← Eesti

1-06-5971\5

Obsah (7)§ 424§ 199§ 65§ 74§ 418§ 50§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2006.a. X kohtumaja, X Võru 12 Kriminaalasja number 1-06- 5971 (06260200257) Kohtukoosseis Kohtunik Rita K

§ 424

järgi Prokurör Ülle Hõrak 1) Süüdistatav UP, sünd: x.a.; isikukood: x; elukoht: x kodanik; põhiharidusega; emakeel – eesti keel; x; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.09.1987.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK §-de 139 lg.2 p.1,2 ja 197 lg.2 p.1,2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks; 2)07.02.1990 X Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotusega tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega; 3)20.01.1995.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi rahatrahviga 2000 krooni, ; 4)27.04.1995.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p.1,2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 5)05.06.1996.a.X Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p.1,2,3 ja 207 lg.1 järgi 2 kuud aresti; 6)18.03.1998.a. Valga Maakohtu poolt KrK § 207 lg 2 p.1 järgi rahatrahv 2200 krooni, trahv tasutud; 7)18.07.2000.a. X Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 8050 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; trahv tasutud 26.05.2003; 8)29.09.2000.a.X Maakohtu poolt KrK § 207 lg 3 p.1 järgi 3 kuud aresti, arest kantud 29.12.2000.a.; 9)15.11.2004.a. X Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta 2 kuud 1 päev vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 10)31.01.2005.a. X Maakohtu poolt 4 kuud vangistust, lõplik karistus

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel 1 aasta 4 kuud ja 1 päev vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 11) 12.10.2005.a. X Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 3 kuud vangistust, liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud vangistust, millest eelvangistuses ära kantud 5 kuud 13 päeva. 2) Kaitsja Karistuse kandmata osast 11 kuud 17 päeva vabastatud tingimisi

§ 74

alusel 3-aastase katseajaga; 12) Tartu Maakohtu poolt 31.01.2006.a.

§ 418lg 1 alusel vangistus 2 kuud, mis on kantud.

tõkendit kohaldatud ei ole Vandeadvokaat Andres Veski RESOLUTSIOON UP süüdi mõista

§ 424

järgi ja karistada 2 (kahe ) kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust UPile X Maakohtu 12.10.2005.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa so 11 kuud 17 päeva vangistust võrra, mõistes UPile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 17 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada UPit kohtu poolt saadetavas teatises märgitud ajal ja kohta ilmuma vangistust kandma. UPi vangistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral elukohajärgsel politseiprefektuuril ta vahistada ja paigutada karistust kandma. UPi vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vahistamisest.

§ 50

lg 1 alusel ära võtta UPilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks ) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida UPilt sõiduauto x reg märgiga x (liiklusregistris registreeritud xx nimele). Välja mõista UPilt menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, õigusabi tasu ja kulu katteks 2847 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse) krooni ning toimikust koopiate tegemise kulu katteks 52 (viiskümmend kaks) krooni 80 senti riigituludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbrile 2800049874 ( märkides makse selgituses ära Tartu Maakohtu X kohtumaja asja ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (X kohtumaja kaudu) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 30.10. 2006.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so alates 30.10.2006.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 30.10.2006.a. määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus UP, olles X Maakohtu poolt 18.07.2000.a. karistatud KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahviga 8050 krooni ja 09.12.2002.a karistatud X Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 16200 krooni (karistatused kustumata), juhtis 11.02.2006.a. kella 14.20 ajal X maakonnas X linnas X tn 1A juures sõiduautot X reg märk x olles alkoholijoobe seisundis. UP rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani UP toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

