Tõlge Kriminaalasi nr 1-06-11399 13.detsembril 2006.a KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Lavrovski, sekretär Jelena Daškevitši juuresolekul, prokurör Konstantin Rostovtsevi ja kaitsja Vladimir Agafonovi juuresolekul, arutas avalikul kohtuistungil Narvas 30.novembril 2006.a kriminaalasja A.V sünd. XXX.a, isikukood XXX, venelase, kodakondsuseta, keskeriharidusega, emakeelvene keel, abielus, ülalpidamisel lapseealine laps, töötava müürsepana OÜ-s XXX, eluneva XXX, varem kohtu poolt karistamata, süüdistuses KarS § 263 p-de 1,3,4 ja KarS § 118 p 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. Kohtuliku uurimisega kohus TUVASTAS: A.V süüdistatakse selles, et 13.08.2004.a kella 14 paiku, olles alkoholijoobes, tegutsedes grupis S.B ja saades aru, et rikub oma tegudega kuritahtlikult avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, lõi sisse A.K korteri ukse aadressil XXX, ja nõudis V.T alusetult anda talle üle oma mobiiltelefon. Pärast seda B lõi T kätega ja metallesemega pea piirkonda, vastu keha, käsi ja jalgu, tekitas talle kehavigastused vasaku puusaluu kinnise murruna, parema käelaba kolmanda kämblaluu kinnise murruna, alumise huule põrutushaavana, hulgaliste verevalumitena ja kriimustustena kehal ja jäsemetel. A.V teod on kvalifitseeritud kui avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, isikute grupi poolt, relva või relvana kasutatava muu eseme kasutamisega, s.o kui KarS § 263 p-de 1,3,4 järgi ettenähtud kuritegu. Samuti tema, A.V, 13.08.2004.a kella 14 paiku, olles alkoholijoobes, tegutsedes grupis S.B, lõi sisse A.K korteri ukse aadressil XXX, ja nõudis V.T küllaldaste alusteta anda talle üle oma mobiiltelefon. Pärast seda B lõi T kätega ja metallesemega pea piirkonda, vastu keha, käsi ja jalgu, tekitas talle vasaku puusaluu kinnise murru, mis kutsus esile raske somaatilise haiguse. A.V teod on kvalifitseeritud kui raske tervisekahjustuse, millega kaasnes somaatiline haigestumine, tekitamine, s.o kui KarS § 118 p 2 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil süüdistatav A.V tunnistas süüd talle esitatud süüdistuses osaliselt, nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluse korras, asjaolude kohta ütles, et oli külas sünnipäeval. Istusid seltskonnaga ja pruukisid alkoholi. Seltskonnas olnud neiud ütlesid, et noormehed, kes just lahkusid, võtsid kaasa tema mobiiltelefoni. Nad ütlesid aadressi, kuhu nad võisid minna. Sõitis siis koos B nimetatud aadressil. Tulid Kooli
- Läksid korteri juurde. 2 Ust neile keegi ei avanud. Siis lõid ukse sisse. Korteris oli T. Ta ei teadnud, kas see isik võttis tema telefoni või mitte. T ta ei löönud. B lõi T monteeringuga. Kui tulid T juurde, siis B oli juba monteering käes. Pärast seda, kui B lõi monteeringuga T mõne korra, ta tiris B tänavale. Kui vabanes arestimajast, siis K tagastas talle tema mobiiltelefoni. Kannatanud A.K ja V.T ei saanud tulla kohtuistungile raske tervisliku seisundi tõttu. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - - - - - - - - A.V ütlused (tl 18-20), kes ütles, et pummeldasid XXX koos B seltskonnas. Noormees hüüdnimega „P“ võttis tema mobiiltelefoni ja lahkus. Käis „P“ ema juures telefoni suhtes. Kui väljus „P“ ema juurest, siis politsei pidas ta kinni. Ta ei käinud kusagil ega kedagi ei peksnud; tunnistaja V.K ütlused (tl 11-12), kes ütles, et 13.08.2004.a kella 14 paiku nägi Kooli 3 maja juurde sõitnud nõukogudeaegset autot, millest väljusid A.V, monteering käes, ja noormees hüüdnimega „T“. Ta küsis, keda nad otsivad. Nad vastasid, et kahte noormeest, kes varastasid mobiiltelefoni. Nad läksid teise trepikotta. Seejärel kuulis purunevate nõude kilinat, karjeid, ebatsensuurset sõimu. Siis kuulis naisterahva hüüdu: „S