Obsah (8)
§ 424§ 74§ 75§ 12§ 27§ 32§ 56§ 501-07-11718 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2007. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-11718 Kohtukoosseis Eesistuja Rubo Kikerpil
§ 424järgi üldmenetluses Süüdistatav E.Š, isikukood xxx elukoht xxx, keskharidus xxx.
Kriminaalkorras karistatud 1-l korral. 1. 15.10.2002.a Tallinna Linnakohtu otsus KrK 2102 lg 1 alusel 11 kuud vangistust. Väärtegude eest karistatud 14-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud.17.02.2007.a Juhindudes KrMS § 315 lg 4, kohus otsustas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.Š
§ 424
järgi ja mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75toodud kontrollnõudeid.
Lisakaristusena ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Lisakaristuse aega arvestada temal alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1
(6)1-07-11718 Välja mõista E.Š riigituludesse sundraha 5400 krooni ja koopiate valmistamise tasu 49,80 krooni. Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „E.Š menetluskulu 1-0711718“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Faktilised asjaolud Süüdistusakti kohaselt märkas 17.02.2007.a. kella 08.25 ajal xxx tänaval liikunud motoriseeritud politseipatrull vastutulevat sõiduautot xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Patrull kontrollis juhi andmeid politseiandmebaasi vahendusel ja tundis sõiduki juhis ära süüdistatava. Süüdistatavat oli 30.10.2006.a. karistatud väärteo korras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga ning juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks (tähtajaga kuni 24.02.2007).a. Seega puudus sõidukit juhtinud süüdistataval 17.02.2007.a. juhtimisõigus ning politseipatrull lülitas sisse punase ja sinise vilkuri ning asus süüdistatava juhitud sõidukile järele sõitma. Süüdistatav keeras xxx tänavalt xxx tänavale ja sealt xxx tänavale, kus peatas sõiduki maja nr. xxx ees. Politseipatrull tuvastas sündmuskohal, et sõidukis istus juhi kohal süüdistatav ning kõrvalistmel naisterahvas, kes koheselt lahkus. Süüdistataval tuvastati indikaatorvahendiga Lion 400 alkoholijoove 0,44 mg/l. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest süüdistatav loobus. Seega rikkus süüdistatav Liiklusseaduse § 20 lg.3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p.1,3 nõudeid ning mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, pani toime ka
§ 424tunnustele vastava teo.
Menetluse käik Süüdistatav enda süüd ei tunnista. Kaitsja kutsutud tunnistaja xxx ütluste kohaselt olid süüdistav ja xxx temal 17.02.2007.a. ajavahemikul 04.00-07.00 külas tema eluruumis asukohaga xxx. Süüdistatav tarbis alkoholi. Mingil ajal helistati Š ja isik koos naisterahvaga lahkusid. Tunnistaja läks sama päeva hommikul kella 08.00 ajal tööle. Lumi oli maas. Teel märkas xxx tn. pargitud süüdistatavale kuuluvat sõidukit, milles istusid kaks inimest, kelle nägu ta ei näinud. Süüdistatava sõiduki tundis ära, kuivõrd süüdistatav on tema hea tuttav. Kuhu täpselt auto oli pargitud ja millises suunas selle esiosa oli, tunnistaja ei mäleta, kuivõrd oli sõiduki nägemise ajal purjus. Kaitsja poolt kutsutud teise tunnistaja xxx ütluste kohaselt peale ööklubi külastamist viibisid nad süüdistavaga 17.02.2007.a. hommikupoole ööd xxx juures. Keegi helistas süüdistatavale ja palus autos olevaid tööriistu laenata. Tema koos Š läksid mehe autosse. Auto ei liikunud, mootor töötas salongi soojendamiseks. Lumi oli maas. Seejärel tuli politsei ja tunnistaja lahkus. 2
(6)1-07-11718 Politseiametnik xxx andis tunnistajana järgmised ütlused. Kui süüdistatava juhitud sõiduk nende patrullile 17.02.2007.a., s.o puhkepäeva hommikul kella 08.25 ajal xxx tänaval vastu liikus, olid nende sõidukid ainukesed liiklusvahendid sellel tänaval. Politseiauto kiirus oli väike, tavakohaselt kontrolliti vastutulevate autode andmeid pardaarvutist, seda tegi paarimees xxx, kuna tema oli roolis. xxx, olles sisestanud nimetatud auto numbri, tuvastas, et auto on operatiivhuvis ning selle juhil E. Š puudub juhtimisõigus. Vastutuleva auto juhi isik oli selgesti äratuntav. Kui politseiekipaaž süüdistatava autole järele keeras, lisas viimane kiirust ning kihutas xxx tänavalt xxx tänavale ja sealt xxx tänavale, kus peatas sõiduki maja nr. xxx juures sissesõidutee ees. Politseil oli sõidukile järele sõites sõidukiga pidev silmside. Kui eessõitnud sõiduk peatus, sõideti kohe selle auto kõrvale, et võtta ära võimalus juhil kohta vahetada. Autojuht oligi oma kohal ja teeskles kõrvalistmel oleva tütarlapse suudlemist. Politsei tuvastas süüdistataval indikaatorvahendiga alkoholijoobe 0,44 mg/l. Süüdistatav püüdis kõigepealt politseiametnikke