lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav V K isikukood x; elukoht x; x; põhiharidusega; emakeel eesti keel; x; varem kriminaalkorras karistatud 07.12.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega
järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 18kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks; tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON V K süüdi tunnistada
lg 1 ja karistada rahalise karistusega 150-kordses päevamääras (päevamäära suurus 50 krooni) so 7500 krooni.
§-de 64 lg 2 ja 65 lg 2 alusel rahaline karistus täide viia iseseisvalt ja Tartu Maakohtu 07.12.2006.a. otsusega mõistetud karistus so 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista V Klt kuriteoga tekitatud kahju katteks 11 592 (üksteist tuhat viissada üheksakümmend kaks) krooni 60 senti AS Y ( asuk. x) kasuks. Välja mõista V Klt menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja õigusabi tasu 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti riigituludesse. Rahaline karistus tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbrile 4100065035 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle rahalist karistust tasutakse). Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtult Põlva kohtumaja kaudu asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu V Kd süüdistatakse selles, et tema, kellega: 1) 03.06.2005.a. oli katkestatud võlgnevuse tõttu võrguühendus, oma elukohas x, rikkus Y AS-iga 09.10.2001.a. sõlmitud ja 23.10.2002.a. muudetud elektrienergia ostu-müügilepingu nr x tüüptingimuste punkti 14.3.4 nõudeid, s.o. kasutas elektrienergiat omavoliliselt, ühendades maja sisestuse torupüstakul faasi traadiga lisajuhtme, viis lisajuhtme läbi katuse otse elamusse ning kuni 24.jaanuarini 2008.a. kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, millega majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia määramise korra alusel tekitas Y AS-le varalise kahju 10567,37 krooni; 2) 03.06.2005.a. oli katkestatud võlgnevuse tõttu võrguühendus, oma elukohas x, rikkus Y AS-iga 09.10.2001.a. sõlmitud ja 23.10.2002.a. muudetud elektrienergia ostu-müügilepingu nr x tüüptingimuste punkti 14.3.4 nõudeid, s.o. kasutas elektrienergiat omavoliliselt, ühendades maja sisestuse torupüstakul faasi traadiga lisajuhtme, viis lisajuhtme läbi katuse otse elamusse ning 24.jaanuarist kuni 31.jaanuarini 2008.a. kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, millega majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia määramise korra alusel tekitas Y AS-le varalise kahju kokku 1025,23 krooni (202,66 krooni elektrienergia ebaseaduslik kasutamine ja 822,57 krooni lülitumistasu). Seega V K pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, so.
Prokuröri ettepanek on karistada V Kd
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150- kordses päevamääras ( 1 päevamäär on 50 krooni ) so 7500 krooni.
§-de 64 lg 2 ja 65 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt ja iseseisvalt kuulub täitmisele Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 07.12.2006.a. otsusega mõistetud karistus 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud. Välja mõista V.Klt AS Y kasuks 11592,60 krooni. Välja mõista menetluskulud: kaitsja tasu 495,60 krooni ja sundraha 6525 krooni. Kohtu järeldused 2
lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb V K süüdi tunnistada
lg 1 ja karistada teda rahalise karistusega 150kordses päevamääras (päevamäära suurus 50 krooni) so 7500 krooni.
§-de 64 lg 2 ja 65 lg 2 alusel kuulub rahaline karistus täideviimisele iseseisvalt ja Tartu Maakohtu 07.12.2006.a. otsusega mõistetud karistus 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud tuleb jätta iseseisvale täitmisele. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses so 6525 krooni. Samuti on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud õigusabi tasu 495,60 krooni. AS Y on esitanud tsiviilhagi elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju 11 592,60 krooni nõudes. Kuna V.K on süüdi elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises, tuleb temalt VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 3 alusel 11592,60 krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks AS Y kasuks välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.