõi jalaga ühel korral J.K-le näo piirkonda ning S.T. koos I.T-ga võttis J.K-lt ära kannatanule kuuluva jalgratta väärtusega 5000 krooni, fileerimisnoa väärtusega 1000 krooni, teleskoopõnge koos spinningukettaga väärtusega 1000 krooni ja nimetatud elumaja omanikustaatust kajastavad dokumendid. Sellega pani S.T toime

§ 214

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise isikute grupi poolt, kui oli kasutatud vägivalda. Peale selle tema grupis koos I.T-ga tungis 02. septembril 2005 a kella 06.45 paiku XXX külas ebaseaduslikult J.K. elumajja valdaja tahte vastaselt. Sellega pani S.T. toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise grupi poolt. I.T. süüdistatakse selles, et tema grupis koos S.T-ga nõudis

  1. augustil 2005 a kella 19.00 paiku XXX külas I.T-lt J.K. poolt EV territooriumile turustamiseks toimetatud sõidukite: XXX & XXX registreerimisnumbriga XXX ja VIN – koodiga XXX ning XXX registreerimisnumbriga XXX ja VIN – koodiga XXX ning nimetatud kahe sõiduki võtmete ja sõidukeid puutuva dokumentatsiooni üleandmist. Nõudmiste käigus hoidis S.T. I.T-ga suheldes oma kätt demonstratiivselt vööl olnud tulirelva pidemel, millega ähvardas I.T. eluohtliku vägivallaga. Kartuses füüsilise vägivalla ees andis I.T. nimetatud kahe sõiduki võtmed ja ühe sõiduki reg nr XXX registreerimistunnistuse üle S.T-le ja I.T-le.
  2. augustil 2005 a kella 23.00 paiku nõudis I.T. koos S.T-ga XXX külas I.T-t, keda oli eelnevalt ähvardanud eluohtliku vägivallaga, et I.T. helistaks YYY esindajale Ü.R-le, et viimane koostaks sõidukite ostu-müügilepingud YYY nimelt S.T. ja I.T. nimele. Peale selle tema grupis koos S.T-ga nõudis
  3. augustil 2005 a kella 19.30 paiku XXX külas J.K-le kuuluvas elumajas J.K-lt raha summas 120000 krooni üleandmist. I.T. sundis raha mittemaksmise korral J.K. kirjutama tegelikkusele mittevastavat ja 01.04.2005 a dateeritud võlakirja 120000 krooni suuruses summas I.T. kasuks. Nõudmiste esitamise käigus lõhuti ära kannatanule kuuluva elumaja ukseklaas, I.T. lõi jalaga ühel korral J.K-le näo piirkonda ning I.T. koos S.T-ga võttis J.K-lt ära kannatanule kuuluva jalgratta väärtusega 5000 krooni, fileerimisnoa väärtusega 1000 krooni, teleskoopõnge koos spinningukettaga väärtusega 1000 krooni ja nimetatud elumaja omanikustaatust kajastavad dokumendid. Sellega pani I.T. toime

§ 214

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise isikute grupi poolt, kui oli kasutatud vägivalda. Peale selle tema grupis koos S.T-ga tungis 02. septembril 2005 a kella 06.45 paiku XXX külas ebaseaduslikult J.K. elumajja valdaja tahte vastaselt. 4

(9)Sellega pani I.T. toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise grupi poolt. Kohtuistungil taotleti kriminaalasja lahendamist lühimenetluses, millise taotluse kohus ka rahuldas. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde, palus S.T. ja I.T. süüdi tunnistada vastavalt esitatud süüdistustele ja karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedal ning kohaldada KrMS 238 lg sätteid ja vähendada mõistetavaid karistusi ühe kolmandiku võrra. S.T. tunnistas ennast süüdi osaliselt – ta tunnistas, et käis autosid nõudmas, kuid leidis, et tal oli selleks õigus. I.T. kahetses toimunut, kuid ei olnud nõus tema poolt toimepandule antud juriidilise hinnanguga. Kumbki süüdistatav asja kohta sisulisi ütlusi anda ei soovinud. Kaitsjad taotlesid väljapressimise osas süüdistuse ümberkvalifitseerimist ja leidsid, et tegemist oli omavoliga.

