1-07-2522\9

(06259001083)Kohtukoosseis eesistuja Mihhail Komtšatnikov, liikmed Maarika Kuusk ja Vladimir Rozalka Tõlk Anna Herkül Kohtuistungi sekretär Jane Väli Kriminaalasi A.O süüdistunnistamises Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 118 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.oktoobri 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja A.O kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Süüdistatav A.O (sünniaeg XXX) - isikukood XXX, venelane, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht XXX, alaline töökoht puudus, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral; viibib kinnipidamiskohas Tartu Vanglas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi (määratud korras) Rakvere osakonna RESOLUTSIOON : 1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.oktoobri 2007.a kohtuotsus süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 p 1 järgi jätta muutmata. 2.Kaitsja-vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 06.detsembrist 2007.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK A.O 1-07-2522 1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.oktoobri 2007.a otsusega tunnistati A.O süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis) aastat vangistust. A.Olt mõisteti kannatanu XXX kasuks tsiviilhagi katteks välja 50 (viiskümmend) krooni. Vahistamise tõkend jäeti muutmata. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.september 2006.a . 2.A.O on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 118 p 1 järgi selles, et 11.septembril 2006.aastal kella 21.00 paiku Lääne-Virumaal XXX asuva korteri köögis, olles alkoholijoobes, lõi noaga XXX vasaku rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. 3.Süüdistatav A.O ennast maakohtu istungil süüdi ei tunnistanud. 4.Maakohus luges süüdistatava A.O süü tõendatuks kannatanu XXX ütlustega ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. 4.1.Lisaks viitas maakohus tunnistajate XXX, XXX, XXX ja XXX ütlustele. Maakohus leidis, et süüdistatava A.O käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistatav A.O pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 4.2.Maakohus märkis otsuse põhjendavas osas, et kannatanu XXX on järjekindlalt ja üheselt kogu aeg väitnud seda, et teda lõi noaga süüdistatav A.O. Maakohtul ei ole põhjust selles osas kannatanu XXX ütlusi mitte uskuda, sest ainult süüdistataval A.Ol sellest seltskonnast oli motiiv kannatanu XXX noaga löömiseks. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud see, et mingit sõnavahetust ega tüli süüdistatava A.O ja kannatanu XXX vahelt eelnevalt ei olnud. Süüdistatava A.O tunnistajate XXX ja XXXi ütlustega on tõendamist leidnud see, et kannatanu XXX käis süüdistatava A.O elukaaslase XXX juures magamistoas, olles seal tunnistaja XXX sõnul umbes pool tundi ja süüdistatava A.O sõnul 20 (kakskümmend) minutit või pool tundi, mistõttu süüdistataval A.Ol oli vaja tunnistaja XXXi sõnul minna vaatama, mida kannatanu XXX ja tema (A.O) elukaaslane XXX seal magamistoas teevad nii kaua. 4.3.Maakohus luges tunnistaja XXX ütlustega tõendatuks selle, et süüdistatav A.O solvus selle peale, mistõttu istus köögis seljaga tema poole ja ei rääkinud temaga. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja XXX on süüdistatava A.O elukaaslane, kes oma meest selles osas ülejäänud seltskonnast kõige paremini tunneb, siis ei pruukinud sellest solvumisest teised korteris viibinud isikud üldse aru saadagi. Süüdistatav A.O on oma süüd eitanud, mistõttu on maakohtu arvates mõistetav, miks ta on öelnud, et teda kannatanu XXX käitumine ei häirinud ja tema ei olevat kannatanu XXXle magamistuppa järele läinud. 4.4.Korteris viibinud teiste isikute osas, eriti tunnistaja XXXi osas, kes süüdistatava A.O, tunnistajate XXXi ja XXX sõnul ka selles korteris viibis, ei ole kannatanu XXX ütlused olnud järjekindlad, kuid kohtuistungil jäi kannatanu XXX lõpuks siiski kindlaks sellele, et XXX oli tol õhtul seal korteris, kuid XXX seal korteris ei olnud ja XXX nimelist isikut ta ei tea. Nendele kahele viimasele isikule ei ole keegi teine oma ütlustes viidanud, mistõttu on maakohtu arvates tõsikindlalt süüdistatava A.O, tunnistajate XXXi, XXX ja XXXi ütlustega tõendamist leidnud see, et neid kahte isikut seal korteris ei viibinud. Ka tunnistaja XXX ise on öelnud, et tema oli 11.septembril 2006.aastal oma kodus ega olnud XXX asuvas korteris. Süüdistatava A.O ütlustesse, et vahepeal käis seal korteris XXX, suhtus maakohus kriitiliselt, sest keegi teine oma ütlustes nimetatud väidet ei kinnita. Maakohtu arvates on paljasõnalised ja ennastõigustavad süüdistatava A.O ütlused, et nad läksid umbes kella seitsme ajal õhtul koos XXXga tooma järgmist pudelit ning kui umbes 40 (neljakümne) minuti pärast tagasi tulid, oli kannatanu XXX lamanud põrandal, nuga rinnus. 2

