(6000)kuus tuhat krooni V V (eluk. xxx) kasuks. Jätta V V poolt esitatud tsiviilhagi ülejäänud osas, s.o. 20000 krooni nõudes rahuldamata. Asitõendid – varastatud saematerjal, eterniit, punased telliskivid, valged silikaatkivid, katuseplekid koos plekiribadega ja metalltorud kuuluvad tagastamisele nende omanikule V Vile. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel J Klt, A Klt ja M Klt, s.o. kõigilt süüdimõistetutelt sundraha

(4500)neli tuhat viissada krooni riigi tuludesse, millised tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 viitenumbriga 2800049696 Eesti Ühispangas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ASJAOLUD: J K, A K ja M K oli esitatud süüdistus selles, et nemad koos tungisid 29.10.2005 a. kella 8.00 paiku sisse xxx V Vile kuuluvale xxx kinnistule, mis oli tähistatud keelumärkide ning eravaldusesiltidega ning võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V Vile kuuluvad 109 eterniitplaati mõõtudega 1,10 X 1,75 m väärtusega 55 krooni tükk, s.o. koguväärtusega 5995 krooni, erinevate pikkuste ja otsamõõtudega saematerjali koguses 10 tm väärtusega 20000 krooni, 14 m-2 profileeritud plekki väärtusega 134.40 krooni ruutmeeter koguväärtusega 1881.60 krooni, kaks metallist tugiposti väärtusega 50 krooni post, koguväärtusega 100 krooni, tekitades vargusega V Vile varalise kahju 27976.60 krooni suuruses summas. -Samuti nemad, olles toime pannud varguse ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuteks, 30.10.2005 a., kella 8.00 paiku, tungisid koos sisse xxx asuvale V Vile kuuluvale xxx kinnistule, mis oli tähistatud keelumärkide ja eravalduse siltidega ning võtsid sealt 3 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V Vile kuuluvad 558 punast telliskivi väärtusega 6.80 krooni tükk, koguväärtusega 3794.40 krooni, erinevate pikkuste ja otsamõõtudega saematerjali koguses 20 tm-3 väärtusega 40000 krooni, 270 valget silikaattellist väärtusega 4.80 krooni tükk, koguväärtusega 1296 krooni, 26 cm läbimõõduga ja 4,34 m pikkuse raudtoru väärtusega 709.40 krooni meeter, koguväärtusega 3079 krooni, metallist poldi väärtusega 195 krooni, tekitades vargusega V Vile varalise kahju 48364.40 krooni suuruses summas. J K, A K ja M K on esitatud süüdistus selles, et nemad võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see oli toime pandud grupi poolt, panid toime kuriteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS: Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistasid süüdistatavad J K, A K ja M K end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning seletasid, et käisid kahel korral, s.o. 29.10.2005 a. ja 30.10.2005 a. kannatanule kuuluval kinnistul xxx ning varastasid sealt süüdistuses toodud ehitusmaterjale. Varguse toimepanemiseks laenati J T traktor ning YYY YYY traktorikäru. Ehitusmaterjalid veeti mõlemal korral xxx talumaja hoovile. Lauamaterjalid aga paigutati kõrvalhoonesse varju alla. Kõik varastatud materjalid tagastati kannatanule pärast seda kui politseitöötajad ja kannatanu olid 07.11.2005 a. käinud xxx talu juures ja fikseerinud seal asunud varastatud esemed. Süüdistatavad nõustusid kannatanule tasuma 6000 krooni seoses kannatanu poolt kantud kulutustega kriminaalmenetluses, kuid vaidlesid vastu tema nõudele hüvitada 20000 krooni, mida kannatanu nõudis tagastamata jäetud 6 meetriste laudade eest. Kannatanu V V avaldas kohtus, et 04.11.2005 a. avastas ta, et temale kuuluvast talukohast, mis asub xxx, on ära varastatud hulgaliselt ehitusmaterjali. Pärast politseile avalduse tegemist avastati, et varastatud ehitusmaterjalid asuvad xxx talus, xxx. Kannatanu kinnitas, et varastatud materjalist on talle jäetud tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu. Kannatanu hindas talle tagastamata laudade maksumust 20000 krooni väärtuses ning palus nimetatud summa süüdistatavatelt välja mõista. Samuti palus ta süüdistatavatelt välja mõista 6000 krooni kulutuste eest, mida ta on kandnud seoses asjaajamistega kriminaalasjas. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises neile esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi on leidnud täielikku tõendamist ning ta palus süüdistatavate süüdi tunnistamist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatavate süü on leidnud täielikku tõendamist ning seda järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – süüdistatavate enda täieliku süü omaksvõtuga kohtus. Süüdistatavate J K, A K ja M K sarnaste ütluste kohaselt tekkis neil ühiselt mõte minna kannatanu kinnistule ning varastada sealt ehitusmaterjali. Varguse toimepanemiseks laenati YYY traktorikäru ning J T traktor. Kannatanu kinnistul käisid J K, A K ja M K kolmekesi, kolmel korral – 29.10.2005 a. kahel korral ning ühel korral 30.10.2005 a. Kinnistult varastati süüdistuses toodud ehitusmaterjalid ning need toimetati laenatud traktori ja traktorikäruga xxx külla xxx elukohta. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et kohta, kust vargus toime pandi teadis M K, kuid varguse planeerisid süüdistatavad koos, samuti sõideti koos sündmuskohale ning laaditi ehitusmaterjalid kärusse, veeti xxx külla, laaditi seal maha ning ladustati talu ümbrusesse ning kõrvalhoone varjualusesse. Pärast seda kui kannatanu oli varguse avastanud ning politsei varastatud ehitusmaterjalid fikseerinud, toimetasid süüdistatavad ehitusmaterjalid kannatanu kinnistule tagasi. Süüdistatavad kinnitasid kohtus, et kannatanule on kõik varastatud materjalid tagastatud ning peale nende ei olnud rohkem varguses osalenuid. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et vargus kavandati ning pandi toime koos. Varguse toimepanemiseks siseneti kannatanu märkidega tähistatud kinnistule. Kohus ei tuvastanud 4 kohtulikul uurimisel, et keegi süüdistatavatest oleks olnud kuriteo toimepanemise organiseerijaks, sellele kihutajaks ning kuriteo toimepanemise plaani koostajaks. Süüdistatavad nõustusid hüvitama kannatanule 6000 krooni, mida kannatanu on nõudnud tema poolt tehtud asjaajamise kulude hüvitamiseks. Samas pidasid süüdistatavad alusetuks kannatanu nõuet 20000 krooni osas, 6 meetriste laudade maksumuse hüvitamiseks, kuna nende poolt on lauad kannatanule tagastatud. -Kannatanu V V kohtus antud ütlustega selle kohta, et 04.11.2005 a. avastas ta endale kuuluvalt, tähistatud kinnistult ehitusmaterjalide varguse, millest teatas politseile. Varastatud materjal avastati xxx külas, xxx talus. Uurimistoimingutega tehti kindlaks varguse toimepanek süüdistatavate J K, A K ja M K poolt. Pärast seda kui politsei oli fikseerinud kinnistul asunud varastatud materjali ning teostanud vaatlustoimingud, tagastati osa materjale süüdistatavate poolt. Samas avaldas kannatanu, et talle jäeti tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu kogumaksumusega 20000 krooni. Samuti nõudis kannatanu kahju hüvitamist tema poolt kohtueelsel uurimisel kantud asjaajamiste eest summas 6000 krooni. Asja kohtulikul arutamisel taotles kannatanu 26000 krooni hüvitamist süüdistatavate poolt eeltoodud nõuete katteks. Kannatanu ütlustel varastati materjalid talle kuuluvalt siltide ja märkidega tähistatud kinnistult, kuhu ei ole lubatud ilma valdaja loata siseneda, samuti avaldas kannatanu kahtlust, et kohtueelse uurimisega ei ole välja selgitatud kõiki kuriteoga seonduvaid asjaolusid ning ei ole kindlaks tehtud kas kuriteoga ei ole seotud veel teisi isikuid. -Tunnistaja M K tõendas, et tema elab xxx s.o. kannatanule kuuluva kinnistu läheduses. 2005 a. sügisel nägi ta kuidas rohelise käruga traktor sõitis kannatanu kinnistu poolt xxx ja xxx küla suunas. Traktorikäru koormaks olid prussid ja lauad. Kohtu hinnangul oli nimetatud koorma puhul tegemist kannatanult varastatud ehitusmaterjali veoga süüdistatavate poolt. -Tunnistaja J T kinnitas, et laenas 2005 a. sügisel oktoobris – novembris A K traktorit 3-4 päevaks laudade veoks. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatavate ütlusi selle kohta, et varguse toimepanemiseks laenati J T traktor. -Tunnistaja A J J A ütlustega selle kohta, et 2005 a. sügisel helistas xxx J K ja A K ema V K ja küsis laenuks osaühingu traktori järelhaagist. Kuna J K töötas osaühingus traktoristina, nõustus tunnistaja talle järelkäru laenamisega. Milleks ja kus järelkäru konkreetselt kasutati, tunnistaja ei teadnud. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 10-12) on tõendatud, et kannatanule kuuluvalt xxx kinnistult oli traktori ja traktorihaagisega äraviidud laua- ja muud ehitusmaterjali, kuivõrd kinnistul on fikseeritud traktori ja haagise jälgi. Kinnistule on maha jäetud laudade virnastamise vaheliiste ning laualaagi aluspuud. Samuti on fikseeritud nii valgete kui punaste telliskivide virnast purunenud telliste väljasorteerimist. Eeltoodu kinnitab kuriteosündmuse, s.o. varguse toimepanekut kannatanu kinnistult traktorit ja järelhaagist kasutades. -Asitõendite vaatlusprotokolliga (t.l. 13-21) on leidnud tõendamist kannatanult varastatud saematerjali (erinevate mõõtudega lauad ja prussid), katuseplekkide koos plekiribadega, valgete ja punaste telliskivide ning metalltoru ladustamine xxx, xxx külas A K talukohas. -Asja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu V V, et kuna käesoleva kriminaalasja eeluurimine on olnud puudulik ja ei ole välja selgitatud kõiki kuriteoga seonduvaid asjaolusid, siis tuleks kriminaalasi saata täiendavale eeluurimisele. Kannatanu hinnangul ei ole kohtueelse uurimisega kindlaks tehtud kas kuriteoga ei ole seotud veel teisi isikuid (V K), samuti ei ole fikseeritud, et kannatanule jäeti tagastamata 6 meetrised lauad. Kohus ei pidanud taolist taotlust põhjendatuks ning seda alljärgnevatel põhjustel – Käesoleva kriminaalasja kohtuliku menetlemise aluseks on 01.07.2004 a. kehtima hakanud Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), milline ei näe, erinevalt varem kehtinud Kriminaalmenetluse koodeksist ette kriminaalasja saatmist täiendavale eeluurimisele. KrMS § 268 lg 4 sätestab - kui kriminaalasja arutades selgub, et isik, kellele ei ole selles 5 kriminaalasjas süüdistust esitatud, on pannud toime kuriteo tunnustega teo, alustab prokurör selle kuriteo kriminaalmenetlust. KrMS § 268 lg 5 alusel lükkab kohus kriminaalasja arutamise edasi kui kohtuistungil tuvastatud teise kuriteo tõttu on kriminaalasja igakülgne, täielik ja objektiivne arutamine võimatu või raske. Kohtu hinnangul eeltoodud aluseid käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei ilmnenud. Kannatanu kahtlused selles osas, et kuriteoga võib olla seotud ka süüdistatavate J K ja A K ema V K, ei ole kohtulikul uurimisel kinnitust leidnud. Süüdistatavate ütluste põhjal ei olnud V K teadlik nende poolt kavandatavast vargusest, samuti ei olnud ta teadlik nende talu juurde toodud ehitusmaterjalide päritolust. Süüdistatavate antud ütlused ei ole millegagi ümber lükatud, kuna V K suhtes ei ole kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ega kohtulikul uurimisel andnud süüstavaid ütlusi ükski tunnistaja, samuti ei nähtu kriminaalasjas muid ümberlükkamatuid tõendeid, mis kinnitaks tema süüd kuriteo toimepanemises. Asjaolu, et V K helistas ja küsis xxx Ühistust laenuks traktorihaagist, mida hiljem kasutati varastatud materjalide veol, ei ole veel aluseks talle kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks. Tõendeid eeltoodu ümberlükkamiseks ei esitanud ka kannatanu V V. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et V K osalemine varguse toimepanemises on kannatanu V V oletus, mis ei ole tõenditega kinnitust leidnud. Eeltoodust lähtudes ei olegi prokurör pidanud vajalikuks kriminaalmenetluse alustamiseks V K suhtes. Samuti ei esine kohtu hinnangul takistusi kriminaalasja igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks arutamiseks. -Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osas 26000 krooni nõudes asus kohus järgmisele seisukohale – Süüdistatavad nõustusid tasuma kannatanule 6000 krooni seoses tema poolt kohtueelsel uurimisel kantud kuludega. Kohus leidis, et kuigi kannatanu ei ole esitanud kirjalikke tõendeid tema poolt kantud kulutuste kohta, on tema poolt nõutu „mõistlikkuse piirides“. Kuna ka süüdistatavad on kannatanu poolt nõutud summaga nõustunud, siis kuulub 6000 krooni kannatanu kasuks süüdistatavatelt väljamõistmisele. Lisaks eeltoodule taotles kannatanu süüdistatavatelt täiendava tsiviilhagi 20000 krooni väljamõistmist seoses sellega, et talle jäeti tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu. Kohus leidis, et kannatanu taotlus ei ole põhjendatud. Asja kohtulikul arutamisel kinnitasid süüdistatavad, et nende poolt on kõik varastatud ehitusmaterjalid, sealhulgas ka 6 meetrised lauad kannatanule tagastatud. Asja kohtueelses menetluses on kannatanu andnud ütlusi 13.12.2005 a. (t.l. 5) ja 10.02.2006 a. (t.l. 7-8). 13.12.2005 a. on kannatanu avaldanud, et talle on süüdistatavate poolt tagastatud materjale 08.11.2005 a. ja 09.11.2005 a., kuid kas tagastatud on kogu materjal, seda ta kinnitada ei või. 10.02.2006 a. on kannatanu avaldanud, et tema poolt esitatav rahaline nõue on 6000 krooni seoses kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel asjaajamisega seotud kulutustega. Kuigi kannatanu on väitnud, et tema poolt esitatav tsiviilhagi nõue võib suureneda, ei ole ta avaldanud, et 6 meetrised lauad oleks talle jäänud tagastamata. Kohtu hinnangul tuleb kannatanul seoses kuriteo toimepanemisega materiaalse kahju esinemisel tõendada selle olemasolu ning põhjendada kahju suurust. Samuti tuleb kannatanul asjade tagasisaamisel teha kindlaks kas talle on tagastatud kogu varastatu ning kas tal on pretensioone tagastatu koguse või kvaliteedi osas. Kannatanu ei ole seda õigeaegselt teinud. 10.02.2006 a. oli varguse toimepanemisest ja varastatud asjade tagastamisest möödunud juba üle kolme kuu, kuid kannatanu ei olnud selleks hetkeks veel välja selgitanud kas talle on kõik varastatud materjalid tagastatud ning kas tal on veel täiendavaid nõudmisi. 21.02.2006 a. Lääne Ringkonnaprokuratuuri esitatud taotluses (t.l. 98) on kannatanu küll taotlenud täiendavate uurimistoimingute läbiviimist kriminaalasjas, kuid tema poolt ei ole äratoodud, et talle on veel tagastamata 10 tihumeetrit 6 meetriseid laudu. Kuivõrd kannatanu on avaldanud laudade puudumisest alles mitu kuud hiljem pärast asjade tagastamist, on tekkinud kahtlus, et kõrvalisest, pideva järelevalveta kohast (s.o. kannatanule kuuluvalt kinnistult) võis hiljem varguse toime panna veel keegi teine, seni tuvastamata isik. Kuna antud kahtlus ei ole kohtuliku uurimisega ümber lükatud, tuleb seda tõlgendada 6 süüdistatavate kasuks. Kohtu hinnangul ei ole ka reaalne koguda nimetatud fakti kohta täiendavat tõendusmaterjali varastatud asju tagasi vedanud autojuhi kindlakstegemise ning tema üle kuulamisega. Arvestades seda, et vedamistest on möödas juba üle aasta, mille jooksul on autojuht igapäevase töö käigus vedanud palju koormaid, sealhulgas tõenäoliselt ka ehitusmaterjale, on ilmselt ebareaalne, et ta praegu mäletaks täpselt tagasiveetud materjale ning nende kogust. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et süüdistatavate ütlused kogu varastatud ehitusmaterjali tagastamisest ei ole millegagi ümber lükatud. Kuriteo kvalifikatsiooni osas asus kohus seisukohale, et süüdistatavad kavandasid varguse toimepaneku ühiselt, sõitsid koos sündmuskohale, laadisid ehitusmaterjalid koos koormasse, sõitsid koormaga koos xxx külla xxx talukohta, kus laadisid varastatud asjad koos koormast maha. Nimetatud tegevust tuleb hinnanata varguse toimepanemisena grupi poolt KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustel. Sisenedes varguse toimepanekuks kannatanule kuuluva kinnistu territooriumile, mis oli ka vastavate siltidega tähistatud, tungisid süüdistatavad neile võõrale territooriumile, s.o. panid kuriteo toime sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel. Kuna vargus pandi toime kahel erineval päeval, 29.10 ja 30.10.2005 a., sest M K ütluste kohaselt „tuli materjalist puudu“, on tegemist kuriteo toimepanemisega KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustel, s.o. isikute poolt, kes on varem toime pannud varguse. Subjektiivsest küljest on süüdistatavate käitumine vaadeldav teo toimepanemisena kavatsetult, kuna süüdistatavad kavandasid eelnevalt varguse, s.o. süüteokoosseisule vastava asjaolu toimepanemise varem väljavaadatud kohas, muretsesid selle toimepanemiseks vajalikud transpordivahendid ning panid seejärel eelnevalt kavandatud plaani alusel kuriteo toime. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et süüdistatavate J K, A K ja M K süü kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi on leidnud täielikku tõendamist. Karistuse kohaldamine: kohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes tuleb süüdistatavate puhul lugeda nende süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtus. Süüdistatavad J K ja A K on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, M K on küll ühel korral kriminaalkorras karistatud 12.12.1996 a tingimusliku karistusega, kuid tema karistus on kustunud. Väärtegude eest on J Kt ja M Kt karistatud ühel korral rahatrahviga, A K kehtivaid väärteokaristusi ei ole (t.l. 81, 83, 86-87). Kõigil süüdistatavatel on olemas töökoht ja sissetulek töötasu näol. Samuti on kõigil süüdistatavatel ülalpeetavad alaealiste laste näol – J K 5, A K 2 ja M K 3 alaealist last. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada kohtul kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades ülaltoodud, süüdistatavatega seonduvaid asjaolusid ja seda, et süüdistatavad on tagastanud nende poolt varastatud asjad, samuti seda, et nad on nõus hüvitama kannatanule põhjendatud täiendavaid kulutusi 6000 krooni ulatuses ning ka seda, et tegemist ei olnud süstemaatiliste kuritegude toimepanemisega, vaid varguse toimepanemisega ühest konkreetsest kohast küll kahel erineval päeval, siis kohus leidis, et süüdistatavatele ei ole reaalse vangistuse mõistmine vältimatu ning neid on võimalik karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra tingimisi allutades nad katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtu hinnangul on kõigi süüdistatavate käitumine olnud ühesugune. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et keegi neist oleks olnud aktiivseim, kuriteo toimepanemise initsiaatoriks või et kellegi käitumine oleks tekitanud suuremat kahju kui teiste grupi liikmete käitumine. 7 Samuti on üldjoontes sarnased ka kõiki süüdistatavaid iseloomustavad asjaolud. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et süüdistatavatele on võimalik mõista ühesugune karistus. Tsiviilhagi osas, mille kohta on kohus oma motiivid eelpool avaldanud, tuleb asuda eelnevalt väljatoodud seisukohale, et kannatanu kasuks kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele 6000 krooni. Ülejäänud 20000 krooni osas tuleb tsiviilhagi jätta rahuldamata. Asitõendid, varastatud asjad – saematerjal, eterniit, punased telliskivid, silikaatkivid, katuseplekk ja metalltorud, millised kuuluvad kannatanule V V, tuleb tagastada kannatanule kui nende omanikule. Menetluskulusid kriminaalasjas ei ole. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub kõikidelt süüdistatavatelt väljamõistmisele riigi tuludesse sundraha 4500 krooni. Teet Olvik Kohtunik