järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav MK, sünd: x.a., isikukood: x; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel; põhiharidusega; töökoht: x, elukoht: x; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.02.2005.a Põlva Maakohtu poolt
järgi 4 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks; 2) 02.11.2005.a
§-de 424 ja 329 järgi rahaline karistus 12 500 krooni (tasumata) ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks; tõkend – vahistamine alates 07.11.2006.a. Vandeadvokaat Peeter Järv Kaitsja RESOLUTSIOON MK süüdi mõista
järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust MKle 22.02.2005.a Põlva Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata põhikaristuse so 4 kuud vangistust võtta ja mõista MKle liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Tõkend- vahistamine jätta endiseks ja MK karistuse kandmise aja algust arvata alates 07.11.2006.a. 1-06-6404 Iseseisvale täitmisele jätta 02.11.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Süüdistatav MK tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Asjas on kogutud järgmised tõendid: - süüdistatava MK kohtuistungil antud ütlused ( II kd tl 101), mille kohaselt ta kahel korral so 2006.a. jaanuaris ja veebruaris juhtis x sõiduautot x, omamata juhtimisõigust. Peale selle juhtis ta sõiduautot xl juhtimisõiguseta ka veel kolmandat korda x maakonnas x vallas. M.K teadis, et ta ei tohi autot juhtida. -tunnistaja MT kohtuistungil antud ütlused ( II kd tl 101 pöördel), mille kohaselt ta politseiametnikuna tööülesandeid täites pidas 2006.a. algusepoole x x tänaval mootorsõiduki juhtimiselt kinni MK, kelle juhtimisõigus oli peatatud. - tunnistaja RE kohtuistungil antud ütlused ( II kd tl 101 pöördel), mille kohaselt ta 2006.a. sügisel politseiametnikuna tööülesandeid täites pidas x ja x vahelisel teel kinni ühe avariitunnustega sõiduki, mida juhtis MK, kellel ei olnud kontrollimiseks esitada juhiluba. Politseijaoskonnas selgus, et oma nimeks ütles MK kinnipidamisel venna nime. - väärteo protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( I kd tl 3-4), millest nähtuvalt 05.01.2006.a. kella 01.58 ajal x tn 2 peeti mootorsõiduki x reg märgiga x juhtimiselt kinni M.K, kellel puudus juhtimisõigus ja kes seetõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. - väärteo protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( II kd tl 6-7), millest nähtuvalt 22.02.2006.a. kella 16.57 ajal x tänaval peeti mootorsõiduki Xreg märgiga x juhtimiselt kinni M.K, kellel puudus juhtimisõigus ja kes seetõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. - väärteo protokoll ( II kd tl 9), millest nähtuvalt 07.11.2006.a. kella 13.00 ajal x x vallas xx teel peeti mootorsõiduki X reg märgiga x juhtimiselt kinni M.K, kellel puudus juhtimisõigus. - 02.11.2005.a Põlva Maakohtu otsus ( I kd tl 37-38), millega M.Kt on karistatud
§-de 424 ja 329 järgi rahalise karistusega 12 500 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheks aastaks. Kohtuotsus on jõustunud 09.11.2005.a. - Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 13.01.2006.a. teatisest ( I kd tl 18) nähtuvalt on 18.11.2005.a. tehtud liiklusregistrisse kanne MKlt juhtimisõiguse äravõtmise kohta 09.11.2005.a. kuni 08.11.2006.a. Hinnates kogumis uuritud tõendeid (süüdistatava ütlusi, tunnistajate M.T ja R.E ütlusi ja kirjalikke tõendeid) loeb kohus tõendatuks, et MK juhtis 05.01.2006.a. kella 01.58. ajal x linnas x tn 2 sõiduautot Xreg märgiga x, M.K juhtis 22.02.2006.a. kella 16.57 ajal xs x tänaval sõiduautot X reg märgiga x ja MK juhtis 07.11.2006.a. kella 13.00 ajal xl x vallas xx teel sõiduautot X reg märgiga xx. M.K pole eitanud seda, et ta süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades mootorsõidukit juhtis. Et M.K peeti käesoleva aasta algusepoole ühel päeval x x tänaval kinni mootorsõiduki juhtimiselt , on kinnitanud ka tunnistaja M.T. Et
Karistuse mõistmisel M.Kle arvestab kohus tema süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb M.K süüd suureks. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata üks raskemaid liiklusseaduse rikkumisi. M.K süüd suurendab ka asjaolu, et M.K on ühelaadilisi süütegusid toime pannud mitmel korral. M.K karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades sedalaadi süütegude laia levikut käesoleval ajal Eestis, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid süüdlaste ranget karistamist. M.K näol on tegemist isikuga, kes karistusregistri teatisest nähtuvalt ( II kd tl 29-30) on korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid sh on teda varem karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ( Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2004.a. otsusega, Põlva Maakohtu 22.02.2005.a. ja 02.11.2005.a. otsustega) ja korduvalt on temalt juhtimisõigust ära võetud (Põlva Maakohtu 22.02.2005.a. otsusega ja Põlva Maakohtu 02.11.2005.a. otsusega). 05.01.2006.a. ja 22.02.2006.a. pani M.K uued kuriteod toime katseajal ja tegemist on analoogiliste tegudega, mille eest teda karistati ka 02.11.2005.a. kohtuotsusega (
Kohus leiab, et M.Kt tuleb karistada vangistusega. M.K poolt korduvate süütegude toimepanemine osutab asjaolule, et ta ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Kuna M.Kt on varem karistatud nii rahatrahviga kui tingimisi vangistusega ja need karistused ei ole ära hoidnud M.K poolt uute kuritegude toimepanemist, tuleb M.Kt karistada seekord reaalse vangistusega. Asjaolu, et M.K on leidnud kindla töökoha ja soovib jätkata töötamist x-s ( tööettevõtu leping II kd tl 92), ei välista kohtu arvates vangistuse kohaldamist. Arvestades asjaoluga, et tegemist on noore inimesega, kes varem pole vangistust kandnud, peab kohus võimalikuks kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Arvestades süüdistuse mahtu, pole põhjendanud M.K puhul piirduda karistusega sanktsiooni alammääras.
§-st 74 lg 5 tuleneb, et täitmisele tuleb pöörata ka M.Kle 22.02.2005.a Põlva Maakohtu poolt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.