, isikukood XXX, sünd. XXX Varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.24.05.1990 a. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga. 2.27.11.1990 a. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1,4 järgi 2 aastase vabadusekaotusega. 3.28.04.1994 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 114, § 140 lg 2 p 1,3, § 101 p 3,7 järgi 8 aastase vabadusekaotusega. 4.16.03.1995 a. Harju Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1 järgi 7 kuulise vabadusekaotusega. 5.28.09.2001 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195-2 järgi 1 aastase vabadusekaotusega. Elukoht XXX. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 06.08.2004 a. 02.08.-04.08.2004 a. viibis kahtlustatavana eelvangistuses. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309, § 311-313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.T.
le liitkaristust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks 1 1-06-6562 (2 a 6 k) kaks aastat ja kuus kuud vangistust, milline aga jätta
(3 a) kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Allutada A.T. katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
l ajavahemikus 02.08.-04.08.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 07.03.2008 a. Välja mõista A.T. lt tsiviilhagid
kella 23.00 paiku Pärnu linnas, Hommiku t. 8 asuvas City Pubis laua pealt I.U. le kuuluva mobiiltelefoni Siemens C62 väärtusega 2376 krooni. -Samuti tema, varastas 13.03.2004 a. kella 2.30 ajal Pärnus Rüütli Ärikeskuse NL. baaris M.S. jope taskust mobiiltelefoni Samsung väärtusega 7000 krooni. Süüdistus A.T. le on esitatud kuriteo toimepanemises
lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Veel on A.T. le esitatud süüdistus selles, et tema pani 22.07.2005 a., ajavahemikul kella 2.00 kuni 3.00 –ni, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnus Nikolai t. 7 asuvas „NL. “ baaris toime avaliku korra raske rikkumise, mis seisnes selles, et ta lõi huligaansel ajendeil ühel korral selja tagant käega O.T. kukla piirkonda ning peale seda, kui kannatanu oli kukkunud, peksis ta 2 1-06-6562 kannatanut tuvastamata arv kordi käte ja jalgadega pea ja näo piirkonda, tekitades kannatanule kerge tervisekahjustuse alalõualuu keskosa nihkumisega murru näol. Süüdistus on A.T. le esitatud kuriteo toimepanemises
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus: Asja kohtulikul arutamisel süüdistatav A.T. end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et viibis küll 07.02.2004 a. City Pubis, kuid mobiiltelefoni ta varastanud ei ole. Samuti ei varastanud ta 13.03.2004 a. NL. s viibides M.S. le kuuluvat mobiiltelefoni. Süüdistuse osas
263 p 1 järgi seletas A.T. , et viibides 22.07.2005 a. NL. baaris tülitas teda, tema elukaaslast ning nendega koos olnud isikuid alkoholijoobes noormees. Mõne aja pärast, kui asuti baarist lahkuma, tülitas noormees A.T. elukaaslast K.K. . Kui süüdistatav läks olukorda lahendama, ründas noormees teda, haarates A.T. t särgist. Pärast seda, kui süüdistatav oli noormehe eemale tõuganud, lõi viimane A.T. t jalaga kõhtu, mille peale haaras A.T. tal jalast ja rinnust ning surus ta vastu laudade vahel olnud puust posti. Seejärel süüdistatav lahkus. A.T. kinnitas, et tema elukaaslast tülitanud ja teda rünnanud noormees oli kannatanu O.T.. Samuti kinnitas ta, et ei tekitanud kannatanule mingeid vigastusi, kuid möönis, et kannatanu võis vigastusi saada rüseluse käigus toimunud kukkumise tulemusena. Kannatanu M.S. seletas, et viibides 13.03.2004 a. NL. s ja oodates seal leti juures oma tellimust, seisis tema kõrval süüdistatav A.T. . Kannatanu ütluste kohaselt oli tal mobiiltelefon süüdistatava poolses taskus. Mingil hetkel kannatanu tundis, et „süüdistatava käsi läks tema taskusse“. Kohe pärast seda süüdistatav lahkus baarist joostes sealt välja. Kontrollinud taskut ja avastanud mobiiltelefoni kadumise, kutsus kannatanu politsei, kes pidas A.T. baari läheduses asuva kasiino juures kinni. Kannatanu I.U. ütluste kohaselt tuli 07.02.2004 a. City Pubis tema ja temaga koos olnud M.K. lauda süüdistatav A.T. , kes hakkas tütarlastega vestlema ja neile n.