← Eesti

1-06-15746\2

1-06-15746 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Põlva Kriminaalasja number 1-06-15746 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Marve Alaver Prokurör Külli Zimm Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv Menetlustoiming A.T süüdistuses kokkuleppemenetluses KarS § 424 järgi Kriminaaltoimiku tagastamise otsustamine RESOLUTSIOON Keelduda A.T kokkuleppemenetlusest ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Määrus ei kuulu edasikaebamisele. Faktilised asjaolud A.T on antud kohtu alla kokkuleppemenetluses süüdistuses KarS § 424 järgi selles, et tema olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis alkoholijoobeseisundis 06.10.
  3. a kella 17.50 ajal xxx poole sõiduautot xxx, reg märk xxx A.T rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Süüdistatava A.T, kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on A.T mõistetavaks põhikaristuseks KarS § 424 järgi 3 kuud vangistust, mida ei pöörata KarS § 74 lg 1 alusel täielikult täitmisele, kui ta 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud 1-06-15746 kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakaristusena tuleb temalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et A.T kokkuleppemenetlusest tuleb keelduda ning kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile KrMS § 248 lg 1 p 3 alusel, kuna on tekkinud kahtlused käesoleva seadustiku §-st 306 lähtudes. KrMS § 306 lg 1 p 3 sätestab, et otsuse tegemisel peab kohus lahendama muu hulgas selle, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Tuvastamaks kas A.T on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, on vaja kõigepealt vastata küsimusele, kas süüdistatav on isikuks, keda varem on karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtuvälise menetleja otsuse (tl 10) ja karistusregistri väljavõttest (tl 21-22) nähtub, et A.T karistati 07.11.
  4. a LS § 7419 järgi rahatrahviga 9600 krooni, antud otsus võis jõustuda 24.11.
  5. a ja rahatrahv on süüdlasel tasumata. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le
  6. KarS § 82 lg 1 p 3 (kuni 21.07.
  7. a kehtinud redaktsioon) sätestas, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Seega, kui arvestada otsuse (tl 10) võimalikku jõustumise aega – 24.11.
  8. a, siis pidi A. T väärteo eest mõistetud karistus olema kustunud 24.11.
  9. a, kui ei esinenud otsuse täitmise aegumist peatavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 82 lg 2 p-des 1, 3 ja
  10. Kuna kriminaaltoimikus puuduvad andmed KarS § 82 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta, siis ei ole kohtul võimalik praegu võtta seisukohta selles, kas süüdistatavat saab lugeda isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis või mitte. Juhul, kui kriminaaltoimiku materjalide täiendamise tulemusena selgub, et süüdistatava suhtes puuduvad KarS § 82 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 märgitud asjaolud või tema varasem karistus on kustunud vaatamata otsuse täitmise aegumise peatumise alus(t)e esinemisele, siis on A. T poolt toimepandu kvalifitseeritav väärteona (LS § 7419 järgi) ning siis tuleb alustatud kriminaalmenetlus lõpetada. Lembit Käis kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.