← Eesti

1-06-9331\3

Obsah (9)§ 306§ 192§ 289§ 63§ 292§ 101§ 62§ 180§ 175

Kriminaalasi 1-06-9331 Koopia KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 10

§ 306

, § 309, § 310, § 312, § 315 lg.1, lg.3, lg.4, lg.5 p.1,2,3, § 175 lg.1 p.2, p.3, § 179 lg.1 p.2, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1 Süüdi tunnistada K.M. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära, s.o. 49680 (nelikümmend üheksa tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni. KarS § 50 lg.1 alusel võtta K.M-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld K.M. suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalmenetluse kulud tuleb hüvitada süüdimõistetul K.M. järgmiselt: 1)sundraha 4500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber
  2. 2)menetluskulu – kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu - 69.80 krooni riigi tuludesse. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber
  3. 3) menetluskulu – ekspertiisikulu- riigi tuludesse. Ekspertiisikulu suurus ei ole käesolevaks ajaks teada. Menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber
  4. Ekspertiisikulu hüvitis määratakse

§ 192lg.2 p.3 alusel ekspertiisikulude teadasaamisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 10.novembrist

  1. Kohus arutas K.M´ale esitatud süüdistust selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 02.08.2005 kell 07.30 XXX, mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX isikuna, keda on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest 21.10.2004 Korrakaitseosakonna poolt rahatrahviga 7200 krooni. Seega tema, pannes toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav K.M. ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. K.M., vastates temale esitatud küsimustele, andis ütlusi selle kohta, et ta väljus 02.augusti hommikul kella 7.30 ajal oma kodunt XXX ja asus sõitma tööle XXX-le. Alkoholi oli ta tarvitanud viimati eelmisel õhtul kella 7-8 paiku, juues 2-3 pudelit lahjat ICE õlut. Sõitis XXX-lt XXX-le, kus tegi peatuse kaupluse juures ja ostis poe tagaukse kaudu pudeli mineraalvett rohtudele peale võtmiseks. See pidi olema enne kella 8-t. Siis võttis rohud, jätkas sõitu ja XXX-st XXX pole sõites avastas, et tal on maha unustatud tähtis töödokument. Ta pööras oma juhitava auto ümber laskumise peal majade juures, enne XXX risti jõudmist. 2 Sinnamaani oli ta kodunt sõitnud 30 km või vähem. Ümberpööramine võis toimuda nii peale kella 8-t. Seejärel sõitis tagasi kodu, XXX poole kiirusega 90-100 km tunnis. Kodu aiavärav oli lahti, ta sõitis autoga väravast sisse, läks tuppa, võttis toast vajaliku kausta, siis võttis köögilaualt pokaali mahla värvi joogiga ja jõi ära. Kui oli ära joonud, siis tundis, et klaasis oli midagi muud kui mahl. Seejärel läks õue ja siis tuli politseiauto. Politseinikud palusid esitada sõidudokumendid, puhuda alkomeetrisse. Ilmselt tundsid nad alkoholilõhna. Süüdistatav puhus, talle näidati näitu- see oli vist 0,
  2. M. ei selgitanud midagi ega rääkinud alkoholilõhna põhjusest, kuna oli endast väljas, teda on ennegi jälitatud politsei poolt. Nõudis vereanalüüsi ja ekspertiisi. XXX-sse sõideti politseiautoga. XXX-s ta arstile ei öelnud, et oli vahetult enne politseiga kohtumist alkoholi joonud, kuna oli endast väljas. Ta ei olnud ka kindel, kas see oli ikka alkohol. Et ta oli kokteili joonud, tuli talle meelde alles siis kui tal halb hakkas- kui haiglast välja tulid. Esimene ülekuulamine oli augustis-septembris, mingil ülekuulamisel ta rääkis kokteilijoomisest. K.M. seletab, et ta väärteomenetluses sai aru, milliseid rikkumisi talle ette heidetakse- alkoholijoobes juhtimist. Kuid peatumismärguandele reageerimata jätmist ta ei tea, peatamist politsei poolt ta näinud ei ole. Esimest korda nägi politseid oma koduõuel. K.M. annab ütlusi, et elukaaslane ütles talle siis kui M. koju tagasi tuli, et oli viinakokteil. Ja ta oleks XXX-le uuesti sõitma hakanud nii, et elukaaslane oleks sõidukit juhtinud. Kindlasti mitte ei oleks üksi XXX-le sõitma hakanud. Prokuröri küsimusele, miks M. kohe pärast joomist elukaaslaselt ei küsinud selgitust joogi kohta klaasis, vastab M., et ta ei oska seda selgitada. Ta ei suhelnud siis pärast kokteili ärajoomist elukaaslasega. Aga siis suhtles küll, kui läks toast mappi võtma. Ta tundis pärast joogi ärajoomist küll, et see oli alkohol. Vastuolude kõrvaldamiseks kohtueelsel uurimisel antud ütlustega taotles prokurör tl.14-15 ütluste avaldamist

§ 289lg.1 alusel.

Kohus avaldas K.M. ütlused tl.14-15. Neis ütlustes 20.09.2005 on kirjas, et M. ei näinud enda taga sõitvat politseisõidukit, millel põlesid vilkurid. Alkomeetri näiduga ta ei nõustunud, nõudis arstlikku joobe tuvastamist ja vereproovi võtmist. K.M. tunnistab ennast süüdi alkoholitarvitamises, kuid mittepeatumises süüdi ei tunnista, kuna ei näinud politsei peatamismärguannet. Vastuolude kõrvaldamiseks esitas prokurör süüdistatavale küsimuse selle kohta, miks too ei rääkinud 20.septembril ülekuulamisel alkoholikokteili joomisest vahetult enne politseinike saabumist? K.M- vastas küsimusele, et tal ei olnud seda sel hetkel meeles. Ja tema käest ehk ka ei küsitud seda. Prokuröri küsimusele: miks otsustas M. kokteili joomise versiooniga välja tulla alles mitmendal ülekuulamisel vastab M., et ju siis politseinik küsis seda. Prokurör taotles

§ 289

lg.1 süüdistatava ütluste avaldamist kohtueelsel uurimisel tl.3940, kuna need ütlused on vastuolus kohtuistungil antud ütlustega selles osas, et politseinik küsis kokteilijoomise kohta. Kohus avaldas ütlused osaliselt tl.39-

