järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav JO elukoht: x, isikukood: x, töökoht: x Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 19.11.2007a. Tartu Maakohtu poolt
järgi tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 18 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuud Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J O
järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõista J Oale liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 240 (kahesaja neljakümne ) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 01.märtsiks 2009a. Anda J O üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: x; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; Tartu Maakohtu kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldusosakonna Võru talitusel määrata nimeliselt
lg 1 alusel lisakaristusena võtta J Oalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kaheteistkümneks) kuuks ( Välja mõista J Oalt sundraha 0,75 palga alammäära ulatuses, so 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J Oalt kohtukuluna kaitsjatasu 2355 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend viis) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik J Oa süüdistatakse selles, et tema olles 19.11.2007a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega
järgi karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tingimisi vangistusega 2 kuud katseaeg 18 kuud ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, juhtis 14.04.2008a. kella 08.20 ajal x mootorsõidukit x registreerimismärgiga x alkoholijoobeseisundis. (0,33 mg/l). Antud teoga rikkus J O Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobe seisundis. Seega pani J O toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest. Prokurör nõuab kohtus J Oa süüditunnistamist
järgi ning karistamist 2 -kuulise vangistusega.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 kuu vangistuse võrra, mõista J Oale liitkaristuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta J Oalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks Kohtu seisukoht Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 2355 krooni. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.