← Eesti

1-06-14843\2

Obsah (4)§ 424§ 75§ 50§ 74

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-06-14843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav H. S., ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kutsekeskharidus, elukoht XXX, töötab AS-s YYY ehitajana, varem kriminaalkorras karistatud järgmiselt: 1. Saare Maakohtu 05.11.2001.a. otsuse alusel KrK § 139 lg2 p1,3 järgi vangistusega kuus

(6)kuud ühe
(1)aastase katseajaga; 2. Harju Maakohtu 14.02.2005.a. otsuse alusel

§ 424

järgi vangistusega kuus kuud 18 kuulise katseajaga, liskaristusena on äravõetud mootorsõidukijuhtimise õigus 9 kuuks; Tõkendit kohaldatud ei ole; 2 Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada H. S. aasta. kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta H. S.le mõistetud vangistus tingimisi kahe

(2)aastase katseajaga kohaldamata, allutades H. S. katseajal käitumiskontrollile

§ 75lg 1 alusel kohustada H.

S.a katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et H. S.le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. H. S. anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 50alusel võtta H. S.lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks

(1)aastaks kaheks
(2)kuuks. Välja mõista H. S.lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number, isik kelle eest tasutakse, nõude liik sundraha. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 3 kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik H. S.a süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 14.02.2005.a. karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks, juhtis 10.11.2006.a. kella 02.00 paiku keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega 1,02 mg ühes liitris väljahingatava õhus Kuressaare linnas Pikal tänaval Kuressaare ringtee suunas isiklikku sõiduautot Audi Coupe registreerimisnumber XXX. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani H. S. toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör andes kohtule kriminaalasja materjalid esitas istungil suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses kokkuleppemenetluse, so. KrMS § 239-250 sätteid järgides. Kohus kontrollis kohtualluvust ja leidis , et asi allub asja arutavale kohtule. Prokuröri juures peetud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav H. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid H. S.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus H. S.le nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H. S.ale karistuseks vangistust üks

(1)aasta.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 50lg1 kohaselt ära võtta kaheks

(2)kuuks. H. S.lt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks
(1)aastaks H. S. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sellega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav H. S., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Tsiviilhagi ei ole. Kohus leiab, et H. S. tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kr

MS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. KrMS § 2565 4 lg2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks sundraha vähendamise poole võrra, ehk 2250.00 kroonini. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele H. S.lt riigituludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 , 2565 . Kristel Pedassaar kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.