  1. Selles on kirjas järgmine lause: Soovin täiendada veel mõningaid nüansse. Seejärel kaks lauset edasi: Tuppa minnes oli minul joogijanu ja nägin köögilaual ühte klaasi, mis oli täidetud mingi joogiga. Haarasin laualt klaasi ja jõin peaaegu kõik ära. Lõpetades joomise tundsin, et joogil oli kuidagi imelik maitse. Küsides naise K.K. käest, et mis jook see selline on, vastas, et ta tegi endale viinakoksi. Prokurör esitas küsimusi vastuolude põhjuste selgitamiseks: uurijast politseinik ei ole esitanud küsimust kokteilijoomise kohta, vaid M. ise on soovinud ütlusi täiendada? Sellele vastab M., et jah, kuid see ei olnud versioon, vaid tegelik olukord. Prokurör esitab küsimuse vastuolu kohta, et M. äsja kohtuistungil rääkis, et ta pärast kokteili ärajoomist elukaaslasega ei suhelnud, kuid kohtueelsel uurimisel on rääkinud, et küsis elukaaslaselt ja too vastas, et oli viinakokteil. Neid erinevalt antud ütlusi põhjendab M. sellega, et ta enam ei mäleta, kas ta rääkis elukaaslasega pärast kokteili joomist selles, mis klaasis oli. 3 Kohus kuulas ära tunnistaja A.V. vastused temale esitatud küsimustele. Tunnistaja vastab, et oli ilus suveilm, nähtavus ideaalne. Ta teostas liiklusjärelevalvet abipolitseinik L-ga ja jäid seisma XXX. Valget värvi sõiduauto lähenes XXX poolt suure hooga ja äratas tähelepanu sellega, et lohu pealt edasi jõudes võttis järsult paremale, pööras ringi ja jätkas liikumist samas suunas, kust tuli. Oli arvata, et juht ilmselt märkas politseiautot ja liikus tagasi. Tunnistaja koos abipolitseinikuga istusid politseiautosse ja fikseeris rikkumise algusaja politseiauto kella järgi. Sisselülitatud vilkuritega asuti valgele autole järgi sõitma. Tunnistaja istus politseiauto roolis, põlesid kaks sinist ja üks punane vilkur. Punane vilkur on peatumismärguanne eessõitvale juhile, kohustus peatuda. Valgel autol oli suur edumaa. Tunnistajal oli eessõitva autoga kogu aeg silmside kuni lõpuni välja. Järgi valgele autole ei jõudnud, ammugi mööda sõita. Tema edumaa suurenes ristmikel. XXX teelt XXX teele pööramisel oli näha, et valge auto pöörab XXX poole. XXX metsavahel algas kruusatee, mis suundub XXX-le, silmside jätkus, kuid järgi ei jõudnud. Nii sõideti XXX-le, kus sõidukil järgi sõites jõuti ühele teeotsale ja tunnistaja nägi, et heledat värvi sõiduk seisis ühe maja juures, juht avas väravat, istus sõidukisse ja sõitis hoovi. Tunnistaja sõitis politseiautoga värava juurde, peatus ja tuli autost välja tunnistaja silme all. Juht oli autos üksi, kedagi polnud ka õues ja juht kellegagi ei rääkinud. Tunnistaja küsis juhilt, miks too ei peatunud kui politseiautot nägi, laskis esitada sõidudokumendid. Tunnistaja ei mäleta, mida juht vastas, kuid tekkis kahtlus põhjuses, miks juht politseiautol eest ära sõitis. Tunnistaja laskis juhil puhuda alkomeetrisse, digitaalsesse, alkomeeter näitas joovet ja seda näidati juhile. Tunnistaja koostas joobe tuvastamise protokolli ja juht ei nõustunud sellega, nõudis ekspertiisi. Nii nagu juht politseiautosse protokolli koostamiseks istus, nii ta sinna ka jäi ja autost enam ei väljunud, sellega sõidetigi XXX-le. XXX tegi arst ekspertiisi ja võeti ka veeniveri. XXX-le sõites küsis juht autos, et kas politseinikud teda seal tee peal passisidki või keegi teatas, et ta tuleb. Tunnistaja vastab kaitsja küsimustele oma staaži kohta liikluspolitseis, et see on alates 1991.aastast, ta omab väljaõppe operatiivsõiduki juhtimiseks. Eessõitjale jõuti järele nii lähedale, et too pidi kindlasti politseiautot oma järel nägema, ilm oli ideaalne, nähtavus hea ja sadu polnud. Kruusateel oli küll tolm, kuid sellegipoolest nägid nad ka eessõitvat autot. Tunnistaja kinnitab vastates kaitsja küsimusele, et kurvis pööramise peal kaotas tõesti eessõitjaga hetkeks silmsideme, kuid see taastus kohe ja eessõitja tänavaotsa jõudis siis kui too avas väravat. Kui tunnistaja oleks eessõitva auto silmist kaotanud, siis ei oleks ta ka XXXle jõudnud- sinna jõudis ta teisele autole järgi sõites. Kaitsja taotleb tunnistaja ütlustes vastuolude kõrvaldamiseks avaldada tl.36-37 ütlused kohtueelsel uurimisel, kus tunnistaja räägib, et vilkurid lülitas sisse kaassõitja, kuid kohtuistungil ütles, et lülitas ise vilkurid sisse. Kohus avaldas tunnistaja ütlused tl.37 osaliselt, mis puudutab vilkurite sisselülitamist: abipolitseinik L. lülitas koheselt sisse sinised ja punase vilkuri. Vastuolu kõrvaldamiseks esitatud küsimusele vastab tunnistaja, et kui ta kohtueelsel uurimisel on nii öeldnud, siis on see õige. Nüüd on juba meelest läinud, kuidas täpselt oli. Tunnistaja I.K. vastates talle esitatavatele küsimustele annab ütlusi, et ta oli abipolitseinikuna tööl ja jäid politseiautoga K-le ristmiku lähedale. XXX poolt nägid sõiduautot tulemas, mis enne tunnistajat ja tema paarimeest umbes 150 meetrit võttis tee serva, pööras ringi ja sõitis tuldud teed tagasi. Tunnistaja koos paarimehega istus autosse, tunnistaja lülitas sisse vilkurid ja nad asusid sõiidukile järgi sõitma. V. ütles, et kell tuleb üles märkida ja tunnistaja kirjutas sõitmahakkamise kellaaja märkmikku üles. Tunnistaja annab ütlusi, et kogu aeg sõideti sellele autole järgi ja auto oli kogu aeg nähtav kuni maja juurde jõudmiseni. Kui tunnistaja auto pööras selle tänava otsa, nägi ta, et valge auto jäi seisma, mees tuli välja, tegi väravad lahti ja sõitis autoga õue. Tunnistaja ja tema kaaslane läksid õue järgi, mees tuli autost välja. Talle tutvustati end, paluti esitada dokumendid ja mees esitas. Seejärel paluti alkomeetrisse 4 puhuda. Alkomeetri näitu näidati ka mehele ja too ütles, et ta ei usu seda. Mindi XXX-le arsti juurde ja vereproovi tegema. XXX sõidu ajal küsis mees autos, et kuidas nad teadsid seal XXX-l oodata, et kas keegi teatas tema tulekust. Kaitsja küsimustele vastates ütleb tunnistaja, et kui nad majade vahele jõudsid XXX, siis kadus eessõitnud sõiduk hetkeks jah silmist. Kohtu hinnang: Süüdistatava ja tunnistajate V. ja L. ütlused on kokkulangevad järgmises: et M. ligines XXX poolt XXX suunas XXX teeristile, kus enne ristmikuni jõudmist pööras peale lohu peale jõudmist ringi ja sõitis tuldud teed tagasi; et XXX õuel tulid M. juurde V. ja L., palusid esitada dokumendid ja puhuda alkomeetrisse. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Koostati protokoll joobe mõõtmise kohta. K.M. ei nõustnud selle näiduga ja nõudis ekspertiisi ja vereproovi võtmist. Politseiautoga sõideti XXX-le. Kohus loeb süüdistatava ja tunnistajate V. ja L. kokkulangevate ütlustega need asjaolud tõendatuks. Süüdistatava ja tunnistajate V. ja L. ütlused on erinevad selle ajaperioodi kirjelduse osas, mis algab hetkest kui M. jõudis autoga oma kodumaja värava ette kuni hetkeni, mil tunnistajad astusid M. maja õues tema juurde. Süüdistatav on selle ajavahemiku kohta andnud erinevaid ütlusi kolmes variandis. Kohtuistungil: et sõitis autoga lahtisest väravast sisse, läks autost tuppa, suhtles elukaaslasega, võttis toast mapi ja jõi köögis kokteili ja seejärel enam elukaaslasega ei suhelnud ja tuli majast välja, kus kohtaski politseinikke. Kohtueelsel uurimisel tl.40: jõudes kodu hoovi, läks koheselt tuppa, et dokumente võtta...oli joogijanu, nägi köögilaual klaasi joogiga, jõi peaaegu kõik ära, oli imelik maitse. Küsis naise käest, mis jook see oli ja naine vastas, et tegi endale viinakoksi. Peale seda läks M. uuesti välja hoovipeale... juurde sõitis politseipatrull... Kohtueelsel uurimisel tl.14 pöördel: et ajas sõiduki hoovi oma maakodus ja tuli värava juurde ja siis tuli politsei. Tunnistaja K.K., kes on K.M. elukaaslane, soovib ütlusi anda ja vastates küsimustele annab järgmisi ütlusi: K. lahkus kodunt poole kaheksa paiku, mõne aja pärast tuli tagasi. Ütles, et oli töödokumendid maha unustanud. Võttis mapi, tuli kööki, haaras laualt klaasi kokteiliga, mille tunistaja oli endale teinud meditsiinilisest piiritusest ja apelsinimahlast. Jõi kokteili ära ja tormas õue. Tunnistaja hüüdis talle järele, et ära mine sõitma. Tunnistaja talle järgi ei läinud, ei vaadanud, kus auto seisis. Politseinikke ja politseiautot ei näinud. Eelmisel õhtul oli K.M. joonud paar pudelit ICE-õlut. Ta on ka varem rääkinud, et teda jälitatakse. Et klaasis oli kokteil, rääkis tunnistaja K.M-le siis kui nad samal päeval hiljem XXX-sse haiglasse sõitsid. Tunnistaja kirjeldab, millest ta kokteili valmistas. Prokurör taotles tunnistaja kohtueelsel uurimisel entud ütluste avaldamist tl.20 pöördel eelviimane lause, kuna on vastuolus kohtuistungil antud ütlusega selle kohta, et arutamist omavahel ei toimunud. Kohus avaldas tl.20 eelviimane lause tunnistaja K.K. ülekuulamise protokollist, milles kirjas, et “kuna K.M. oli joonud kokteili, otsustasime, et sõidan ise autoga XXX-le”. Vastuolu kõrvaldamiseks esitatud küsimusele vastab tunnistaja, et ta ei mäleta enam, kuidas asi oli. 5 Kõrvutades süüdistatava erinevaid ütlusi selle ajavahemiku kohta, mis jääb tema õueväravani sõitmise ja politsei saabumise vahele tunnistaja K.K. ütlustega, ilmneb, et süüdistatava ütlused on vastuolus nii omavahel kui ka tunnistaja K.K. ütlustega. Nii ei ole süüdistatava kolmes variandis antud ütluste ja tunnistaja K. ütluste alusel võimalik lugeda üheselt tuvastatuks, mis toimus või ei toimunud pärast väidetavat kokteilijoomist. Süüdistatava ütlused, mis ta on andnud 20.septembril tl.14-15, on kooskõlas tunnistajate V. ja L. ütlustega ja neist ütlustest tuleneb, et pärast M. sõitmist autoga oma kodumaja hoovi tuli kohe politsei. Neid süüdistatava ütlusi kinnitavad samataolised tunnistajate ütlused. Kohus loeb seetõttu need ütlused usaldusväärseteks ja õigeteks. Kohus ei loe usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi, antud kohtuistungil, õuesõitmise ja sellele järgneva kohta ja tl.40, kuna need on vastuolus nii omavahel kui ka kaitsja taotletud tunnistaja Koka ütlustega selle asja jaoks