(5)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Süüdistatav UP tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Asjas on kogutud järgmised tõendid: -süüdistatava UPi ütlused, mille kohaselt ta 2006.a. ühel päeval ajal juhtis X linnas piimakombinaadi juures sõiduautot X, olles alkoholijoobe seisundis. Tegemist oli U.P enda sõidukiga, sest ta oli selle 2005.a. suvel APlt ära ostnud. -tunnistaja MMi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt UP peeti 2006.a. algul ühel päeval Xs X tänaval kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja U.Pl tehti kindlaks alkoholijoove. -tunnistaja RL kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt UP peeti 2006.a. talve lõpus või kevade algul ühel päeval Xs X tänaval kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja U.Pl tehti kindlaks alkoholijoove. Sõiduk ei kuulunud U.Ple ja politsei kutsus sõidukile järgi selle omaniku, kellele auto üle anti. - väärteo protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3-5 ), millest nähtuvalt U.P peeti 11.02.2006.a. kella 14.20 ajal Xs X tänaval kinni mootorsõiduki juhtimiselt ja tal tuvastati alkoholijoove, mille tõttu ta juhtimiselt kõrvaldati. Hinnates kogumis uuritud tõendeid (süüdistatava ütlusi, tunnistajate M.M ja R.L ütlusi ning kirjalikke tõendeid) loeb kohus tõendatuks, et U.P juhtis 11.02.2006.a. kella 14.20 ajal X linnas X tn 1A juures sõiduautot X reg märk x, olles alkoholijoobe seisundis. U.P pole eitanud seda, et ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis ja temal tehti kindlaks alkoholijoove. Et U.P peeti mootorsõiduki juhtimiselt kinni ja ta oli alkoholijoobes, on kinnitanud ka tunnistajad M.M ja R.L. Kirjalike tõendite kohaselt oli süüteo toimepanemise ajaks 11.02.2006.a. kell 14.20 ja kohaks X linn X tn 1A. U.P alkoholijoove on kindlaks tehtud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta. Alkoholijoobe tuvastamise õigsust ei vaidlustanud U.P sündmuskohal ega ole vaidlustanud ka kohtus. Kuna U.P juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkus ta Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Karistusregistri teatis ( tl 39-42), X Politseiprefektuuri 09.12.2002.a. otsus nr 2650,02,003112 ( tl 9) tõendavad, et UPit on X Maakohtu 18.07.2000.a. otsusega karistatud KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahviga 175 kordses päevamääras so 8050 krooni ja X Politseiprefektuuri poolt 09.12.2002.a liiklusseaduse §-de 74-19, 74-1, 74-35 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 1 alusel rahatrahviga 16 200 krooni. Kohtutäitur A.Kolsari 02.03.2006.a. õiendite kohaselt ( tl 24-25) U.P X Politseiprefektuuri 09.12.2002.a. otsusega mõistetud trahvi 16200 krooni tasunud ei ole, X Maakohtu 18.06.2000.a. otsusega mõistetud rahatrahvi on U.P tasunud 26.05.2003.a. Karistusregistri seaduse §-s 25 lg 1 toodud tähtaegadest tulenevalt on U.P karistused kustumata. Seega on U.P 11.01.2006.a. juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. U.P kohtuistungil ka ei eitanud asjaolu, et ta teadis varasematest karistustest ja teab ka seda, et X Politseiprefektuuri 09.12.2002.a. otsusega mõistetud trahv on tasumata. Kohtu hinnangul on U.P 11.02.2006.a. kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib toimepandu

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel U.Ple arvestab kohus tema süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3

(5)Kohus loeb UPi süüd suureks. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. U.Pt on varem korduvalt analoogiliste süütegude eest karistatud, kuid ta ei ole karistustest teinud vajalikke järeldusi. UPi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades liiklusalaste süütegude ( sh joobes juhtimise) laia levikut käesoleval ajal Eestis, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid süüdlaste ranget karistamist. U.P pani uue kuriteo katseajal. Ka see osutab asjaolule, et U.P ei suuda elada õiguskuulekalt ja U.P puhul on põhjendatud tema teatud ajaks vabadusest isoleerimine. U.Pt on joobes juhtimise eest varem karistatud rahatrahvidega ja see ei ole ära hoidnud tema poolt uue samalaadse süüteo toimepanemist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ei ole otstarbekas U.Pt karistada kergemaliigilise karistusega so rahalise karistusega. U.Pt tuleb karistada reaalse vangistusega.