§ 266lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistus ei olnud kaitsjate arvates tõendamist leidnud.

Kaitsjad leidsid, et eelvangistuses viibitud aeg on karistuse eesmärgi täitnud ja võimalik mõistetav karistus peaks seda arvestama. Kannatanud ei esitanud enda arvamust süüditunnistamise ja karistamise osas. Kannatanu I.T. avaldas, et tal materiaalseid nõudmisi süüdistatavate suhtes ei ole. Kannatanu J.K. ei ole samuti tsiviilhagi esitanud. Kohtus uuritud toimiku materjalide põhjal on tuvastamist leidnud järgmine: I

§ 214lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistus Kannatanu J.K.

(t.l 4-6 I kd), tunnistajate N.A. (t.l 20-22 I kd), D.B. (t.l 137-138 II kd), M.A. (t.l 139-140 II

  1. kd)ja A.A. (t.l 157-158 II
  2. kd)ütlustest nähtub ühetaoliselt, et 2004.a lõpus tellis kannatanu J.K. Ameerika Ühendriikides elava tuttava S.T. käest kolm sõiduautot eesmärgiga neid Eestis edasi müüa. Kuna J.K. ja S.T. olid ka varem koos taolist äri ajanud, siis S.T. leidiski sobivad autod koos M.A-ga, ostis need ja saatis 2005.a alguses Eestisse. Eeltoodu on tõendatud ka tunnistajate ütlustega kooskõlas olevate kirjalike tõenditega autode ostu, Eestisse saatmise ja tollimise kohta (t.l 91-100 II kd). Autod saadeti N.A. nimele, kes oli J.K. elukaaslane ja kelle nimele olid ka varem olnud J.K-le tulnud autode saadetised vormistatud. J.K. pidi Eestis korraldama autode turustamise ja tasuma siis kauba eest S.T-le. Aja möödudes selgus, et J.K. ei suutnud korraldada autode müüki. Nagu nähtub S.T. ja J. K. kirjavahetusest (t.l 110-119 II
  3. kd)rahustasid N.A. ja J.K. korduvalt S.T. kirja teel ja lubasid raha saata. Kuna J.K. aga korduvalt rikkus antud lubadusi ja selgitas, et autodele ei ole ostjaid, siis S.T. ja A.A. korraldasid enda tuttavate D.B. ja A.A. vahendusel, et autod pidid endale saama S.T. ja I.T., kes olid eelnevalt maksnud A.A-le nõutud rahasumma (tunnistajate D.B. (t.l 137-138 II kd), M.A. (t.l 139-140 II
  4. kd)ja A.A. (t.l 157-158 II
  5. kd)ütlused). Kannatanu J.K. on ka ise kinnitanud (t.l 4-6 I kd), et S.T. selgitas, et tal on kohe raha vaja ja kui kannatanule ei olnud seda anda, siis oli S.T. lubanud saata mingid mehed Leedust ühele autole järele. Kannatanu J.K. (t.l 4-6 I kd), I.T. (t.l 172-173, 186-187, 189-193 I
  6. kd)ja tunnistajate N.A. (t.l 20-24 I kd), Ü.R. (t.l 195-197 I
  7. kd)ütlustega on tõendatud, et samal ajal oli J.K. leppinud kokku I.T-ga, et viimane aitab tal tasuda tollimaksu, et Ameerikast tulnud autod tollist kätte saada ja edasi pidid nad hakkama autoäriga ühiselt tegelema. Et oleks lihtsam asju ajada, vormistati autod YYY, mille juhataja on I.T., nimele. Ühe auto müük õnnestus ja saadud ettemaksust tasuti tollitasu. Eeltoodut kinnitavad lisaks ütlustele ka toimikus olevad lepingute koopiad (t.l 16-17 I
  8. kd)ja tollideklaratsioon (t.l 92 II kd). Ülejäänud rahast sai osa I.T. endale ja osa jäi J.K-le. Autosid Eestisse saatnud isikutele auto müügist saadud rahast J.K. midagi ei tasunud. Peale selle, kui autod Eestisse saatnud isikud olid autod lubanud süüdistatavatele, selgitasid S.T. ja I.T. sõidukite võimaliku asukoha ja 23.08.2005.a sõitsid Jõgevale I.T. juurde neile 5