olulistes detailides ja kohus ei saa otsuse tegemisel tugineda ebausaldusväärsetele ütlustele. Kohus leiab, et sellised vastuolud olulistes detailides on põhjustatud asjaolust, et süüdistatav ja tunnistaja ei kirjelda tegelikkuses asetleidnud tegevusi, vaid esitavad väljamõeldud versiooni kokteilijoomisest seletuseks selle kohta, kuidas alkoholijoove võis tekkida pärast sõidukijuhtimist. Kohus loeb tõendatuks, et hetkest, mil M. jõudis autoga oma koduõue väravani kuni hetkeni, mil politseiametnik V. astus õues tema juurde, toimus M. tegevus järgmiselt: ta peatas auto värava ees, avas värava, sõitis autoga hoovi ja tuli autost välja. Siis astus tema juurde V.. Sellisena kirjeldavad M. tegevust tunnistajad V. ja L., sama räägib M. ka ise tl.14 pöördel. Tunnistajate V. ja L. ütlused välistavad võimaluse, et K.M. pärast koduõuele jõudmist käis majas, kus jõi alkoholikokteili. Seega on tõendatud, et pärast koduõue sõitmist toimus kohe alkoholijoobe mõõtmine alkomeetriga ja tuvastati M. joove 0,4 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seda tõendab ka joobeseisundi tuvastamise protokoll tl.
  2. K.M. ei nõustunud indikaatorvahendiga tuvastatud joobeastmega, nõudis joobe meditsiinilist tuvastamist ja V. koostas selle kohta saatekirja (tl.11). XXX-s tuvastas joovet arst B.K. Ta fikseeris aktis (p.7), et K.M. on orienteeritud adekvaatselt, vegetatiivseid reaktsioone ei ole (p.11), mõned tasakaalu ja koordinatsiooninäitajad ebatäpsed (p.17), oma sõnade järgi tarvitanud viimati alkoholi eile kella 19 ajal õlut (p.23), esineb alkoholi lõhn (p.24), arst teeb järelduse, et isikul on kerge alkoholi joove. Kohus on seisukohal, et K.M. vastus arstile selle kohta, millal ta viimati alkoholi tarvitas – eile kella 19 ajal õlut- kinnitab üheselt, et koduõue sõitmisele järgnes kohe suhtlemine politseiga ja toaskäimist ja alkoholikokteili joomist ei toimunud. Kohus leiab, et K.M. seletus kohtuistungil vastuolude kõrvaldamise käigus- et ta ei öelnud arstile kokteilijoomisest, kuna oli endast väljas ja et ta ei olnud kindel, kas see oli ikka alkohol-on vastuolus arsti poolt fikseerituga: M. oli orienteeritud adekvaatselt, puudusid vegetatiivsed reaktsioonid. K.M. on sisukohaselt andnud arstile vastuse ka oma viimase alkoholitarvitamise kohta – eile kella 19 ajal (p.23). Sellise sisukohase vastuse andmine tõendab, et ta mäletas sündmuste toimumist ja sai aru, mida küsitakse. K.M. väitega, et ta oli endast väljas, ei saa põhjendada kokteilijoomisest mitterääkimist, kui ta samal ajal on rääkinud õllejoomisest eelmisel õhtul. K.M-lt võeti uuringuks bioloogilist vedelikku- veeniverd ja tehti uuring etüülalkoholile. Uuringu tulemusena tuvastati etüülalkoholi sisaldus veres 0,82 promilli (uuringu akt nr . 48 tl.13). Kirjeldatud ja uuritud tõendid tõendavad, et K.M. 02.augusti 2005 hommikul pärast kella 7.30 juhtis sõiduautot XXX XXX teel esmalt XXX poolt XXX suunas, s.h. ka tee 6 22.kilomeetril ja seejärel XXX suunast XXX suunas ja edasi kuni XXX-ni. Mootorsõidukit juhtides oli K.M. alkoholijoobes. Kohus leiab, et K.M-l on tehtud kindlaks alkoholijoobe olemasolu kohe pärast sõidukiroolist tõusmist pärast seda kui ta oli juhtinud sõidukit XXX teel, seal 22.kilomeetril ümber pööranud ja XXX-le tagasi sõitnud. K.M. juhitav sõiduk oli tunnistajate V. ja L. vaateväljas alates XXX teeristist kuni koduõue jõudmiseni XXX-l ja K.M-le anti operatiivsõiduki töötavate vilkuritega märguanne peatumiseks vastavalt Liikluseeskirja lisale nr . 1 „Liikluse reguleerimise märguanded“ alajaotus 2 reguleerija märguanded. K.M. ei peatunud ja tema käitumine kui väärtegu Liiklusseaduse § 7630 lg.1, lg.2 – eiras seaduslikku peatumismärguannet- on fikseeritud ka väärteoprotokollis tl.
  3. K.M. kinnitab, et tema ei näinud temal järelsõitvat politseiautot ega vilkuritega antavat peatumismärguannet. Kohus on seisukohal, et tunnistajate V. ja L. ütlustega on tõendatud, et nad sõitsid politseiautoga kuni XXX-ni järel heledal sõiduautol, mille juhiks osutus olevat K.M., ja et politseivärvides operatiivautol põlesid sinised ja punane vilkur. Kohtule ei ole esitatud uurimiseks ühtki tõendit, mis tunnistajate sellekohased ütlused ümber lükkaks või kahtluse alla seaks. Vastupidi- tunnistajate ütluste tõepärasust ja usaldusväärsust kinnitab kogu toimunu olustik: süüdistatava ja tunnistajate ütlused kirjeldavad kokkulangevalt ja ühetaoliselt seda kohta XXX teeristi lähedal, kus M. juhitav sõiduk ümber pööras. Järelikult pidid tunnistajad seda ümberpööramist pealt nägema. Asjaolu, et peaaegu samaaegselt M. endaga jõudis tema maja juurde XXX-l, s.o. rohkem kui 30 kilomeetrit eemal, politseiauto, tõendab, et politseiauto pidi sama marsruuti läbima M-ga väga lähestikku nii ajas kui ka ruumis. Sellist ajas ja ruumis samal trajektooril lähestikku liikumist tuleb nimetada üksteise järel sõitmiseks. Tunnistaja V-le, kes istus politseiauto roolis, ei olnud teada, missugune