V Kaitsja Elukoht: xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxharidus, emakeel-vene keel, xxx, kriminaalkorras karistamata, väärteo korras karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A. V
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
V 3 (kolm) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Sisse nõuda menetluskuludena A. V´lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 6584 (kuus tuhat viissada kaheksakümmend neli) krooni 40 senti vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest. Sisse nõuda A. V´lt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu 3290 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800045917. KrMS § 423 ja 424 alusel määrata menetluskulud tasumisele ositi ühe aasta jooksul ja kohustada A. V tasuma igakuiselt menetluskulude katteks vähemalt 1200 (üks tuhat 1
lg 3 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ained ja esemed, s.o puskariajamise aparaat, kaks 100-liitrilist plastiknõud ja 195,5 liitrit meskit, mis on hoiul Jõgeva Politseijaoskonnas. Kohtuotsuse täitmisel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel eelnimetatud, konfiskeeritud asitõendid hävitada. A. V suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. V süüdistatakse selles, et tema, xxx omas 2006.aastal kuni 21.08.2006 puskari, so käitlemiseks mittelubatud alkoholi, valmistamiseks mõeldud aparaati, ning sama aparaati kasutades ja rikkudes Alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 5 , valmistas 2006.a augustikuul kodusel teel suhkrust ja pärmist vähemalt 200 liitrit puskari valmistamiseks kasutatavat meskit etanooli sisaldusega 14% ning valmistas ja villis vähemalt kolmel korral, sealhulgas 21.08.2006 kokku vähemalt 3,5 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi – puskarit etanooli sisaldusega 45%-57%, millise teoga pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamise ja villimise.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. Lähtudes
§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus A. V suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. V ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalasjas on tunnistatud asitõenditeks puskariajamise aparaat, mis koosnes jahutusspiraalist koos nõuga, ühendustorust ja 40liitrilisest piimanõust, kaks 100-liitrilist plastiknõud, 200 liitrit meskit, millest 4, 5 liitrit on ära kasutatud ja hävitatud alkoholiekspertiisi teostamise käigus, on antud hoiule Jõgeva Politseijaoskonda ning seitse 0,5-liitrilist pudelit, milles oli 3,5 liitrit puskarit , mis on ära kasutatud ja hävitatud alkoholiekspertiisi teostamise käigus. Asitõend - puskari eest võlgu olevate isikute nimekiri - asub kriminaaltoimikus lehekülg 16.
lg 3 alusel kuuluvad nimetatud kuriteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ained ja esemed konfiskeerimisele. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda menetluskuludena sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg 3 alusel osade menetluskulude jätmist riigi kanda. Kohus leidis, et nimetatud taotlust ei saa rahuldada arvestades toimepandut ning süüdlase isikut. Arvestades asjaolu, et A. V on pensionär ja tema sissetulek on suhteliselt väike, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning menetluskulude tasumise ajatada. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.