§-st 74 lg 5 tulenevalt tuleb täitmisele pöörata ka U.Ple X Maakohtu 12.10.2005.a. otsusega tingimisi mõistetud vangistus selle ärakandmata osas. Arvestades süü suurust ja asjaolu, et U.P ei ole õiguskuulekas liikleja, peab kohus vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, võttes U.Plt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Prokurör taotles kohtuistungil

§ 83

lg 1 alusel U.Ple kuuluva ja kuriteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto X reg märgiga x konfiskeerimist.

§ 83

lg 1 kohaldamise eelduseks nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt on konfiskeeritava vara kuulumine otsuse tegemise ajal teo toimepanijale. Süüdistatava väitel on ta sõiduauto X reg märgiga x selle eelmiselt omanikult APlt 2005.a. suvel ära ostnud, tasudes auto eest 15 000 krooni. Liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt on registrisse nimetatud sõiduki omanikuna kantud AP. U.P kinnitusel on sõiduauto käesoleval ajal tema valduses – ta käis 2006.a. suvel sellega korralisel tehnoülevaatusel ja kasutab sõidukit igapäevaselt. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasaja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kohtu arvates süüdistatava ütlused sõiduki omandamise kohta koos faktilise olukorraga ( X reg märgiga x on U.P valduses) tõendavad U.P omandiõigust nimetatud sõidukile. Liiklusregistri kanne iseenesest ei tõenda kellegi omandiõigust. Tunnistaja R.L ütluste kohaselt anti 11.02.2006.a. pärast seda, kui alkoholijoobes U.P oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sõiduk üle selle liiklusregistrijärgsele omanikule. Asjaolust, et sõiduk käesoleval ajal on jälle U.P valduses, saab teha järelduse, et AP aktsepteerib X omandiõiguse üleminekut U.Ple. Kuna sõiduauto X reg märgiga x kuulub U.Ple ja nimetatud sõiduk oli 11.02.2006.a. kuriteo toimepanemise vahendiks, peab kohus vajalikuks

§ 83lg 1 alusel selle konfiskeerimist.

Kohus leiab, et sellise mõjutusvahendi kohaldamine U.P puhul on põhjendatud. Sellise mõjutusvahendi kohaldamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. On üldiselt teadaolev asjaolu, et joobes juhtide süül igal aastal hukkub või saab vigastada palju inimesi, samuti tekitavad joobes juhid liiklusõnnetustega märkimisväärseid varalisi kahjusid. Euroopa Komisjoni poolt aastatel 1998-2002 Euroopa Liidu liikmesriikide ja assotsieerunud riikide, sealhulgas Eesti liiklusohutuse kohta läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et joobes juhtimine on hinnanguliselt ühe neljandiku surmaga lõppenud liiklusõnnetuse põhjuseks (vt SARTRE3 (Social Attitudes to Road Traffic Risk in Europe) projekti raames läbi viidud uuringute tulemusi - http://www.mnt.ee/atp/failid/SARTRE3.pdf) . Eestis 2003. aastal läbi viidud liikluskäitumise monitooringust selgus, et Eesti elanikud peavad kõige suuremaks probleemiks purjuspäi autojuhtimist ning on seisukohal, et aastate lõikes (aastatel 2001-2003) on olukord selles osas oluliselt halvenenud (Liikluskäitumise monitooring 2003, IB Stratum, 2003 - 4

(5)http://www.mnt.ee/atp/failid/seletuskiri%20LiMo%202003.pdf). Kohtu arvates nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid sellises olukorras kõigi seaduses lubatud mõjutusvahendite kasutuselevõttu. Konfiskeerides sõiduki isikult, kellel on kalduvus mootorsõiduki juhtimisele alkoholijoobes ( nagu seda on U.P), vähenevad selle isiku võimalused taolist süütegu toime panna ja ohustada kaasinimeste elu, tervist või vara. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 4500 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 52,80 krooni, määratud kaitsjale Tõnis Lutsarile makstud õigusabi tasu 900 krooni (Tartu Maakohtu 07.06.2006.a. määruse alusel) ja määratud kaitsjale Andres Veskile väljamakstav õigusabi tasu ja kulud 1947 krooni ( Tartu Maakohtu 30.10.2006.a. määruse alusel), mis tuleb UPilt riigi kasuks välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.