on eesliikuva heleda sõiduauto sihtpunkt. Sellises olukorras oli tal võimalik jõuda samasse sihtpunkti samal ajal vaid juhul, kui ta ei kaota eesliikuva autoga silmsidet. Hinnates K.M. ütlust- et ta ei näinud politseiautot ega vilkureid- selle tõendusväärtuse aspektist, on kohus seisukohal, et väide “ei näinud” ei ole samatähenduslik väljendiga “neid ei olnud”. Kohus ei loe tõepäraseks, et K.M., kes juhtis sõidukit rohkem kui 30 kilomeetrit kuni XXX-ni kurvidega teel, ei jälginud ega näinud auto tahavaatepeeglist tema juhitava sõiduki taga toimuvat. K.M. on varem 21.10.2004 karistatud väärteokorras sõiduki juhtimise eest joobeseisundis 18.10.2004 Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 7200 krooni. (tl.42,43 karistusregistri väljavõte ja väärteokorras karistatuse õiend). Karistusregistri seaduse § 25 lg.1 p.1 järgi kustub väärteo eest mõistetud rahatrahviline karistus, kui rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. 02.augustiks 2005, s.o. päevaks mil ta juhtis sõidukit, olles alkoholijoobes, ei olnud möödunud aastat ajast, mil ta oli toime pannud samaliigilise teo. K.M. on erilise isikutunnusega isik, kes saab olla KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiks: tal on kehtiv väärteokaristus sellise teo eest. Seega K.M., pannes toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus kuulas kohtuistungil üle ka tunnistaja M.S., kes on XXX kaupluses müüja. Tunnistaja teadis anda ütlusi, et ta mäletab üht kokkupuudet süüdistatavaga, kui too tuli tagaukse kaudu XXX poodi ja soovis osta pudeli vett. Oli hommikul, pood polnud veel avatud. Tunnistaja ei teadnud selle isiku nime, ta on ikka muidu ka poes käinud. Tunnistaja ei tea, mis kuupäev või 7 nädalapäev oli kui see isik tagaukse kaudu tuli. Midagi iseäralikku ei oska ta selle isiku kohta öelda, alkoholilõhna kohta ei oska ka midagi öelda, kuna nii lähestikku ei olnud. Kohus uuris ja hindas ka muid kirjalikke tõendeid poolte taotlusel: otsus väärteoasjas 21.10.2004, millega on K.M. karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes XXX linnas 18.10.2004 kell 07.49 rahatrahviga 7200 krooni (tl.2); väärteoprotokoll 18.10.2004 K.M. kohta, kes juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (tl.3); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, milles tuvastatud K.M-l 18.10.2004 alkoholijoove 0,43 mg/l kohta (tl.4); määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta (tl.6,7). Väärteoprotokoll 02.08.2005 toime pandud rikkumise kohta on koostatud 20.09.2005 (tl.9), sellele on K.M. omakäeliselt kirjutanud, et ütlused on tal antud ülekuulamise protokollis, tõenditena on protokollis loetletud joobeseisundi tuvastamise protokoll, joobeekspertiisi akt nr . 48, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, saatekiri, tunnistaja ülekuulamise protokoll, bioloogiliste vedelike uuringu akt. Nii väärteoprotokollis, joobeseisundi tuvastamise protokollis kui ka saatekirjas on fikseeritud erinevaid kellaaegu sündmuse kulgemise kohta: rikkumise kellaaeg – 07.30 (tl.9), joobeseisundi tuvastamise aeg- 08.34 (tl.10), saatekirja koostamise aeg – 09.18 (tl.11). Joobeekspertiis on tehtud kell 9.30 (tl.12) ja veri võetud uuringuks kell 9.45 (tl.13). K.M. seletusest tuleneb, et ta väljus kodunt kell 7.30, poes käis enne kella 8-t. K.M. kellaaega ajanäitaja pealt ei fikseerinud. Ka tunnistaja S. annab ütlusi, et isik käis poes enne selle avamist, s.t. enne kella 8-t. Kohus loeb siijuures oluliseks, et tunnistaja S-le ei ole teada, mis toimus enne või pärast selle isiku poeskäiku, ta ei tea ka, mis kuupäev või nädalapäev see oli. Seetõttu ei ole õige seostada tunnistaja S. ütlusi just kõnesoleva kuupäevaga. Sündmuse ja marsruudi kulgemisest nähtub, et K.M. alles pärast XXX-l poeskäimist liikus XXX suunas, seega saanuks tema ümberpööramine XXX ristmiku lähedal toimuda umbes kella 8 ajal. Kohtu seisukoht erinevate kellaaegade osas: ütlustes kajastuvad ja fikseeritud kellaajad kogu sündmustiku kohta mahuvad kahe tunni piiresse. Seejuures oldi lõpuks XXX-s kell 9.
  4. Sellele eelnev sündmustik, mis omab tähtsust K.M. käitumise kvalifitseerimisel, sai alguse XXX ristmiku lähedal, kus viibisid üheaegselt nii süüdistatav kui ka tunnistajad V. ja L. Kvalifitseerimise seisukohast ei oma määravat tähtsust, kas see toimus täpselt kell 7.30 või umbes kell 7.30 ja uuritud tõendid on välistanud erinevast kellaajast tulla võivad eksimused. Kohus uuris ja avaldas ka Lõuna Politseiperefektuuri kirja (tl.29), milles väärteoasja kohtuväline menetleja on leidnud, et puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes ja on ebatäpsus ajaliselt, kuna isik ei saanud olla samaaegselt mitmes kohas ühel ja samal ajal. Kohtuväline menetleja on väljendanud seisukoha, et rikkumine ei ole tõendatud. Kohus käsitleb seda kirja kui üht kohtuvälise menetleja ametniku seisukohta väärteomenetluse ajal, mis ei oma tõendi tähendust