ö. „külge lööma“. Mingil hetkel pani süüdistatav käe kannatanule ümber, seejärel aga lahkus. Varsti, umbes 1-2 minuti pärast avastas kannatanu oma mobiiltelefoni kadumise. Kannatanu O.T. seletas, et viibis 22.07.2005 a. NL. s koos oma ema T.T. ja tädi A.S.. Kannatanu emal T.T. tekkis mingil hetkel konflikt ühes laudkonnas viibinud naisterahvaga. Kui kannatanu läks samuti sinna konflikti lahendama, tungiti talle selja tagant kallale ja tõugati pikali. Hilisemaid sündmusi kannatanu ei mäletanud, kuid kinnitas, et teda oli pekstud ning ta sai peksmise tagajärjel kehavigastusi – alalõualuu murru ning hematoomi. Prokurör leidis, et süüdistatava A.T. süü on leidnud tõendamist kõigis talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Prokurör taotles A.T. süüdi tunnistamist
p 1 ning
lg 2 p 4 järgi ning tema karistamist tingimusliku vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedases määras maksimaalse katseaja kohaldamisega
Kaitsja palus enda kaitsealuse õigeksmõistmist, leides, et süüdistatava süü kuritegude toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. Kohtu seisukoht: Kohus leidis, et A.T. süü kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist alljärgnevalt – 07.02.2004 a. Pärnus City Pubis I.U. kuulunud mobiiltelefoni Siemens C62 varguses – kannatanu I.U. kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et viibides City Pubis ja viibides leti juures tellimust andmas, tuli tema juurde noormees, kes alustas kannatanuga vestlust. Samuti tuli ta kannatanuga kaasa ja istus tema lauda. Mingil hetkel pani noormees käe kannatanule ümber, seejärel aga lahkus. 3 1-06-6562 Mõni minut pärast seda, kui noormees oli lahkunud, avastas kannatanu, et laua peal olnud ja talle kuulunud mobiiltelefon Siemens on kadunud. Kannatanu kinnituse kohaselt oli temaga vestelnud ning tema lauas viibinud noormeheks süüdistatav A.T. , kelle ta tundis ära nii kohtusaalis kui kohtueelsel uurimisel isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel (t.l. 94-96).. -Tunnistaja M.K. tõendas seda, et viibis koos kannatanu I.U. ga 07.02.2004 a. City Pubis. Samas viibis ka süüdistatav, kes tuli nende juurde ja hakkas kannatanule n.ö. „külge lööma“ ja temaga vestlust arendama. Samuti istus ta kannatanu kõrvale lauda, pani käe kannatanule ümber ning üritas teda „kallistada“. Seejärel süüdistatav lahkus ning umbes minuti või paari pärast avastasid kannatanu ja tunnistaja laual olnud mobiiltelefoni kadumise. Sarnaselt kannatanuga on ka M.K. süüdistatava ära tundnud nii kohtus kui kohtueelsel uurimisel fotode järgi äratundmiseks esitamisel (t.l. 97-99). Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanule kuulunud mobiiltelefon asus laua peal. Ajal kui mobiiltelefon laualt kaduma läks, ei viibinud laua juures teisi isikuid peale kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava. Nii kannatanu kui tunnistaja on välistanud asjaolu, et mobiiltelefoni võttis keegi teine isik peale süüdistatava, kuna samal ajal nende laua juures ning läheduses ei viibinud rohkem isikuid. Kohtu hinnangul välistab lisaks eeltoodule teiste isikute poolt mobiiltelefoni hõivamise ka asjaolu, et laud, kus viibisid kannatanu, tema sõbranna M.K. ja süüdistatav, asus kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt eraldatud boksis, milline asjaolu välistab, et keegi muu isik sai märkamatult tulla laua juurde ning