(9)järele (tunnistajate N.A. (t.l 20-24 I kd), K.R. (t.l 25-26 I
  1. kd)ja A.J. (t.l 1-4 II
  2. kd)ütlused ning isikute äratundmiseks esitamise protokollid (t.l 27-30 I kd ja t.l 5-8, 11-12 II kd)). Jõgeval selgitasid nad I.T-le tekkinud olukorda ja näitasid talle ka dokumente, mis nende ütlusi pidid kinnitama ja nõudsid I.T-lt autovõtmete ning sõidukeid puudutava dokumentatsiooni üleandmist. Ühe auto kohta vormistati ostu-müügileping, mille alusel vormistati auto mõne aja pärast Tallinnas S.T. abikaasa nimele. Teine auto registreeriti kohe Jõgeval süüdistatava I. T. poja nimele. Eeltoodu on tõendatud kannatanu I.T. (t.l 172-173, 186-187, 189-193 I kd), tunnistaja Ü.R. (t.l 195-197 I
  3. kd)ja A.J. (t.l 1-4 II
  4. kd)ütlustega ning auto müügilepinguga (t.l 72 II
  5. kd)ja ARK-i väljatrükiga autode registreerimise kohta (t.l 36, 38 I kd). Kuna I.T. juures oli ainult kaks sõidukit ja kolmanda eest oli J.K. ka raha maksmata, sõitsid süüdistatavad koos I.T-ga J.K. elukohta. Seal nõudsid nad J. K-lt autosid ja saanud vastuse, et autod on I.T. käes, sundisid süüdistatavad J.K. koostama tegelikkusele mittevastava võlakirja 120 000 kr suuruse võla kohta. Selle käigus lõhkusid nad ära kannatanule kuuluva elumaja uksel ees olnud vineertahvli, I.T. lõi jalaga ühel korral J.K-le näo piirkonda. Lisaks võtsid nad kaasa kannatanule kuuluva jalgratta, fileerimisnoa, teleskoopõnge koos spinningukettaga ja J.K. elumaja omanikustaatust kajastavad dokumendid. Kannatanu J.K. juures toimunu on tõendatud eelkõige J.K. enda ütlustega (t.l 4-6 I kd), mis on kooskõlas ka kannatanu I.T. (t.l 172-173 viitega t.l 157-161 I kd ja t.l 189-193 I kd), tunnistajate A.J. (t.l 1-4 II kd), P.O. (t.l 13-15 II
  6. kd)ja U.Ž. (t.l 24-25 II
  7. kd)ütlustega ning fotode järgi isikute äratundmise protokollidega (t.l 20-21, 22-23, 26-27 II kd). J.K. 27.08.2005.a XXX Haiglas fikseeritud vigastused vastavad tema poolt kirjeldatule (t.l 7 I kd). Kannatanu jalgratas saadi kätte tunnistaja A.J. käest (t.l 4, 38-39 II kd), fileerimisnuga ja teleskoopõng koos spinningukettaga leiti S.T. kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimisel (t.l 42-45, 46-51 I kd, t.l 38-41 II kd). Süüdistatavate elukohtades läbiviidud läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära J.K. poolt ütlustes viidatud dokumendid (t.l 43-72 II kd). Kohus lähtus tõendite hindamisel eelkirjeldatud kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ja omavahel kooskõlas olevatest ütlustest ning toimikus olevatest kirjalikest tõenditest. Süüdistatava S.T. ütlustega arvestas kohus niivõrd, kuivõrd need olid kooskõlas teiste tõenditega, s.o osas, mis kirjeldas sündmusi enne J.K. juurde minekut. Muus osas olid ütlused vastuolus teiste tõenditega ja neid ei saa arvestada. I.T. ütlusi ei saa kohus võtta aluseks otsuse tegemisel, kuna need ei haakunud ühegi teise toimikus oleva tõendiga. Kannatanu I.T. on andnud lisaks eeltoodule veel ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest üks hoidis temaga vesteldes kätt relval ja viimasel ülekuulamisel on selgitanud, et J.K. elukohta sisenedes hoidis ta relva koguni käes. Kohus leiab, et need ütlused ei ole kooskõlas toimikus olevate muude tõenditega – ükski tunnistajatest ega ka kannatanu J.K. ei ole kinnitanud kannatanu taolisi ütlusi. Ka ei tundnud I.T. talle äratundmiseks esitatud relvadest ära S.T-le kuuluvat relva. J.T. käitumist autode dokumentide vormistamisel ja hiljem ka J.K. juures ei ole ükski tunnistaja kirjeldanud hirmununa. J.K. elukohas toimunu osas on seda kirjeldatud pigem initsiatiivikana. Kohus leiab, et I.T. käest autode üleandmise nõudmisel ei ole süüdistatavate käitumises