§ 63lg.1 järgi.

Isikute ütluste ärakuulamine ja tõendite hindamine toimub käesoleva kohtumenetluse käigus. Kohus uuris ja avaldas ka vastulauset (tl.21-23), mis on esitatud väärteoprotokollile väärteomenetluse käigus. Vastulause on koostatud 28.09.2005 ja selles on esmakordselt esitatud versioon sellest, et K.M. koju tagasi jõudes läks tuppa, jõi tühjaks laual olnud klaasi ja juues tundis, et on alkohoolne jook, vahetas mõne sõna elukaaslasega (p.1.3 tl.22). Midagi sellist ei ole K.M. rääkinud ütlusi andes 20.09.2005. Kohus uuris ja avaldas kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti (tl.63-65). Selles on ekspert andnud arvamuse talle esitatud ühes küsimuses. Arvamus on antud, lähtudes mõlemast võimalikust eeldusest- et K.M. ei käinud majas ega tarvitanud kokteili ja eeldusest- et K.M. tarvitas kokteili kohe enne alkoholisisalduse määramist väljahingatavas õhus. Kohus küsitles eksperti kohtuistungil ja esitas talle küsimusi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks

§ 292lg.2 alusel.

Ekspert selgitab, et vajalikud eelandmed isiku kehakaalu, joodud 8 kokteili koostise ja kontsentratsiooni kohta palus ta ekspertiisimäärajal välja selgitada. Ja kuna toimiku andmetest oli näha, et on räägitud erinevalt – et isik käis toas ja et ei käinud toas, siis oli tal võimalik arvamus anda vaid nii- kaks erinevat varianti. Kui oleksid mõned algandmed teised- kontsentratsioon või kehakaal jne., siis oleks ka tulemus teine. Samasugune numbriline tulemus etüülalkoholi sisalduse kohta veres või väljahingatavas õhus on võimalik saada ka mistahes muude teistsuguste algandmete alusel. K.M. kinnitab, et tema andis uurijale andmed oma kehakaalu kohta. Andmed väidetava kokteili kohta pärinevad K.K. ütlustest. Kohus on seisukohal, et eksperdile esitatud küsimusega ja antud arvamusega ei ole võimalik kontrollida KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude esinemist või nende puudumist. Tõendamisesemesse ei kuulu eraldi küsimus sellest, millal on alkoholi tarvitatud või millist alkoholi tarvitatud. Tõendamiseseme asjaoludeks KarS § 424 juures on: mootorsõiduki juhtimise fakt, joobeseisundi olemasolu juhtimise ajal, erilise isikutunnusega isikuks olemine. Need asjaolud on tõendatud muude tõenditega. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et eksperdile on esitatud ekspertiisi tegemiseks lähteandmed (alkoholi kogus, kontsentratsioon), mis pärinevad subjektiivsetest allikatest, ei ole võetud