(6)1-07-2522 Sellise järelduse tegemiseks annavad maakohtule aluse tunnistaja XXX ütlused, mis ei ühti süüdistatava A.O ütlusega ning milliste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Süüdistatava A.O sõnul jäi nuga kannatanu XXXle rindu, kuid kiirabitöötajast tunnistaja XXX seda oma ütlustes ei kinnita ning maakohus ei näinud põhjust nimetatud tunnistaja ütlusi mitte uskuda. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et tunnistajad XXX ja XXX kannatanu XXX noaga löömist pealt ei näinud, sest magasid. Sellist järeldust toetavad kaudselt kiirabitöötajast tunnistaja XXX ütlused, kelle sõnul magasid voodis üks või kaks alkoholijoobes meest, kes ärkasid selle peale üles, kui nad sinna läksid, teadmata asjast midagi. 5.Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava A.O isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatava A.O karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, s.h on teda 11.märtsi 1997.a Narva Linnakohtu poolt karistatud KrK § 100 järgi 8-aastase vabadusekaotusega, vanglast vabanes ta

1. oktoobril
2. aastal. Süüdistatavat A.O on väärtegude toimepanemise eest Alkoholiseaduse § 70 järgi karistatud 8l korral rahatrahvidega, kusjuures kõik mõistetud rahatrahvid on tasumata. KarS § 118 p 1 näeb karistusena ette nelja kuni kaheteistaastase vangistuse. Maakohus leidis, et A.O tuleb karistada vangistusega, mis on lähedane ettenähtud sanktsiooni alammäärale. 6.Kannatanu XXX esitas tsiviilhagi summas 50 (viiskümmend) krooni, mille ta tasus kahe haiglas oldud voodipäeva eest. Maakohus leidis, et kannatanu XXX tsiviilhagi summas 50 (viiskümmend) krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 7.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.oktoobri 2007.a otsuse peale esitas süüdistatava A.O kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsiooni, milles palub maakohtu otsus tühistada ja A.O süü tõendamatuse tõttu KarS § 118 p 1 järgi õigeks mõista. 8.Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusenorme ja teinud tuvastatud asjaoludest valed järeldused. 8.1.Kannatanu XXXle kehavigastuste tekitamine A.O poolt ei ole tõendatud. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud oletuslikke järeldusi. Maakohus leidis, et ainult A.Ol oli motiiv kannatanu löömiseks, kuid samal tuvastas maakohus, et mingit sõnavahetust ega tüli süüdistatava ja kannatanu vahel ei olnud. Kannatanu ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna kannatanu on andnud väga üldsõnalisi ütlusi, ta oli raskes joobes - 4,29 promilli. Kannatanu põhjendas tema löömist süüdistatava poolt asjaoluga, et kannatanu istus kõige lähemal. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta korteris 20 minutit, kuid tunnistaja XXX väitel oli kannatanu tema toas pool tundi, lisaks oldi mõnda aega koos köögis. Kannatanu löömist noaga ei kinnita ükski tunnistaja, kuigi nad olid koguaeg vahetus läheduses. Samas võisid nad jätta tähele panemata kõrvaliste isikute viibimist köögis, kellel võisid olla mistahes motiivid kannatanu löömiseks. Kööki ei olnud sissepääs takistatud. Tunnistaja XXX ei pidanud A.O arvatavat solvumist oluliseks, A.O reageeris vaid vaikimisega. Tuleb järeldada, et enamaga süüdistatav ei reageerinudki. Seega on maakohus oletanud motiivi kannatanu ründamiseks. Kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud. 9.Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav A.O ja kaitsja-vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsiooni juurde selles toodud motiividel. 3