§-s 214 kirjeldatud kuriteo, s.o väljapressimise, koosseisu. Kaalumisele võiks tulla omavoli, s.o

§ 257

. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Omavoliga on tegemist, kui süüdlane teostab ebaseaduslikult enda tõelist või oletatavat õigust. Süüdistatav S.T. on väitnud, et nad olid autode eest raha tasunud ja neil oli luba autod endale võtta. Seda väidet on kinnitanud tunnistajad D.B., M.A. ja A.A. Süüdistatavatel olid autode järele minnes kaasas dokumendid, mis kinnitasid nende seotust autosid Eestisse saatnud isikutega, samuti seda, et J.K. ei olnud enda kohustusi S.T. ees täitnud. Kõike seda 6

(9)olid nad selgitanud ka I.T-le. Kohus leiab, et eelnev kinnitab S.T. väidet, et ta pidas I.T-le esitatud nõudmist autode ja nende dokumentide üleandmiseks enda seaduslikult tagatud õiguseks, mida ta teostas koos I.T-ga. Kvalifitseerimaks süüdistavate poolt toimepandu omavolina peab olema tuvastatud, et see oleks olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega või kui sellega on põhjustatud muu oluline kahju. Ükski neist kvalifitseerivatest asjaoludest tuvastamist pole leidnud. Kuigi süüdistuses oli kirjeldatud relvaga ähvardamine, mida võiks käsitleda vägivallaga ähvardamisena, leidis kohus, et see ei ole istungil tuvastamist leidnud, kuna selle kohta on vaid kannatanu I.T. ütlused, mida ükski tunnistaja ei ka hilisem kannatanu enda käitumine ei kinnita. Seega ei ole siin tegemist ka

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et S.T. ja I.T. süüdistusest tuleb välja jätta episood, mille kohaselt nemad grupis koos nõudsid

  1. augustil 2005 a kella 19.00 paiku XXX külas I.T-lt J.K. poolt EV territooriumile turustamiseks toimetatud sõidukite: XXX & XXX registreerimisnumbriga XXX ja VIN – koodiga XXX ning XXX registreerimisnumbriga XXX ja VIN – koodiga XXX ning nimetatud kahe sõiduki võtmete ja sõidukeid puutuva dokumentatsiooni üleandmist. Nõudmiste käigus hoidis S.T. I.T-ga suheldes oma kätt demonstratiivselt vööl olnud tulirelva pidemel, millega ähvardas Ivan Torsi eluohtliku vägivallaga. Kartuses füüsilise vägivalla ees andis I.T. nimetatud kahe sõiduki võtmed ja ühe sõiduki reg nr XXX registreerimistunnistuse üle S.T-le ja I.T-le.
  2. augustil 2005 a kella 23.00 paiku nõudis I.T. koos S.T-ga XXX külas I.T-lt, keda oli eelnevalt ähvardanud eluohtliku vägivallaga, et I.T. helistaks YYY esindajale Ü.R-le, et viimane koostaks sõidukite ostu-müügilepingud YYY nimelt S.T. ja I.T. nimele. Kohus leiab, et J.K. suhtes toimepandud raha üleandmise ja tegelikkusele mittevastava võlakirja koostamise nõudmine vägivallaga on ülalkirjeldatud tõenditega leidnud täielikult tõendamist süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil ning on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud

§ 214

lg 2 p 4 järgi, s.o varalise kasu üleandmise nõudmisena isikute grupi poolt, kui oli kasutatud vägivalda. Kuigi kaitsjad asusid seisukohale, et ka siin võiks olla tegemist omavoliga, ei ole see kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Süüdistatavatel ei olnud ei tõelist ega ka oletatavat õigust kannatanu J.K. suhtes sellises ulatuses nagu nõue esitati. Nõudeõigusest tunduvalt suuremas ulatuses esitatud nõue tuleb kvalifitseerida varavastase kuriteona. Kannatanult nõuti autosid, kuigi kaks autot olid süüdistatavad juba I.T-lt kätte saanud. Seejärel lõi I.T. kannatanut jalaga ja lasi koostada J.K. tegelikkusele mittevastava võlakirja, mille kohaselt J.K. justkui võlgneks talle 120 000 kr, mis on oluliselt rohkem, kui ühe puuduoleva auto väärtus ning lisaks sellele võtsid süüdistatavad ära kannatanule kuuluva jalgratta, fileerimisnoa, teleskoopõnge koos spinningukettaga – kokku 7000 kr väärtuses.

§ 266lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistus Tunnistaja P.O.

ütlustest (t.l 13-15 II kd) nähtub, et 02.septembril 2005.a kella 06.45 paiku tulid süüdistatavad uuesti kannatanu J.K. elukohta kannatanut otsima. Eelnevalt oli I.T. kannatanule helistanud, et uurida kus viimane on. J.K. ei nõustunud nendega kokku saama (t.l 11-13 I kd, 124-130 II kd). Süüdistatavad käisid kannatanut otsimas ka tema venna elukohas, kuid J.K. ega ka tema vend ei avanud neile (t.l 11-13 I kd). Kannatanu elukohas viibinud P.O. nägi, kuidas süüdistatavad sisenesid omavoliliselt kannatanu elumaja kõrvahoonetesse. Peale selle, kui nad ei olnud sealt J.K. ei leidnud, nõudsid nad enda laskmist elumajja, mida tunnistaja ka tegi. Kaitsjate väide, et keegi ei takistanud süüdistatavaid sisenemast ja seetõttu nad ei pruukinud aru saada, et see on valdaja tahte vastu, ei ole kooskõlas uuritud tõenditega. Eelmärgitud tunnistaja P.O. ütlustest nähtus, et keegi luba sisenemiseks ei küsinud. Süüdistatavatel olid 7

(9)kõrvalhoonete võtmed, millised nad olid ilmselt eelmisel korral J.K. elukohas käies omavoliliselt kaasa võtnud ja neid kasutades sisenesid nad ruumidesse. Ka olid süüdistatavad eelnevalt rääkinud kannatanuga telefoni teel ja kannatanu oli selgelt väljendanud soovimatust nendega kohtud. Samas selgitas ta ka, et ei viibi elukohas, kuna kardab neid ja soovi enda viibimiskohta avaldada (J.K. ütlused t.l 11-13 I kd, lindistus kõnedest t.l 124-127 II kd, jälitusprotokoll koos lisadega t.l 165-172 II kd). Kohtueelselt on S.T. ja I.T. tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemisena, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena grupi poolt. Süüdistatavad tegutsesid grupina. J.K. elumaja ja selle kõrvalhooned olid S.T. ja I.T. jaoks võõrad. Neil ei olnud luba siseneda – kannatanu oli seda eelnevalt selgelt väljendanud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. S.T. ja I.T. on mõlemad süüvõimelised. Kõige eelneva põhjal tuleb S.T. ja I.T. mõlemad süüdi tunnistada

§ 214lg 2 p 4 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistada.

Karistamisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüd, samuti kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatavate isikuid ja võimalusi mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus mõlema süüdistatava poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust toimepandu suhtes. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavate poolt toimepandud väljapressimine on küll esimese astme kuritegu, kuid tähelepanuta ei saa jätta kannatanu eelnevat käitumist nn autoäri ajamisel, mille käigus ta esitas autosid Eestisse saanud isikutele toimuva kohta selgelt valesid andmeid (üks auto müüdi ja J.K. sai ühe auto müügist osa raha, kuid S.T-le ta selgitas, et pole midagi müüa saanud ega saatnud S.T-le ka raha). Samuti arvestab kohus väljapressimisel J.K. suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust ja laadi, mis oli suhteliselt kerge – J.K. löödi ühel korral ja saadud tervisekahjustus ei olnud raske. Karistuse määra juures arvestab kohus kummagi süüdistatava osa neile inkrimineeritu toimepanemisel – mõlemad olid võrdselt aktiivsed, vägivalda kasutas I.T. S.T. on varem kriminaalkorras karistamata. I.T. on karistatud varem kahel korral, kusjuures viimati, s.o 2003.a omavoli eest, mille teokirjeldus oli teataval määral sarnane käesoleva süüdistusega. Karistuseks mõistetud rahaline karistus on I.T. tasumata. Süüdistatavaid tuleb karistada vangistusega, kuid arvestades kõike eeltoodut, peab kohus võimalikuks teha seda sanktsiooni alammääras ja selle lähedal. Kuna käesolev asi lahendati lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavaid karistusi 1/3 võrra. Mõlemad süüdistatavad on viibinud eelvangistuses alates 26. septembrist 2005.a, s.o üle kaheksa kuu. Kohus leiab, et see on olnud küllaltki pikk aeg selleks, et soovi korral teha järeldusi toimepandu osas ja asuda edaspidi seaduskuulekalt elama. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja arvestades võimalusi mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, peab kohus võimalikuks ülejäänud karistuse osas kohaldada

§ 74sätteid ja vabastada S.T.

ja I.T. tingimuslikult karistuse kandmisest. Eeluurimise ja kohtumenetluse käigus tehti kulutusi toimiku materjalide paljundamiseks 312 kr kummagi süüdistatava kohta ja posti kättetoimetamiseks kokku 176 kr 30 s. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha, mille suuruseks esimese astme kuriteo toimepanemisel 7500 kr. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada eelloetletud menetluskulud süüdimõistetutel. 8

(9)Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks tunnistatud sõiduautod XXX & XXX reg nr XXX VIN – koodiga XXX ja XXX reg nr XXX VIN – koodiga XXX, mis on vara vastutavale hoiule andmise lepinguga 16.11.2005.a antud hoiule kannatanu J.K-le, tuleb jätta vastutavale hoiule, kuni nende omandiõiguse küsimuse lahendamiseni. Prokurör taotles küll nende väljaandmist kannatanule ja S.T. kaitsja arvates võiks need anda isikutele, kes on märgitud nende omanikeks sõidukite registreerimistunnistusel. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et omanikule või seaduslikule valdajale saab tagastada asitõendi, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud. Asja materjalidest nähtub, et J.K. leiab, et tal on õigus nendele sõidukitele. Samas on J.T., kes on märgitud registris ühe auto omanikuks, esitanud taotluse, milles soovib sõidukit endale, kuna on selle eest tasunud ja ta on selle omanikuks (t.l 132-136 II kd). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole asitõendite kuuluvus kriminaaltoimikus olevate materjalide põhjal üheselt määratav, mistõttu tuleb nende staatus jätta lahendamiseks kokkuleppe mittesaavutamisel tsiviilkohtupidamise korras. Tagamaks vara säilimist, ei saa lõpetada vastutavat hoidu enne omandiküsimuse lahendamist. Asitõendiks tunnistatud jalgratas, fileerimisnuga koos nahast tupega ja spinningukettaga teleskoopõng ning J.K. elumaja omanikustaatust kajastavad dokumendid on tagastatud omanikule J.K-le. Asitõendiks tunnistatud võlakiri, Jõgeva Maakohtu kinnistusosakonna väljavõte J.K. kinnistu kohta, A4 formaadis paber isikuandmetega ning auto müügileping, mis on pakendatud ümbrikusse ja asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku juurde. Asitõendid, mobiiltelefon Nokia 8310 IMEI-koodiga XXX ja SIM-kaardi ‘diil’ ümbris nr-le XXX ning mobiiltelefon Nokia 7610 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna asitõendite hoiuruumis, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse täitmisel I.T-le. Asitõendid, mobiiltelefon Nokia 3100 IMEI-koodiga XXX koos SIM-kaardiga, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna asitõendite hoiuruumis, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse täitmisel S.T-le. Tõkend – vahistamine tuleb jätta S.T. ja I.T. suhtes muutmata kuni neile koheselt kandmisele määratud vangistustähtaja lõpuni. Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.