§ 101

korras ega esitatud eksperdile uurimiseks, ja sellistena võivad endast kujutada kunstlikult loodud tõendeid. Tõendamisesemesse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida veel, et kohus kujundab oma veendumuse tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta tõendeid vahetult uurides kohtuistungil ja kirjalikud tõendid, nt. väärteoprotokoll ei oma siinjuures ette kindlaksmääratud jõudu. Seetõttu on ka käesolevas asjas sündmuse asetleidminemootorsõiduki juhtimine K.M. poolt ja alkoholijoobe tuvastamine vahetult juhtimise lõppedes -tõendatud süüdistatava enda ja tunnistajate ütlustega. Kohus nõustub kaitsja viitega

§-le 7 lg.3 kohustuse kohta tõlgendada kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Käesolevas asjas ei esine kahtlusi, mis ei oleks kõrvaldatavad. Ehkki süüdistatava kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel tl. 40antud ütlused ja tunnistaja K. ütlused ei võimalda üheselt lugeda tõendatuks, mis toimus või ei toimunud pärast K.M. sõitmist oma maja õuele, on see üheselt tõendatud tunnistajate V. ja L. ütlustega, mis langevad kokku süüdistatava ütlustega kohtueelsel uurimisel tl.20 ja tema vastusega arstile XXX-s (tl.12 p.23). Tunnistaja K.K. ütlused ei ole usaldusväärsed: tunnistaja annab kohtuistungil kirjelduse sündmuse toimumise kohta, kirjeldades sündmuse toimumist sellisena, nagu see ei ole tõepärane. Ja nimelt: pärast seda, kui ta oli elukaaslast K.M. püüdnud hüüdega peatada ja M. ei peatunud, ei tundnud ta huvi, kuhu M. jäi, kes on õues või mis seal toimub. Selline käitumine pereliikmete vahel ei ole inimlikult tõepärane. See kirjeldus on vastuolus ka tunnistaja ütlustega kohtueelsel uurimisel. Tunnistaja on ilmunud esmakordselt ütlusi andma 07.oktoobril 2005 ja rääkinud uusi asjaolusid, mida K.M. ei ole varem rääkinud. Kõik see õõnestab tunnistaja ütluste usaldusväärust kohtu silmis ja neid ütlusi ei ole võimalik arvestada kui tõeseid. K.M. pani temale inkrimineeritava kuriteo toime tahtlikult: olulised objektiivse koosseisu tunnused alkoholijoove ja mootorsõiduki juhtimine joobes ei teki isiku teadmata. Alkoholi tarvitamine on tahtlik toiming, nagu seda on ka sõiduki rooli istumine ja juhtimine. K.M. juhtis sõidukit, olles teadlik, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Õigusvastasust välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad. K.M. tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista talle karistus, mis vastab KarS § 56 sätetele – tema süüle, kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, võimalusele 9 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidele. Prokurör taotleb K.M. karistamist rahalise karistusega. K.M. on varem karistamata kriminaalkorras, kuid väärteokorras karistatud korduvalt (tl.4243). Ta töötab XXX-s XXX-na, omades keskmise päevasissetuleku 207 krooni (tl.46,47). Kohtu seisukohad: Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid K.M. puhul ei esine. Isiku käitumine, s.t. tema poolt toime pandud tegu, on olnud tahtlik. K.M. on kogu oma tegevusega püüdnud vältida vastutuse saabumist liiklusnõuete rikkumise eest. See on tõend selle kohta, et ta ei tunnista oma teo keelatust.

§ 62

p.4 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolusse ka isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Oma käitumise keelatuse tunnistamine või mittetunnistamine väljendab isiku suhtumist toimepandud teosse ja käesoleval juhtumil annab K.M. käitumine tunnistust, et tema mõjutamise vahendina tuleb rakendada ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus nõustub kaitsja põhjendusega, et K.M. vajab juhtimisõigust oma igapäevatöös, kuid juhtimisõiguse äravõtmine joobes juhtimise eest lisakaristusena on määratud seadusandja poolt kaitsma õiguskorra huvisid ja transpordiettevõttes juhtival ametikohal töötava isiku mõjutamine juhtimisõiguse äravõtmisega joobes juhtimise eest ei tule kahjuks õiguskorra kaitsmise huvidele. Seetõttu kohus rakendab lisakaristust KarS § 50 lg.1 järgi. Põhikaristuseks tuleb valida kergeim karistusliik- rahaline karistus keskmise sanktsioonimäära lähedal.

§ 180lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulusid on tehtud kohtuarstliku ekspertiisi kuludena (tl.62), kuid kulude suurus ei ole veel teada. Seetõttu rakendab kohus ekspertiisikulude puhul

§ 192

lg.1, lg.2 p.3, § 189 lg.2 ja jätab kuluhüvitise kindlaksmääramise hilisemale ajale. Lisaks sellele kuuluvad süüdimõistetult

§ 180lg.1 alusel välja mõistmisele ka menetluskulud, s.t.

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja sundraha (

§ 175lg.1 p.5,9).

Kohtunik Ü.Raag /allkiri/ Koopia õige . kohtunik : 10 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.