tapeti“. Kohale tulid kiirabi ja politsei; V.K ja kahtlustatava A.V vastastamise protokoll (tl 23-24), mille käigus K kinnitas oma ütlusi, aga kahtlustatav V nõustus, et käis Kooli 3 maja trepikojas. Ta otsis K ja T. Koos B käisid teise korruse korteris, kuid T korteris ei käinud. Kedagi ei peksnud. Isiklikult trepikotta ei sisenenud, seisis vaid tänaval; N.V ütlused (tl 31-32), et 13.augustil 2004.a V terve päev kodus ei olnud. Helistas B. Talle öeldi, et mehelt varastati telefon. Siis B ütles, et leidis mehe telefoni kusagilt põõsastest. Samuti too ütles, et V viidi politseisse, kuna nad peksid inimest; A.K ütlused (tl 7-8, 35-37, 39), et nägi A.V XXX koos pikka kasvu mehega. Nad otsisid mobiiltelefoni. Sai hiljem V.T teada, et kaks meest lõhkusid välisukse ja peksid ta läbi, nõudsid mobiiltelefoni. Pärast seda T oli ravil XXX haiglas ja rääksi talle, et 13.augustil 2004.a lõid kaks noormeest sisse tema korteri ukse. Üks neist oli A.V, teine pikka kasvu. Neil oli kaasas monteering ja sellega peksis pikka kasvu noormees. V ütles tollele noormehele, et too ei peksaks T vastu pead, aga peksaks vastu ülakeha. Mahalöödud ukse eest omab süüdlaste vastu hagi 3000 krooni; S.B ütlused (tl 41-43), kes ütles, et isiklikult kedagi ei löönud, kes T peksis, ei tea, K korteris pole olnud; N.H ütlused (tl 47-49), kes ütles, et 13.augustil 2004.a nägi K korteri sisselöödud ust ja läbipekstud ning verist T; tunnistaja A.Š ütlused (tl 52-53), kes ütles, et 13.augustil 2004.a nägi Kooli 3 maja korteri nr 32, mis asub 4.korrusel, sisselöödud ust. K ütles, et peksti T. Kuulis asulas jutte, et T peksid V ja B. T on kahjutu inimene, teda ei ole majas kuulda ega näha; tunnistaja S.K ütlused (tl 56-57), kes ütles, et 13.augustil 2004.a kuulis umbes lõuna paiku karjumist: „S tapeti“. Nägi, et K korteri nr 32 uks oli sisse löödud. T lamas läbipekstuna diivanil. Tema sõnadest sai teada, et üks tema peksjatest oli V. T peksti justkui tema poolt varastatud mobiiltelefoni eest. Kuid T ei saanud seda teha, kuna ei käi haigete jalgade tõttu väljas; tunnistaja V.K ütlused (tl 64-65), kes ütles, et kuulis XXX elanikelt, et nähti V, kui ta väljus maja trepikojast, kus peksti A.K elukaaslast; V.T ütlused (tl 68-69), kes ütles, et 13.augustil 2004.a oli elukaaslase K korteris. Tegeles kodus kellade remondiga. Kuuldus tugev müra, löök vastu ust ja sisenesid kaks noormeest. Üks oli K sõnul V. Teine oli pikemat kasvu. V lükkas ümber diivanilaua, aga 3 - - - B hakkas teda vastu keha, käsi ja jalgu lööma mingi monteeringuga. Nagu ta aru sai, nad arvasid purjus peaga, et ta oleks nagu varastanud neilt mobiiltelefoni. Monteeringuga teda peksis B, V istudes tema ees rääkis, et B ei peksaks vastu pead, vaid vastu keha. Arvab, et nad tegutsesid kooskõlas ja neil oli ühine eesmärk – peksta ta läbi. Teda peksti põhjusetult, kuna mingit suhet tal telefoni kadumisega ei olnud; O.T ütlused (tl 72-73), kes ütles, et teab, et 13.augustil 2004.a oli oma korteris läbi pekstud T, kes elab koos K. Hüüdnimi „P“ on S.K; S.K ütlused (tl 75-76), kes ütles, et 13.augustil 2004.a kohtas XXX V ja surnud B hüüdnimega „T“. Sõitis XXX, tuli tagasi XXX ja V süüdistas teda mobiiltelefoni varguses. Tema aga V mobiiltelefoni ei võtnud, ta ei vaja telefoni. Hiljem sai teada, et V telefon leiti; V.T ja A.V vastastamise protokoll (tl 80-82), mille käigus T kinnitas oma ütlusi tema peksmisest, V aga eitas B poolt monteeringuga löömist; V.K ütlused (tl 86-87), et T on tema õepoeg. T elab koos A.K. V sõnul murdsid korterisse sisse kakas – V ja B, kes on praeguseks ajaks surnud. Üks neist esitas V küsimusi, teine sünkroonselt esitatud küsimustele lõi monteeringuga vastu keha; A.I ütlused (tl 89-90), kes ütles, et V.T sõnul kaks meest lõhkusid korteri ukse, peksid teda monteeringuga ja nõudsid mobiiltelefoni, mille nende arvates V neilt varastas; kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 421, 421A (tl 93-95, 98-100), millest nähtub, et V.T on tekitatud kehavigastused vasaku puusaluu kinnise murruna, parema käelaba kolmanda kämblaluu kinnise murruna, alumise huule põrutushaavana, hulgaliste verevalumitena ja kriimustustena kehal ja jäsemetel. Vasaku puusaluu kinnine murd kutsus esile raske somaatilise haiguse. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et süüdistatava süü on tõendatud kõikide kohtuliku uurimisega uuritud tõendite kogumiga. Süüdistatav teod on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatav andis nõusoleku asja arutamiseks lühimenetluse korras. Süüdistatava süü on täies ulatuses tõendatud kannatanute T ja K ning teiste tunnistajate ütluste kogumiga. Kohus usaldab kannatanute, tunnistajate, eriti kannatanu V.T, ütlusi, kes ütles nii kannatanuna ülekuulamisel kui vastastamiste ajal kahtlustatavatega, et tema peksmisest võtsid koos osa B ja V. Nii ütles kannatanu, et V esitas kannatanule küsimusi, aga B lõi sünkroonselt küsimustega kanntanule monteeringuga vastu keha. Samuti kannatanu ütles, et V palus B mitte lüüa vastu pead, vaid ainult vastu keha. Ta leiab, et süüdistatavate teod olid kooskõlastatud. Süüdistatava V ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, kuna kogu kohtueelse uurimise ajal ja kohtus ta andis vastukäivaid ütlusi. Kohtueelse uurimise alguses V üldse eitas K korterisse tungimist ja T peksmist. Lüües sisse K korteri ukse, V sai aru, et tema teod rikuvad avalikku korda. Kannatanule tekitati hulgaliselt lööke, s.h. metallist monteeringuga. Löökidega on kannatanule tekitatud vigastus, millega kaasnes raske somaatiline haigus. Vaatamata sellele, et V kannatanut ei löönud, oli V ja B tegudel ühine iseloom. Üks nõudis telefoni, teine lõi sünkroonselt. V oli kuritegelike tegude initsiaator. V teod ei ole vähem ohtlikud kui B omad. Kahtlustatav S.B suri 09.02.2005.a (tl 109). Kohus leiab, et kannatanu K hagi tuleb rahuldada ja mõista välja süüdistatavalt V täies ulatuses, s.o summas 3000 krooni. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et V varasem karistatus puudub, töökohalt iseloomustatakse positiivselt. Süüdistatava karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. 4 Samal ajal on tuvastatud, et V pani toime esimese astme kuriteo, seetõttu kohus peab otstarbekakas kohaldada süüdistatavale karistus reaalse vangistusena. Eeltoodu alusel, juhindudes KrMS § 238 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada A.V süüdi KarS § 263 p-de 1,3,4 ja KarS § 118 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises. KarS § 63 lg 1 alusel, kui ühele süüteole vastavad mitme süüteo koosseisud, mõistetakse üks karistus, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o KarS § 118 lg 2 järgi mõista A.V 6 (kuus) aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista kandmiseks 4 (neli) aastat vangistust. Karistusaja hulka arvestada A.V vangistus alates 13.
- kuni 15.08.2004.a ja mõista lõplikult kandmiseks 3 (kolm) aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, muuta vangistuseks, võttes ta vahi alla kohtusaalis. Mõista süüdistatavalt A.V, A.K (XXX) kasuks välja raha summas 3000 krooni. Mõista süüdistatavalt A.V riigituludesse sundraha 7500 krooni ja menetluskulud: - eeluurimise ajal kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 885 krooni; - kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 97.60 krooni; - kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 2875 krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Aleksei Lavrovski Kohtunik 5 Tõlge õige Aili Hirt Tõlk