sealt lauas viibinutele märkamatult mobiiltelefoni hõivata. Kannatanu kinnitas ka seda, et süüdistataval oli võimalik samal ajal, kui ta pani käe kannatanule ümber, telefon laua pealt haarata. Tütarlastega ühes lauas istumist ei vaidlustanud ka süüdistatav A.T. . Kuriteo sündmuse toimumisele viitab ka kannatanu hilisem tegevus. Kannatanu ja tunnistaja M.K. kinnituse kohaselt jooksis kannatanu kohe pärast mobiiltelefoni kadumise avastamist ja süüdistatava lahkumist talle välja järele, kuid süüdistatav oli jõudnud juba lahkuda. Viimane asjaolu viitab sellele, et süüdistatav lahkus kiirustades, mis on varguse toimepanemise puhul loomulik käitumine. Kannatanu poolt esitatud suulise avalduse protokollist (t.l. 87) nähtub, et kannatanu on samal päeval 07.02.2004 a., kohe pärast kuriteosündmuse toimumist esitanud sündmuskohale väljakutsutud politseile avalduse mobiiltelefoni varguse kohta ning andnud selle kohta oma ütlused. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kannatanu mobiiltelefon oleks kaotsi läinud mingil muul ajal või muus kohas ning kannatanu oleks seetõttu esitanud politseile valeavalduse. Samuti välistab viimase asjaolu tunnistaja M.K. avaldatu selle kohta, et nad kasutasid enne vargust telefoni tuttavatele helistamiseks. Kannatanu on hinnanud mobiiltelefoni vargusega talle tekitatud kahju 2376 krooni väärtuses. -Tunnistaja M.M. avaldas kohtuistungil, et ta on kasutanud oma mobiiltelefonis kõnekaarti numbriga XX. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud kõnekaardi numbrit on kasutatud kannatanule kuulunud mobiiltelefoni (IMEI kood 352464002643809) kasutamisel vahetult pärast kuriteo toimepanemist, ajavahemikul 10.02.-13.02.2004 a. (t.l. 107). Asja kohtulikul arutamisel ei osanud M.K. selgitada kuidas nimetatud kõnekaart on sattunud varastatud mobiiltelefoni. Samas ei välistanud M.K. kohtuistungil kohtueelsel uurimisel avaldatut, mille kohaselt kasutas tema mobiiltelefoni ka tema tütre K.K. elukaaslane A.T. (t.l. 115). Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A.T. süü I.U. le kuuluva mobiiltelefoni varguses. -Kannatanu M.S. le kuuluva mobiiltelefoni Samsung varguses 13.03.2004 a. Pärnus NL. baaris – kannatanu M.S. ütlustega selle kohta, et viibis 13.03.2004 a. NL. baaris ning ootas baarileti juures 4 1-06-6562 oma tellimuse täitmist. Tema kõrval viibis süüdistatav A.T. , kelle kannatanu tundis ära ka kohtusaalis. Mingil hetkel tundis kannatanu, et süüdistatava „käsi läks tema taskusse“, peale mida süüdistatav jooksis baarist välja. Kontrollinud pärast seda oma taskut, avastas kannatanu taskus olnud mobiiltelefoni kadumise. Koheselt kutsuti kohale politsei, kes pidas läheduses viibinud A.T. kinni. Kannatanu välistas telefoni hõivamise kellegi teise poolt, kuivõrd rohkem kedagi tema vahetus läheduses ei viibinud. Samuti kinnitab süüdistatava poolt mobiiltelefoni hõivamist ka asjaolu, et ta kohe pärast seda, kui kannatanu tundis „käe taskusse minekut“, lahkus kiirustades baarist. Asjaolu, et politsei pärast kohalesaabumist, ei leidnud A.T. käest mobiiltelefoni, ei välista tema poolt varguse toimepanemist, kuivõrd süüdistataval oli enne politsei sündmuskohale saabumist aega ja võimalust anda mobiiltelefon oma tuttavate kätte, kellega ta kohtus lähedalasuva kasiino juures. Asjaolu, et süüdistatav seal tuttavatega kohtus, on kinnitanud kannatanu. -M.S. kinnitas kohtulikul uurimisel, et viibis koos kannatanu M.S. ga NL. s. Mingil hetkel avastas kannatanu mobiiltelefoni kadumise tema taskust. Mõne aja pärast kutsuti kohale politsei, kes pidas kinni ühe noormehe. Asja kohtulikul arutamisel tunnistaja asetleidnud sündmusi enam täpselt ei mäletanud, mis on ka loomulik, kuivõrd kuriteosündmus toimus juba 13.03.2004 a., s.o. rohkem kui kolm