pöörata seadust rikkuma, s.o mitte koostama protokolli. Kui see ei õnnestunud, asus väitima, et tema ei sõitnud autoga, vaid istus seisvas autos. Sündmuskohal oli maas värske lumi, millel olid selgelt eristatavad ainult süüdistatava auto ja politsei auto jäljed. Teisi jälgi, sh. süüdistatava võimalikke sõidukisse tuleku jalajälgi sündmuskohal ei olnud. Pealegi seisis süüdistatava auto suure kortermaja sissesõidu teel ees, nii et pikemat aega ei saanuks ta kuidagi seal seista. Sama teavet kinnitas ka tunnistajana ütlusi andnud teine politseiametnik xxx. Süüdistatava ütluste kohaselt läksid nad koos xxx ööklubist kella 4-5 paiku xxx juurde. Mingil ajal helistas helistas paarimees ja palus tööriistu, mis asusid süüdistatava autos. Süüdistatav läkski koos xxx autosse neid andma ja peagi saabus auto juurde ka politseipatrull. Süüdistatava auto olevat olnud pargitud xxx tänavale sõbra poolt juba eelmise päeva õhtul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud tõenditega, loeb tuvastatuks faktilise asjaolu, mille kohaselt juhtis süüdistatav 17.02.2007.a. kella 08.25 ajal xxx tänaval, xxx tänaval ja xxx tänaval endale kuuluvat sõiduautot xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx. Seda kinnitavad tunnistajate xxx ja xxx ütlused, mille usaldusväärsuse suhtes ei tekita põhjendatud kahtlust ka tunnistajate xxx ja süüdistatava ütlused. Nimetatud politseiametnikud ei tundnud süüdistatavat isiklikult. Seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist politseiametnike poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametnike ütlused põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametnike, kui avalikku korda kaitsma volitatud isikute, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks. xxx ütluste kohaselt oli süüdistatava juhitud sõiduk 17.02.2007.a. kella 08.25 ajal xxx tänaval ainuke liiklusvahend sellel tänaval ning selle juhi isik oli sõiduki väikese liikumiskiiruse tõttu selgesti äratuntav. Sõiduki märkamisest kuni juhi kontrollimiseni oli politseiametnikel sõidukiga katkematu silmside, mis välistab juhi vahetamise võimaluse sõiduki peatumisel. Kõik tunnistajad kinnitavad fakti, et 17.02.2007.a. kella 08.00 ja 08.30 vahel oli xxx tänaval värske lumi maas. Tunnistajate xxx ütluste kohaselt olid süüdistatava auto juures ainsad jäljed politseisõiduki ja süüdistatava sõiduki rehvijäljed. Süüdistatava sõiduki rehvijälgi ei oleks võimalik värskelt sadanud lumel esineda, kui ta oleks sõiduki parkinud sündmuskohale eelmise päeva õhtul. Pealegi seisis süüdistatava auto suure kortermaja sissesõidu teel ees, nii et pikemat aega ei saanuks ta kuidagi seal seista, millega on ümber lükatud süüdistatava väide selle, et tema auto seisis nimetatud kohal juba eelmisest õhtust Tunnistaja xxx ütluste suhtes ei lisa usaldusväärsust ka asjaolu, et ta ei mäleta täpselt kuhu auto oli pargitud ja millises suunas selle esiosa oli, kuivõrd oli sõiduki nägemise ajal purjus. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriumeid on aga see, kas tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad. Järelikult puudub menetlejal olukorras, kus tunnistaja väidab, et ei mäleta sündmusest 3
(6)1-07-11718 midagi muud peale selle, et ta nägi süüdistatava autot, milles istusid kaks inimest, reaalne võimalus kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Ühtlasi seab tunnistaja xxx ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla ka asjaolu, et tunnistaja väidab end mäletavat täpselt, et nägi 17.02.2007.a. kella 08.00 ajal süüdistava autot, milles istusid kaks inimest, kuid ei mäleta kuhu auto oli pargitud ja millises suunas selle esiosa oli. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab süüdistatav juhul, mil ta otsustab end kaitsta aktiivselt, ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi ette tõendil kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Eeltoodust tulenevalt kohus, olles asetanud kriminaalasja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenduslikud asjaolud, omavahelisse konteksti ja hinnanud neid kogumis, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et antud asjaoludel on tunnistajate xxx ütlused tõenditena usaldusväärsemad ja seetõttu kaalukamad, kui tunnistajate xxx ning süüdistatava ütlused. LS § 7 lg. 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit. Sõiduki juhtimise all tuleb mõista sõiduki liikumise suunamist. Kuivõrd eeltooduga on loetud tuvastatuks, et süüdistatav suunas 17.02.2007.a. kella 08.25 ajal xxx tänaval, xxx tänaval ja xxx tänaval endale kuuluvat sõiduauto xxx, riikliku registreerimismärgiga xxx, liikumist, tuleb ta lugeda nimetatud sõidukit juhtinuks LS § 7 lg. 4 mõttes. Süüdistatava alkoholijoove on tuvastatud indikaatorvahendiga Lion 400, mille kohaselt oli süüdistatava alkoholijoove 0,44 mg/l. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest süüdistatav loobus, kinnitades seda ka enda allkirjaga vastaval protokollil. VV 02.04.2001.a. määruse nr. 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ § 2 lg.1 annab joobeseisundi tuvastamise õiguse pädevale ametiisikule. Sama korra § 5 lg. 1 kohaselt peab ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja. Nimetatud toimingute teostamise kohta koostab ametiisik protokolli. Korra § 8 kohaselt võib isik ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamise vaidlustada viivitamata pärast talle käesoleva määruse §-s 7 nimetatud protokolli tutvustamist, nõudes joobeseisundi tuvastamist arsti poolt määruse käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras. Antud juhul süüdistatav joobeseisundi tuvastamist arsti poolt ei nõudnud, millest tulenevalt tuleb lugeda ta joobe esinemisega nõustunuks ning tema joove tuvastatuks.
§ 12
kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Süüdistatavat süüdistatakse
§ 424
järgi, mis kriminaliseerib mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist üldohtliku süüteo eest abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis. Süüdistatav, omades 30.10.2006.a. määratud kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest 4
(6)1-07-11718 joobeseisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime
§ 424objektiivsetele tunnustele vastava teo.
Süüdistatav oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse süüteo eest ning pidi teadlik olema endal esineda võivast joobeseisundist, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav nimetatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt
§ 424
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
§ 32lg.
1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mittejuhtida mootorsõidukit alkoholi joobes, otsustas siiski õigusvastase käitumise e. mootorsõiduki alkoholi joobes juhtimise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü
§ 424sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.
Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
§ 424
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.
§ 56lg.
1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Kohus, tutvunud esitatud süüdistusakti ja kriminaaltoimikus esitatud dokumentidega, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava
§ 424
sätestatud tunnustele vastava süüteo toimepanemises on tõsikindlalt tuvastatud ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi.
Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus karistuse määra suhtes vastab süüdistatava süüle. Süüdistatavat on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning pani käesolevas kriminaalasjas etteheidetava süüteo toime enne varasema karistatuse kustumist Karistusregistri seaduse mõttes. Sellest järeldub, et süüdistatav ei ole teinud varasemast samasisulisest õigusrikkumisest ja sellele riigi poolt antud õiguslikust etteheitest kohaseid järeldusi. Nimetatud asjaolu tuleb karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas karistuse mõistmisel. Karistuse eesmärk on lisaks toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel peab kohus antud asjaoludel põhjendatuks mõista karistuseks kuus kuud vangistust. Nimetatud karistus jääb
§ 424
etteantud karistusraami alammäära piiridesse (1/6 võimalikust maksimaalsest karistusmäärast).
§ 74
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui isik ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§ 75toodud kontrollnõudeid.
Lisakaristusena tuleb süüdistatavalt
§ 50lg. 1 p.1 ja § 55 5
(6)1-07-11718 lg. 1 ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Lisakaristuse aega arvestada temal alates kohtuotsuse jõustumisest. Hinnates süüdistatava poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust, tema varasemat karistatust, üldist õiguskuulekust ja resotsialiseerumisväljavaateid, loeb kohus nimetatud karistuse vastavaks süüdistatavale süüle käesolevas kriminaalasjas ning piisavalt rangeks motiveerimaks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervist ja vara mitteohustamisele. Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulud jätta süüdistatava kanda. Kooskõlas KrMS § 179 lg. 1 p. 2 tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 5400 krooni, mille vabatahtlikuks tasumiseks Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 2800049696, anda tähtaeg päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendeid kriminaalasja juurde võetud ei ole. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rubo Kikerpill kohtunik 6
(6)