(6)1-07-2522 Apellatsioonile vaidles ringkonnaprokurör Marge Voogma vastu ja palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10.Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, ringkonnaprokuröri ning uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaitsja-vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 342 lg 3 p 1. 10.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tunnistanud A.O põhjendatult süüdi KarS § 118 p 1 järgi 11.septembril 2006.aastal õhtupoolikul aadressil XXX asuvas korteris kannatanu XXXle eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises. Eelnimetatud kuriteoepisoodis on maakohtu põhjendused kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kaitsja apellatsioonis esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonis sisalduv väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusenorme ja teinud tuvastatud asjaoludest valed järeldused, ei ole põhjendatud. Vastupidiselt apellatsioonile leiab ringkonnakohus, et maakohus on KrMS §§-de 60, 61 ja 63 kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning see on põhjendatud kõigi asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Seejuures on maakohtu otsuses KrMS § 312 punktide 1 ja 2 kohaselt näidatud motiivid, miks maakohus rajab otsuse nimelt nendele tõenditele ja luges mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Seega on maakohtu otsuse pinnalt võimalik jälgida, kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus jõudnud siseveendumuseni selles, et süüdistatav A.O pani toime temale süüksarvatud kuriteo. 10.2.Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsiooni põhjendused ei anna alust süüdistatava A.O õigeksmõistmiseks. Maakohtu otsuses on igakülgselt analüüsitud kannatanu XXX eeluurimisel ja maakohtu istungil antud ütlusi ning motiveeritud, miks on loetud antud ütlused usaldusväärseteks. Asjakohatu on kaitsja Lembit Nirgi väide, et kannatanu XXX ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna ta oli raskes joobes - 4, 29 promilli. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (lk.33-37) oli XXX kuulatud üle kannatanuna 13.septembril 2006.a aastal, s.o. teisel päeval pärast sündmust. Ülekuulamine toimus Tallinnas Mustamäe haiglas, kus ringkonnakohtu arvates peaks kannatanu olema kaine. Maakohus on õigustatult rõhutanud, et süüdistatava A.O ütlused selle kohta, et tema lahkus korterist koos XXXga ja ei tea kannatanu XXXle vigastuse tekitamisest midagi, on ebausaldusväärsed ja ennastõigustavad, sest koos tunnistaja XXXga lahkumist ei kinnita XXX isegi, vaid vastupidi kinnitab nagu kannatanu XXX ja ülejäänud tunnistajadki, et süüdistatav A.O oli kannatanu XXX noaga löömise ajal korteris. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kannatanu XXX, tunnistajate XXX, XXXi, XXXi, Marika Kiipuse nimetatud ütlused on omavahel riimuvad ja kooskõlas teiste tõendite ja kuriteosündmuse tehioludega, siis on maakohus võtnud need põhjendatult aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Eelkirjeldatud tõendid moodustavad sellise kogumi, mille usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, mis kinnitavad, et nimelt süüdistatav A.O lõi 2006.aasta 11.septembri õhtul Tapal Õuna 5-1 asuva korteri köögis kannatanu XXX noaga, millega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ning mis lükkavad ümber süüdistatava A.O süüd eitavad ütlused. 11.Kaitsja Lembit Nirgi väidab, et kannatanu löömist noaga ei kinnita ükski tunnistaja, kuigi nad olid koguaeg vahetus läheduses. Samas võisid nad jätta tähele panemata kõrvaliste isikute viibimist köögis, kellel võisid olla mistahes motiivid kannatanu XXX löömiseks. Maakohus 4

(6)1-07-2522 on seda väidet oma otsuse põhjendavas osas (lk.146-147, otsuse lk.6-7) käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. 11.1.Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-12-07, 07.mai 2007.a p. 8 selgitanud, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil, kui kõigi, nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemusel pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. 11.2.Tunnistaja XXX kinnitas, et kannatanu XXX käis tema juures magamistoas ja süüdistatavale A.Ole see ei meeldinud, sest pärast seda ei rääkinud ta XXXga ja keeras talle selja, mis näitas, et ta oli solvanud. Samas on täiesti usutav ja loogiline, et teised korteris viibinud ei pruukinud sellest aru saadagi, et süüdistatav A.O kannatanu XXX peale pahane on, kuna nad ei tundnud teda eriti kaua, samas kui inimene, kes temaga koos elab, saab sellest kindlasti aru. Seega on tõendatud, et süüdistataval A.Ol oli olemas põhjus ja motiiv kannatanu XXX ründamiseks. Kellelgi teisel korteris viibinutest sellist motiivi ei olnud ja kõik on kinnitanud, et kellelgi teisel seltskonnas ei olnud kannatanu XXXga mingit tüli ega sõnavahetust. Samuti on tõendamist leidnud, et nii tunnistaja XXX kui ka tunnistaja XXX olid pikali diivanil, ei liikunud õieti ja ei saanud tugeva joobe tõttu õhtupoole juhtunust eriti arugi ning kiirabi saabudes magasid. Kannatanu XXX jäi ka maakohtus kindlalt selle juurde, et lõi teda noaga süüdistatav A.O. 11.3.Maakohus leidis, et süüdistatav A.O (lk.147, otsuse lk 7) pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, sest kaudse tahtluse puhul isik ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle tagajärje saabumise võimalikkust. Maakohtu järeldusega nõustub ka ringkonnakohus. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kogutud ja kontrollitud materjalidega on tuvastatav A.O käitumises KarS § 118 p 1 ettenähtud koosseisulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 12.Karistuse mõistmisel süüdistatavale on maakohus (lk.148, otsuse lk.8) arvestanud kõikide KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid kaitsja apellatsioonis ega ringkonnakohtu istungil ei esitatud. A.Ole mõisteti KarS § 118 p 1 järgi karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 118 p 1 kuriteo toimepanemise eest näeb ette karistusena vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. Süüdistatavale mõistetud viieaastane vangistus on alla sanktsiooni keskmise (8 aastat) määra. Seega ringkonnakohus leiab, et karistuse kergendamiseks alust ei ole. Eelöeldule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 343 lg-st 1, § 345 lg-dest 1, 2 jätab Viru Ringkonnakohus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.oktoobri 2007.a otsuse A.O süüasjas muutmata ning kaitsja-vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsiooni rahuldamata. 5

(6)1-07-2522 Mihhail Komtšatnikov kohtunik Maarika Kuusk kohtunik 6

(6)Vladimir Rozalka kohtunik