aastat enne kohtulikku uurimist. Samas kinnitas tunnistaja kohtus, et ta „mäletas kohtueelsel uurimisel eeltoodud sündmusi täpsemalt“, millest järeldub siis antud ütluste õigsus. Tunnistaja on kohtueelsel uurimisel kinnitanud sarnaselt kannatanuga, et ajal kui kannatanu seisis baarileti juures ja mobiiltelefon oli tal taskus, seisis samas tema kõrval üks noormees. Samuti ei eitanud tunnistaja kohtueelsel uurimisel avaldatut, mille kohaselt on ta täpselt kirjeldanud samas läheduses baarileti juures viibinud vene rahvusest noormeest (t.l. 55). Nimetatud noormehe kirjeldus vastab süüdistatava välimusele ning kinnitab kannatanu ütlusi, kes on süüdistatava ära tundnud. Kohus leidis, et kuigi tunnistaja vargust ei näinud, ei välista ja ei lükka tema ütlused ümber kannatanu poolt antud ütlusi. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks ka tunnistaja oletust, et telefon võis ka maha kukkuda ja keegi selle üles võtta, kuivõrd on ebatõenäoline mobiiltelefoni kui suhteliselt suure eseme märkamatu taskust väljakukkumine. Mobiiltelefoni taskust väljakukkumise oletusega on vastuolus ka kannatanu kinnitus selle kohta, et ta tundis, kuidas käsi pandi tema sellesse taskusse, milles oli mobiiltelefon. -Tunnistaja S.T. ütluste kohaselt nägi ta kuidas üks tütarlaps otsis baaris läbi A.T. taskud, kuid sealt midagi ei leidnud. Kohtu hinnangul tuleb tunnistaja ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuivõrd need on vastuolus nii kannatanu kui tunnistaja M.S. ütlustega, kuivõrd kumbki eelnimetatutest ei ole fakti süüdistatava läbiotsimise kohta kinnitanud. Tunnistaja ütlused on vastuolus ka süüdistatava kohtus antud ütlustega, kes seletas, et tema taskuid tahtis kontrollida hoopis baaris olnud meesterahvas. Asja kohtueelses menetluses ei ole süüdistatav üldse avaldanud, et S.T. temaga koos baaris viibis ning sündmust pealt nägi. Samuti ei ole S.T. kohtueelses menetluses üle kuulatud. -Tunnistaja J.P. kinnitas kohtulikul uurimisel enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta, et tema abikaasa J.P. kasutas mobiiltelefoni abonentnumbriga XXX (t.l. 63). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et vahetult pärast M.S. le kuulunud mobiiltelefoni vargust, ajavahemikul 15.-16.03.2004 a., on nimetatud numbriga abonent kasutanud M.S. le kuulunud mobiiltelefoni (IMEI koodiga 351623008899324). Eeltoodud asjaolu haakub J.P. ütlustega selle kohta, et 2004 a. märtsis pakkus talle üks noormees kasiinos 1000 krooni eest Samsung marki mobiiltelefoni, mida ta pärast seda mõne päeva jooksul kasutas. Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid vastuolud J.P. kohtuistungil ning kohtueelses menetluses antud ütlustes, kuna asja kohtulikul uurimisel ei kinnitanud tunnistaja, et mobiiltelefoni pakkujaks oli süüdistatav A.T. . Samas on tunnistaja isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollis kinnitanud, et ta tunneb mobiiltelefoni Samsung SGH-V200 pakkujas üldnäojoonte järgi ära süüdistatava A.T. (t.l. 67-68). Kohus ei pidanud põhjendatuks tunnistaja kohtus antud ütlusi selle kohta, nagu oleks talle uurija 5 1-06-6562 poolt näidatud ainult ühte pilti ning võetud sinna allkiri, kuivõrd fototabelist nr. 1 (t.l. 68) nähtub, et tunnistajale on äratundmiseks esitatud kolme, suhteliselt sarnase isiku fotod. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks tunnistaja väiteid selle kohta, nagu ei oleks ta aru saanud, millele ta alla kirjutas, kuna tunnistaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on protokolliga tutvunud ning see on koostatud õigesti. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta ei saanud aru, millele ta alla kirjutas, kuna menetlusdokument oli koostatud eesti keeles. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel. KrMS § 10 lg 2 kohaselt tagatakse menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et tunnistaja oleks ülekuulamisel soovinud tõlgi abi või taotlenud teksti tõlkimist. Asjaolu, et ta allkirjastas menetlusdokumendid, oli tema vaba tahe ning viitab sellele, et ta sai aru menetluse sisust. Asja kohtulikul uurimisel avaldas tunnistaja, et vestles uurijaga vene keeles ning usaldas teda, kuivõrd tunneb uurijat kooli ajast. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et uurija ei selgitanud tunnistajale menetlusdokumendi sisu ning sundis tunnistajat allkirjastama talle arusaamatuid dokumente. Kohus ei pidanud põhjendatuks süüdistatava kaitsja poolt tõstatatud versiooni selle kohta, nagu tuleks kannatanule kuulunud mobiiltelefoni olemasolu üldse kahtluse alla panna, kuna kannatanul ei olnud esitada kirjalikke ostudokumente mobiiltelefoni omandamise kohta. Kannatanu ütluste kohaselt ostis mobiiltelefoni talle elukaaslane 7000 krooni eest, kuid kuna see oli kasutatud, siis dokumente telefoniga kaasas ei olnud. Kohus leidis, et kuna tegemist on vallasasjaga, mille omandamine ei eelda kirjaliku lepingu sõlmimist, samuti ei ole mobiiltelefoni omanikul kohustust säilitada kirjalikke dokumente (nt. kassa- või ostutšekke, tehnilist passi jm), ei ole dokumentide allesolek määrav. Lähtudes eeldusest nagu peaks varastatud vara kohta alati olema alles kirjalikud dokumendid selle omandamise kohta, muutuks varguste tuvastamine üldse oluliselt raskendatuks, kuna enamiku inimeste valduses olevate vallasasjade kohta puuduvad kirjalikud dokumendid. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kannatanu esitas politseile teadvalt valeavalduse tegelikkuses mitteeksisteerinud mobiiltelefoni varguse kohta. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A.T. poolt mobiiltelefoni vargus kannatanu M.S. lt. Süüdistus A.T. le on esitatud
lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja ebaseaduslikus äravõtmises selle omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Objektiivsest küljest sisaldab
Kohtuliku menetlusega on tuvastatud, et süüdistatav võttis ebaseaduslikult, kannatanute I.U. ja M.S. tahte vastaselt ära neile kuulunud vallasasjad – mobiiltelefonid ning omastas need jättes mobiiltelefonid enda valdusesse. Subjektiivsest küljest on A.T. käitumine hinnatav teo toimepanemisena kavatsetult, kuna süüdistatav, võttes ära kannatanutele kuuluvad vallasasjad (mobiiltelefonid) seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise (varguse toimepaneku) teades, et see tema tegevuse tagajärjel saabub. Kuna A.T. puhul on tegemist isikuga, keda on karistatud 28.04.1994 a. varavastase kuriteo toimepanemise eest ning nimetatud karistus oli Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8 järgi kuriteo toimepanemise ajal kustumata, on tema puhul tegemist
Samuti on käesolevas kriminaalmenetluses tuvastatud tema poolt kahe varguse toimepanek. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A.T. poolt kuriteo toimepanek
22.07.2005 a. Pärnus, NL. baaris toimepandud avaliku korra raskes rikkumises A.T. end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, seletades, et kannatanu ise provotseeris konflikti väljendades halvustavalt süüdistatava elukaaslase K.K. suhtes. Kui süüdistatav läks vahele, konflikti lahendama, ründas kannatanu süüdistatavat üritades teda jalaga kõhtu lüüa. Seejärel tekkis rüselus kannatanu 6 1-06-6562 ning süüdistatava vahel, mille tagajärjel kannatanu ka kukkus. Süüdistatava hinnangul ta konflikti käigus mingeid kehavigastusi kannatanule ei tekitanud. Asja kohtulikul uurimisel ilmnes vastuolu süüdistatava ja kannatanu ütlustes. Samuti ilmnesid vastuolud süüdistatavaga ja kannatanuga koos olnud tunnistajate