1-06-16243\3

(06274000356)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi K. K süüdistus kuriteos KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav Kaitsja 2006.a., Kuressaares K. K, ik. xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, töötab xxx PÜ xxx, eluk. xxx, kriminaalkorras varem karistatud: - 29.03.2006.a. Pärnu maakohtu poolt KarS § 424 järgi kuue kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga; - 01.11.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § -de 424 ja 329 järgi rahalise karistusega 20000.00 krooni ja mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmisega üheks aastaks kuueks kuuks; väärteomenetluse korras karistatud ühel korral; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Vandeadvokaat Vahur Tänav 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K. K kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) miinimumpäevamäära (70x50), s.o. 3500 (kolm tuhat viissada) krooni riigituludesse. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr.10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viide 4100064858, selgitusse märkida lahendi number, isik kelle eest tasutakse, nõude liik rahaline karistus. Kohtuotsuse jõustumisel K. K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta. Jätta välja mõistmata K. K´ilt menetluskulu – sundraha, kuna sundraha on temalt väljamõistetud 01.novembri 2006.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega. Käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo pani K. K toime enne

1. novembri 2006.a. kohtuotsust. Kohtuotsus rahalise karistuse ja menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on rahalise karistuse või menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või kohtuotsuses määratud korras. Kui rahaline karistus või menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik K. K süüdistatakse selles, et tema 29.
5. 2006.a. umbes kella 22.00-24.00 paiku tungis oma elukoha hoovis xxxx isiklikul ajendil tekkinud tüli käigus kallale oma isa K. K.: tõmbas ta kõhuli maha ja lõi jalgadega kehasse ning seejärel rusikaga näkku, mille tagajärjel sai kannatanu järgmisi tervisekahjustusi:
6. ja
7. roide murd paremal ja ninaluude murd. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, pani K. K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Prokurör on saatnud toimiku K. K süüdistuses KarS § 121 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Kohus on K. K kohtu alla andnud. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K. K ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid K. K´ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus K. K´ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 70 miinimumpäevamäära, s.o. 70 x 50 = 3500.- (kolm tuhat viissada) krooni riigituludesse. K. K selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega ja sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahteavaldus. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav, prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohus leiab, et K. K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks K. K´ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. Kohus arvestades aga seda, et K. Kilt on sundraha ülalnimetatud summas juba väljamõistetud Pärnu Maakohtu 01.11.2006.a. otsusega ja käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo on ta toimepannud enne eelmist kohtuotsust, so. enne 01.11.2006.a., siis ei pea kohus käeoleva kohtuotsusega temalt sundraha uuesti väljamõistmist põhjendatuks. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik