) § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2008.a otsus lühimenetluse korras V M (sünniaeg xxx) – isikukood xxx, emakeel - vene keel, kodakondsuseta, keskharidusega, abielus, ülalpidamisel 2 (kaks) alaealist last, töötab YYY AS xxx, elukoht xxx, varem kohtulikult karistamata. Süüdistatav V M Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Aivar Lembit Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politśev (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON: 1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2008.a kohtuotsus järgmises osas: 1.1.V M´ilt kolmeks aastaks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas ja selles osas teha uus kohtuotsus, millega: 1.2.
alusel kohaldada V M´ile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks. 2.Muus osas jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2008.a otsus muutmata. 3.Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 26.märtsist 2008.a. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatakse kirjalikult Viru 1-07-12382 Ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.jaanuari 2008.a otsusega lühimenetluse korras tunnistati V M süüdi
MS) § 238 lg 2 järgi vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1.2.
kohaselt määratud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 3 (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel 1.3.
alusel määrati täiendav karistus ja võeti V M´ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks. Täiendava karistuse algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.V M on kohtu alla antud süüdistatuna
lg 1 järgi selles, et 24.juunil 2006.aastal kella 12.50 paiku Tallinn-Narva maantee 204. kilomeetril Vaivara vallas, olles alkoholijoobes, juhtis sõidukit BMW, rm xxx, rikkus Liiklusseaduse § 2 ja Liikluseeskirjade § 76 p 1, § 65 ning § 123, s.o juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes olles, liikus kiirusega, mis ei vastanud tema juhtimiskogemusele (juhtimiskogemus alates 01.detsembrist 2005.a), liiklusoludele, maantee olukorrale ja transpordivahendile ning pani toime teod, mis võisid segada juhtimist või liiklustingimuste tajumist (hakkas vahetama magnetoolas muusikadisketti), mistõttu sõitis auto teekraavi, läks ümber ja selle tagajärjel sai autos olnud reisija A S kehavigastusi, mille tagajärjel ta Narva haiglas suri. 3.Maakohtu istungil tunnistas süüdistatav V M esitatud süüdistuses süüd täies ulatuses, nõustus kriminaalasja arutamisega lühimenetluse korras, oma ülekuulamist ei taotlenud. 4.Maakohus märkis oma otsuse põhjendavas osas (lk.92), et kuulanud ära kannatanu ja uurinud kriminaalasja materjale, jõudis kohus arvamusele, et peale süüdistatava poolt oma süü täielikult tunnistamist, on tema süü kinnitatud kohtuliku uurimise poolt uuritud tõendite kogumiga. 5.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud süüdistatava V M´i süü tõendatuse osas. Maakohtu otsus on vaidlustatud lisakaristuse mõistmises osas, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises. Seoses sellega märkis maakohus järgmist. Maakohus võttis arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtuvalt sellest pidas maakohus otstarbekaks määrata V M´ile täiendav karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisena kolmeks aastaks, kuna süüdistatava V M´i poolt Liikluseeskirjade rikkumine tõi kaasa inimese surma ja oli toime pandud alkoholijoobes. 5.1.Maakohus leidis, et tööandja märkus selle kohta, et YYY AS töötajad võivad komandeeringute ajal kasutada isiklikku sõiduautot, ei saa võtta arvesse, kuna V M töötab firmas 4.kategooria lukksepana. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 2
§-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga 3
lg-le 1 tuleb karistuse mõistmisel lähtuda konkreetse isiku süüst, tema mõjutamise võimalusest ja õiguskorra kaitse huvidest Lisakaristuse kohaldamata jätmine on võimalik vaid erandlike asjaolude ilmnemisel. 10.2.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et mais 2006.a (lk.51) oli V M´it karistatud rahatrahviga 3 000 (kolm tuhat) krooni Liiklusseaduse § 7417 lg 1 (Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine) nõude rikkumise eest. Andmed rahatrahvi tasumise kohta puuduvad. Sõna otseses mõttes kuu aja pärast peale karistamist rahatrahviga Liiklusseaduse rikkumise eest (25.mai 2006.a), tarvitab V M alkoholi, istub roolis alkoholijoove seisundis millega rikub Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja nõudeid ja lõpetuseks teeb avarii ja selle tagajärjel autos reisija A S sai kehavigastusi, mille tagajärjel suri haiglas. Nimetatud asjaolu näitab, et eelmisest väärteorikkumisest, mis oli vähem ohtlik ei teinud V M endale mingeid järeldusi. Seetõttu istus ta roolis alkoholijoobe seisundis ja sooritas veelgi raskem teo, s.o. liiklussüüteo, mille hinnaks oli inimelu. 10.3.Ringkonnakohus leiab, et ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei ole, seega oli lisakaristuse kohaldamine vältimatu. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele apellant V M´i apellatsioon selles osas kus ta taotleb sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamise tühistamist. 11.Vastavalt
lg-le 1 juhul mootor- õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud teo eest võib süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kestusega kuni kolmeks aastaks. Kolme aastane juhtimiskeeld on maksimaalne juhtimiskeelu kestus. Oma otsuses maakohus ei motiveeri mis põhjusel oli V M´ile lisakaristusena mõistetud juhtimiskeeld maksimaalse kestusega. 11.1.KrMS § 312 p 5 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas esitatakse süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Lisakaristuse mõistmise puhul maakohus oma otsuse põhjendavas osas ei näidanud motiive, miks ei ole võetud arvesse apellant V M´i haigust, arstlikku järelevalvet Tartu Ülikooli Kliinikus, tema perekonna ja sissetuleku olukorda. Kohtuotsuses põhjenduse puudumine loetakse kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa otsuse tühistamist ja asja esimese astme kohtusse saatmist. Arutatavas kriminaalasjas ringkonnakohtul on võimalus oma otsusega kõrvaldada tuvastatud rikkumist. Seetõttu maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt. s.o. lisakaristuse mõistmise osas ja seejärel teha uus kohtuotsus ilma asja saatmiseta uueks arutamiseks maakohtusse. 12.Kindlaks on tuvastatud, et süüdistatav V M ravib ennast Tartu Ülikooli Kliinikus ja seetõttu läbivaatusele sõidab pidevalt oma sõiduautoga Tartusse (lk.71). Apellant V M viibis ravil 2005.a juunis Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaar osakonnas. Läbivaatasele ja ravimite ostmiseks kannab V M suuri kulutusi. Samuti kriminaalasja materjalidest (lk. 24) nähtuvalt määrati V M´ile pension töövõimetusega 70 % juulist 2005.a kuni juulini 2006.a. Tõepoolest perel on kaks alaealist last (lk.68-69). Perel on võetud pangalaen (lk.72-78), mille kohaselt laenusumma tagastamise lõpptähtpaevaks loetakse 10.november 2027.a. Oma sõiduauto kasutamine tööl annab V M´ile võimalus välja sõita komandeeringusse, millega tema töötasu märgatavalt suureneb. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.