ütlustes. Seega, hindamaks süüdistatava süüd, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda tõepärasteks ning kelle ütlused haakuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul on süüdistatava A.T. süü leidnud tõendamist ning seda järgmiste tõendite alusel – kannatanu O.T. kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et ta viibis 22.07.2005 a. Pärnus NL. baaris koos oma ema T.T. ja tädi A.S.. Mingil ajal tekkis kannatanu emal T.T. baaris sõnavahetus ühe naisterahvaga. Kui kannatanu läks konflikti lahendama, tõugati ja löödi teda selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning kaotas teadvuse. Seejärel peksti kannatanut jalgade ja kätega pea ning näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu sai kehavigastusi – alalõualuu murru ning hematoomi. Kannatanu ütluste kohaselt ta enda ründajat ei näinud, kuid teab ema ja tädi ütluste järgi, et selleks oli süüdistatav A.T. . Kannatanu eitas konflikti ning kakluse toimumist süüdistatavaga ning konflikti süüdistatava elukaaslasega, kinnitades, et teda rünnati ootamatult, selja tagant. -Tunnistaja T.T. tõendas seda, et tal tekkis baaris sõnavahetus ja konflikt seal viibinud M.K.. Seejärel, kui T.T. poeg O.T. (kannatanu) tuli konflikti lahendama, „lendas süüdistatav kannatanule selja tagant peale“, pärast mida kannatanu kukkus. Seejärel, kui kannatanu oli kukkunud ja lamas maas, lõi süüdistatav maas lamanud kannatanut mitmel korral jalgadega pea piirkonda. -Tunnistaja A.S. kinnitas, et nägi seda kui kannatanu lamas maas ning süüdistatav peksis teda pea ja näo piirkonda. -Tunnistaja K.K. seletas, et viibis 22.07.2005 a. koos oma elukaaslase A.T. , ema M.K. ja M.G. ga NL. baaris. Seal solvas teda üks alkoholijoobes noormees, mille järel tunnistaja kutsus kohale oma elukaaslase A.T. . Pärast seda ründas kannatanu süüdistatavat üritades teda jalaga lüüa. Tekkis kaklus, mille tagajärjel lõhuti ära süüdistatava kampsun. Tunnistaja ütluste kohaselt lahutati kaklus lõpuks baaridaami poolt ning kakluse tagajärjel kannatanu mingeid vigastusi ei saanud. -Tunnistaja M.K. kinnitas konflikti toimumist kannatanu ja K.K. vahel ning seda, et kannatanu solvas K.K. tema välimuse pärast. Tunnistaja ütluste kohaselt lõi kannatanu süüdistatavat esimesena ning tekkis kaklus süüdistatava ja kannatanu vahel. Kakluse tagajärjel rebiti katki süüdistatava särk, samuti oli tal kakluse tagajärjel nina verine. Samas tunnistaja kinnitas, et ta kaklust ja rüselust ei näinud, kuna „tegeles samal ajal oma tütre Kristinaga, keda oli kannatanu poolt solvatud“. -Tunnistaja M.G. kinnitas sarnaselt M. ja K.K., et kannatanu väljendas solvavalt K.K. suhtes, mille tagajärjel viimane kutsus kohale oma elukaaslase A.T. . Seejärel ründas kannatanu süüdistatavat üritades teda jalaga lüüa ja tekkis rüselus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kakluse tagajärjel rebiti katki süüdistatava särk ning tal oli löömise tagajärjel nina verine. Hinnates ühelt poolt süüdistatava ja süüdistatavaga koos olnud tunnistajate ning teiselt poolt kannatanu ja kannatanuga koos olnud tunnistajate ütlusi, ilmneb eelkõige vastuolu selles osas, kes ründas esimesena ning kas kannatanu ning süüdistatava vahel toimus kaklus. Süüdistatav, tunnistajad M. ja K.G ning M.G. kinnitasid, et kannatanu ründas süüdistatavat lüües teda jalaga kõhu piirkonda, seejärel tekkis kaklus. M.G. kinnitas veel seda, et kannatanu lõi süüdistatavat nii käte kui jalgadega, kusjuures „käed ja jalad käisid tal mõlemad kiiresti ning kannatanu jalg lendles pöördelt“. Kohtu hinnangul on M.G. väidetu vastuolus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega, mille kohaselt on kannatanu puhul tegemist isikuga, kes põetud meningiidi tõttu on osaliselt halvatud. Haiguse tõttu liiguvad halvasti kannatanu parem jalg ning 7 1-06-6562 parem käsi. Asja kohtulikul uurimisel näitas kannatanu ka kohtule, et tema parem käsi tõuseb iseseisvalt umbes 10-15 sentimeetri kõrgusele ning käe liigutamisel tuleb paremat kätt vasakuga aidata. Kohtu hinnangul välistab antud asjaolu nii selle, et kannatanu „lõi süüdistatavat jalaga pöördelt, kusjuures jalg lendles“, samuti selle, et ta kakles süüdistatavaga, lüües viimast nii käte kui jalgadega. Kuivõrd halvatuse tõttu on oluliselt häiritud kannatanu parema käe funktsioonid, on loomulik, et samamoodi on häiritud ka tema parema jala funktsioonid ning liikuvus. Viimane asjaolu muudab ebatõenäoliseks kannatanupoolse endast füüsiliselt märksa tugevama süüdistatava jalalöögiga ründamise ning temaga kakluse algatamise. Vastuolu esines ka M.K. ütlustes, kes kinnitas, et kannatanu ründas süüdistatavat esimesena. Samas ta aga lisas, et tegelikult ta kaklust ning löömist üldse ei näinud, kuna tegeles tütre K.K. ning lahkus temaga baarist. Eeltoodust nähtub, et M.K. ütlused ei kinnita süüdistatava ütlusi ning ta ei tea anda ütlusi juhtunu kohta. -Objektiivse tõendina kriminaalasjas on kohtu hinnangul käsitletav isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt (t.l. 30-31), milline tõendab, et kannatanul O.T. esinesid 22.07.2005 a. NL. s toimunud sündmuse tagajärjel kehavigastus alalõualuu keskosas nihkumisega murd. Ekspertiisi hinnangul on vigastus saadud tömbi vägivalla toimel, tõenäoliselt 22.07.2005 a. löökidest kõvade tömpide esemetega, näiteks kängitsetud jalaga. Samuti on tuvastatud, et kannatanu pöördus kohe pärast juhtunut Hambapolikliinikusse, kus talle osutati ravi. Kohtu hinnangul kinnitab ekspertiisiarvamus kannatanu aga ka tunnistajate T.T. ja A.S. ütlusi selle kohta, et maas lamanud kannatanut löödi süüdistatava poolt mitmel korral jalgadega pea ja näo piirkonda. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud vigastuse tekkimine võimalik rüseluse käigus tekkinud kukkumisega, nagu oletas süüdistatav. Kannatanu ütlusi ning temaga koos viibinud tunnistajate ütlusi kinnitab ka kannatanust hommikul, vahetult pärast sündmuse toimumist politseile avalduse esitamisel tehtud foto (t.l. 4), millest on näha, et kannatanul oli parema silma ümbruses tugev hematoom, samuti verevalum silmas, verevalum vasaku kulmu piirkonnas ning paistetus lõual. Nimetatud vigastused viitavad kannatanu poolt avaldatu õigsusele, s.o. sellele, et teda peksti süüdistatava poolt pea ning näo piirkonda. Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatu on vastuolus süüdistatava, K.K. ja M.G. ütlustega selle kohta, et kannatanul kehavigastusi ei olnud, kuna taoline, ilmselgelt nähtav verevalum ei saanud jääda neile märkamatuks. Kuna kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kannatanu sai vigastused samal ajal kuskilt mujalt, siis tuleb pidada nende tekitajaks süüdistatavat kannatanu ning tunnistajate T.T. ja A.S. poolt kirjeldatud viisil. -Asja kohtulikul uurimisel kuulas kohus tunnistajana üle ka baaridaamina töötanud E.M. i, kes aga ei kinnitanud olulisi faktilisi asjaolusid. Tunnistaja ütluste kohaselt mäletab ta küll seda, et toimus mingi konflikt ning A.T. viibis baaris, samas aga ei teadnud ta kinnitada seda, millest konflikt algas ning kes keda ründas. E.M. on ka kohtueelses menetluses avaldanud, et ta sündmuse kohta ütlusi anda ei tea (t.l. 33). Ülaltoodu põhjal, asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist kannatanu O.T. ründamine A.T. poolt ning kannatanu peksmine käte ja jalgadega pea piirkonda. Samas aga ei ole leidnud tõendamist kannatanupoolne süüdistatava ründamine ning tema löömine. Süüdistus A.T. le eeltoodud tegevuse eest on esitatud
p 1 järgi avaliku korra rikkumises vägivallaga.
Kohtu hinnangul on avaliku baari puhul, kus viibisid peale süüdistatava, kannatanu ning nendega koos olnud isikute veel ka teised baarikülastajad ning baari töötajad tegemist avaliku kohaga. Teisele isikule kallale tungimine ning tema peksmine pea piirkonda, samuti talle kehavigastuste tekitamine on vastuolus üldtunnustatud tavade, heade kommete ning inimestevahelisi suhteid reguleerivate normidega, samuti on nimetatud tegevus käsitletav vägivallateona. Asjaolu, et süüdistatav ründas kannatanut viimasele ootamatult, selja tagant, on käsitletav kallaletungimisena huligaanseil ajendeil. Asjaolu, et kannatanu sekkus oma ema, M.K. ja teiste temaga koos olnud isikute vahelisse sõnavahetusse, ei oma antud juhul tähtsust, kuna konflikti kannatanu ja 8 1-06-6562 süüdistatava vahel ei toimunud, samuti ei andud nimetatud sõnavahetus süüdistatavale mingit alust ega õigustust kannatanu füüsiliseks ründamiseks ning talle kehavigastuse tekitamiseks. Subjektiivsest küljest on A.T. käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena otsese tahtlusega. Samuti esineb seos teo (kannatanu ründamise ja tema peksmise) ning tekitatud tagajärje (kehavigastuse ning sellega ka ilmselt füüsilise valu tekitamine kannatanule) vahel. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A.T. süü kuriteo toimepanemises
avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga. Karistuse kohaldamisest – Kohus ei tuvastanud asja kohtuliku uurimisega teo süüdistatava puhul teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatava käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. A.T. on varem viiel korral olnud kohtulikult karistatud, sealhulgas ka raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest pikaajalise vabadusekaotusega. A.T. töötab Osaühingus X puusepana, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja kohtuliku arutamisega on tuvastatud, et A.T. pani toime nii tahtlikud kuriteod, mis olid suunatud nii teiste isikute vara kui ka avaliku korra vastu. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et O.T. i vastu pandi tema poolt toime füüsilise vägivalla kasutamisega seotud kuritegu ning süüdistatavat on ka varem karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Samas on kuritegude toimepanek toimunud juba pikemat aega tagasi, 2004 ja 2005 aastal. Käesoleva kriminaalasja menetlusega ei ole tuvastatud A.T. poolt kuritegude või muude õigusrikkumiste toimepanek pärast käesoleva kriminaalasja kuriteosündmusi. Kuriteoga ei ole tekitatud suurt materiaalset kahju, samuti ei tekitatud kannatanule O.T. ile pikaajalist ravi nõudvaid kehavigastusi või tervisekahjustusi. Asja kohtulikul arutamisel ei avaldanud kannatanu soovi süüdistatava rangeks karistamiseks.
lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu süüdistatava isikut, ei pidanud kohus võimalikuks tema karistamist rahalise karistusega. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et A.T. le tuleb
lg 2 p 4 järgi mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra ning
Samas on kohtu hinnangul võimalik kohaldada karistust
lg 1 ja 3 alusel tingimisi maksimaalse pikkusega katseaja kohaldamisega ning panna A.T. katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav varastas 07.02.2004 a. Pärnus, Hommiku t. 8 City Pubis I.U. le kuuluva mobiiltelefoni maksumusega 2376 krooni ja 13.03.2004 a. Pärnus, Rüütli Ärikeskuse NL. baarist M.S. mobiiltelefoni Siemens C62 maksumusega 7000 krooni. Taoline tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Kuna süüdistatav on süüdi tsiviilkahju tekitamises VÕS § 1050 lg 1 mõttes, on tal VÕS § 1043 alusel kohustus hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Seega, tsiviilhagid, esitatud kannatanu I.U. poolt summas 2376 krooni ja M.S. poolt summas 7000 krooni on põhjendatud ning kuuluvad süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Menetluskuluna kuulub A.T. lt väljamõistmisele riigi tuludesse 2875 krooni ekspertiisitasu seoses kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisega kriminaalasjas kannatanu O.T. i suhtes. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb A.T. lt välja mõista 6525 krooni sundraha riigi tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega tema poolt. 9 1-06-6562 Teet Olvik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.